Loo autor on Epp Alatalu

Kristiina Saaroni sõnul sündis Kinoklassi idee ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istudes oli huvitavat filmi ebamugav jälgida. Eeskujuks oli võtta ka 2017. aasta sügisel Valga Gümnaasiumis toimunud UNESCO ühendkoolide õpilaskonverentsi raames külalistele korraldatud filmiõhtu ja selleks loodud ajutine mugavate kott-toolide ja diivanitega ruum. Konverentsi raames loodud ruumist inspireerituna arenes mõte statsionaarsest kinoklassist, kus oleks mugav ja hubane vaadata filme, teha rühmatöid ning korraldada aruteluõhtuid. 

Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning leidis, et selleks sobis kenasti tühi ruum kooli keldrikorrusel. Kinoklassi stiilivalikul lähtus Kristiina talle südamelähedasest Aafrika stiilist, mis aitaks ruumisolijatele lähemale tuua kaugeid kultuure. Kujunduse valikut määras lisaks asjaolu, et Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige ning neile on olulised maailmahariduse, mitmekultuurilisuse ja keskkonna jätkusuutliku arenguga seotud teemad. 

Kinoklassi loomisel lähtuti taaskasutuspõhimõtetest – rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati diivani kaunistusi ja küünlaid. Kinoklass sai teoks toetajate abiga, kes jagasid nõu, annetasid taaskasutuseks esemeid ning panustasid projekti oma aega ja oskuseid. Ilma taaskasutuseta oleks olnud kinoklassi maksumus arvutuste kohaselt 897,27 eurot, taaskasutades oli klassi maksumus vaid 10,42 eurot. Kinoklassi valmimisega paralleelselt loodi kooli filmiklubi DFK VG AVASILM, mis kasutab MTÜ Mondo filmikogu, et laenutada tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Lisaks uhkele kinoklassile, mille pildid finaalesitlusel publikut eeskuju võtma innustasid, sai tähelepanu ka tõsiasi, et Eestis on UNESCO koolide võrgustik. UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni haridusprogrammide koordinaatori Madli Kumpase sõnul on UNESCO ühendkoolide näol tegemist võrgustikuga, mis sai UNESCOs alguse juba 1953. aastal. Tänaseks kuulub rahvusvahelisse võrgustikku üle 11 000 õppeasutuse 181 liikmesriigist, Eestis on võrgustikuliikmeid 45. Eesti võrgustiku tööd koordineerivad MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja ning neid nõustab ja toetab UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. 

Võrgustiku tegevused on seotud 2015. aastal ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärkidega ning toetavad koole kvaliteetse hariduse andmisel, kestliku arengu põhimõtete edendamisel ja avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivate ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste kujundamisel. Võrgustik pakub võimalusi riigisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Eestis korraldatakse võrgustiku liikmetega koos keskkonnaharidusalase Läänemere projekti tegevusi, kestliku arengu teemalist õpetajakoolitust, õpilaste ÜRO matke programmi, maailma filosoofiapäeva ja muid tegevusi. UNESCO ühendkoolide tegevustest huvitatud haridusasutused on oodatud ühendkoolide võrgustikuga liituma.

Tekst: Epp Alatalu. Fotod: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

4. detsembril tähistati Tallinnas pidulikult programmi proovietapi edukat lõpetamist.

Vasalemma põhikool otsustas osaleda

Vasalemma põhikooli jaoks algas kõik Digipeegli küsimustikust, mis aitab koolil koostada digiinnovatsiooni enesehindamisraportit. Nii seistigi silmitsi teadmisega, et nüüdisaegse õpikäsituse ja kooli digitaristu arendamisel on üksjagu arenguruumi. HITSA koolituspakkumine tuli igati sobival hetkel, sõnab Vasalemma põhikooli direktor Siiri Kasemaa.

Koolil on14 töökohaga arvutiklass, kõigil õpetajatel sülearvutid. Õpilaste kasutada on 20 tahvelarvutit, 18 sülearvutit tundide tarvis, multimeediaarvuti ja projektorid, puutetahvel, viis robootikakomplekti, 3D-printer. Internetiühendus on hea. „Kui unistada, siis võiks puutetahvel ja dokumendiprojektor olla igas klassis,“ arvab koolijuht ja lisab, et koolil läks koolitusprogrammis hästi. Uut infot oli kohati ehk liiga palju, sest kohati jäi õpetajatel süvenemiseks ning katsetamiseks aega napiks.

Vasakult: Vasalemma Põhikooli direktor Siiri Kasemaa, õpetajad Marje Hiie ja Triin Põldsalu 

4. detsembril Järveküla Koolis

Loe artiklit täismahus 7. detsembri Õpetajate Lehest! 

Fotod: Argo Tornik

Samal teemal:

• Esimesed kuus koolimeeskonda said DigiKiirendis hoo sisse
• DigiKiirendi aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Võistlusele esitatud tööde seast valiti välja meemid, mis kõige paremini kajastavad nutisõltuvuse olukorda. Parimad tööd on virtuaalnäitusel Facebooki meemigaleriis. Parimate tööde autoreid tunnustatakse koolisisesel õpilasüritusel. Pärnu Rääma Põhikool tänab kõiki õpilasi, kes koostasid meeme. Idee autor on haridustehnoloog Mart Kimmel ning õpilasi juhendas Eve Popp. Juba 2019. aastal korraldab Pärnu Rääma Põhikool koos heade koostööpartneritega üleriigilise meemivõistluse, mille teema ja tingimused avalikustatakse jaanuaris 2019.

Autor Marta Schönberg

Autor Keriti Jugala

Teksti autor on Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel 

Samal teemal:

• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest
• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?

Esimene kingitus on "Interneti turvalisuse jõulukalender" - http://bit.ly/jkalender. Kalender valmis õppeaine "Turvalisus ja privaatsus" kodutööna ning selle valmimisse andis oma panuse ka õppejõud Birgy Lorenz. Kalender on mõeldud eelkõige 1.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele. Lisaks sobib see kasutamiseks ka teistele täiskasvanutele. Kalendri loomise eesmärk on tuletada meelde ja korrata üle interneti turvalisusega seonduvad ohud, pöörata neile rohkem tähelepanu ning koondada ühte kohta kokku väikesed kasulikud nipid. 

Teine kingitus on Bee-Boti haridusrobotitega "Jõulumäng" - http://bit.ly/j6ulum2ng. Õppematerjal sisaldab mängureeglite näiteid ja 24 väljaprinditavat mänguruutu. Mäng sobib igas vanuses inimestele ja Bee-Boti roboti olemasolu ei ole määrav, sest seda saab ka mängida ilma robotita. 

Teadmisterohket ja mängulist pühadeootust!

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Millest on tehtud hea (digitaalne) õppematerjal?

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit tunnustas TÜ eetikakeskus koolipere mitmekülgse toetamise, avatud ja sihikindla koolikultuuri arendamise ning teadliku ja eduka väärtusarenduse eest.

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor sõnas rändkarikat vastu võttes, et kahtlemata on see kooliperele, õpetajatele, lastele, tervele kogukonnale väga suur tunnustus. Kooli eneseanalüüsimine oli neil pikalt plaanis, rändkarika võit sealjuures on kahtlemata äge tunne. „Meie õpetajate hulgas on kutsestandard rakendunud, nii et eneseanalüüs ei ole meile võõras protsess,“ selgitas Aasamets. „Koolipere on terve kooli analüüsi üle viimas refleksioonipõhiseks,“ lisas ta.

Nissi Põhikool vääris tunnustust koolimeeskonna mitmekülgse ja professionaalse arendamise, avatud ja kaasava koolikultuuri väärtustamise ning järjepideva ja eesmärgistatud väärtuspõhise juhtimise eest.

Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots tõdes, et tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2018“ saamine oli neile väga meeldiv üllatus. „Ma olen väga uhke meie kooli üle, aga üksinda ei tee midagi. Mul on selline meeskond, kes tahab areneda ja on valmis koos edasi minema,“ jagus Ajaotsal kooliperele vaid kiidusõnu. Ta lisas, et eneseanalüüsi kirjutamine oli hea väljakutse ning pakkus neile uue kogemuse.

Võsukese Lasteaed sai väärtuskasvatuse karika süsteemse ja mitmekülgse lapse arengu toetamise, projektõppe ja õuesõppe arendamise, koostöise ja õnneliku lasteaiapere väärtustamise ning teadliku väärtuskasvatuse eest.

„Ma ei julgenud nii kõrget tunnustust loota!“ rõõmustas Margery Lilienthal, Võsukese Lasteaia direktriss. Tema sõnul on lasteaia meeskond ise kõige suurem motivatsioon: „Ma tahan näha nende silmis sära. Minul oleks üksi raske endas motivatsiooni leida, et näidata, kui tubli on meie lasteaed. Mul oli vaja oma meeskonna tuge.“ Lilienthal lubas oma lasteaiaperele öelda, et nad on maailma kõige ägedamad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavu on väärtuskasvatuse koolide ja lasteaia võrgustikega liitunud ohtralt uusi tegijaid. „On eriliselt suur rõõm, et on nii palju koole ja lasteaedu, kes on valmis kriitilise sõbra toel oma igapäevaseid tegevusi analüüsima ja mõtestama ning leidma oma tugevused ja arengukohad,“ selgitas Punnar.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 11. väärtuskasvatuse konverentsil „Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu kuuendat korda. Hea kooli ja hea lasteaia nimelistele konkurssidele on aastatel 2009-2018 oma tööd saatnud 80 kooli ja 89 lasteaeda.

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kaarli Kool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Loo Keskkool, Nissi Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool.

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati J. V. Veski nim Maarja Põhikooli, Simuna Kooli, Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Väätsa Põhikooli.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid Haapsalu Lasteaed Päikesejänku, Luunja Lasteaed Midrimaa, MLA Viimsi Lasteaiad, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Võsukese Lasteaed.

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati Rakke Lasteaeda Leevike, Saku Lasteaeda Päikesekild, Sillamäe Lasteaeda Jaaniussike, Tallinna Kopli Lasteaeda, Tartu Lasteaeda Midrimaa ja Võru Lasteaeda Päkapikk.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega saab tutvuda eetikaveebis. 

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikuid

Kui on uuritud muukeelse pere lapse õppimist ja käekäiku eesti koolis, on toodud esile, et pere, kes lapse eesti kooli paneb, vajaks rohkem koolipoolset tuge ja tähelepanu. Just selle mõttega algatas Eesti Lugemisühing 2018. a sügiseks projekti, kus kooli kutsutakse muukeelsete õpilaste pereliikmeid, et anda neile ettekujutust konkreetse kooli eluolust kui ka julgustada neid eesti keeles suhtlema.

Otsiti peresid, kus kodukeel erineb kooli õppekeelest

Projekti tegevustega haakusid kaks Tallinna ja üks Harjumaa kool. Kõikvõimalikke teabekanaleid kasutades – lastevanemate koosolek, kooli koduleht, kirjalikud teated klassijuhatajate kaudu, veebiküsimustikud, meilikirjad ja telefonikõned klassijuhatajate teabe kohaselt valitud vanematele – otsiti peresid, kus kodukeel erineb õppekeelest, ja selgitati neile projekti eesmärki ja ajakava.

Tänaseks on kokku 49 muukeelset lapsevanemat või muud pereliiget (vanavanemat, vanemat õde-venda) osalenud projekti „Muukeelsete laste pereliikmete õpituba „Tere, kool!““ tegevustes. Lisaks neile said tegevustest osa nende lapsed – ka koolieelikud.

Kuna projekti eesmärk oli võimaldada pereliikmetele nii mitteformaalset keeleõpet kui ka viia neid rohkem kurssi kooli tegemistega, viidi tegevusi läbi eesti keeles, kuid seejuures hoolt kandes, et suhtlus oleks selge, et keel oleks jõukohane ja vajadusel selgitati mõisteid ja ülesandeid.

Seitse kohtumist, populaarsed olid väljasõidud

Õppekava sisaldas 7 kohtumist, mille käigus õpiti tundma kooli ruume ja töökorraldust, õppevahendeid sh digitaalseid töövahendeid, kooli ümbrust – veebipõhises orienteerumises – , mängiti laua- ja seltskonnamänge. Töösse olid kaasatud koolide õppejuhid, kes aitasid lapsevanematel orienteeruda e-kooli/Stuudiumi keskkonnas, ning lugemisühingu nõustaja, logopeed, kes korraldas õppuse eesti keeles lugema ja kirjutama õpetamise põhiprobleemidest. Üsna alguses selgus, et muukeelseid pereliikmeid on hõlpsam kooli saada nende laste abil – ja seetõttu korraldati tihti kogupere üritusi. Enim populaarsust kogusid väljasõidud kodukoha muuseumidesse kui kaugemale – Haapsallu, Tartusse, Paidesse ja Vargamäele Tammsaare muuseumi.

Järeldused tagasiside põhjal

Projekti tegevus algas poolest augustist võimalike osalejate otsimisega ja lõppes novembris. Nüüdseks on kogunenud ka tagasisidematerjal, mis laseb teha järgnevaid järeldusi.

Nii nagu igas koolis on mõneti omanäoline koolikultuur, kujunevad erinevaks ka ühe ja sama projekti loogika järgi tegutsevad õpitoad. Meil ei õnnestunud ju kõikide osalejatega isiklikult kuigi põhjalikult tutvuda, aga tundub nii, et koolis, kus olid pigem üsna värskelt Eestisse saabunud muukeelsed pered, oldi rohkem huvitatud järjekindlast keeleõppest, ja kogunes rühm, mis käis kohal üsna samas koosseisus. Lapsevanemad, kes juba mitut põlve Eestis on elanud, pole huvitatud mitte niivõrd keeleõppest kui tutvumisest oma lapse koolikeskkonnaga, digivahenditega, mängudega, millega lapsed kooliski tegelevad; niisamuti on nad tänulikud muuseumikäikude ja väljasõitude eest. Vene kodukeelega lapsevanemad ei ole meelitatud sellest, et neid „muukeelsetena“ määratletakse, kuna oma töö ja igapäevasuhtluse tõttu tulevad nad siiski eesti keelega niivõrd-kuivõrd toime. Ja kes ei tule toime, on kogenud, et saab ka ilma hakkama.

On ka neid venekeelseid vanemaid, kes tõesti tahaksid õppida eesti keelt paremini rääkima, kuid see lühike  kursus – 7 kohtumist – andis vaid tõuke edasi minna, mitte niipalju otsesõnu õppimist. Tagasiside lehtedel on märgitud, et soovitakse saada teavet eesti keele kursuste kohta.

Kindlasti tuleks edaspidi selliste õppevormide korraldamisel arvestada lapsevanemate individuaalseid soove ja võimalusi ning korraldada kõnealusele projektile analoogilisi tegevusi veelgi paindlikumalt nii ajas, ruumis kui ka vormis. Tähtis oleks leida koolis üks kindel töötaja, kes selle töösuunaga pühendunult tegeleks: muukeelsete lapsevanemate tugi. Kõik suured ettevõtmised saavad alguse mõne inimese ideest ja söakusest – ja võib-olla on just üks muukeelne lapsevanem see, kes võib anda väga suure panuse koolielu arengusse ja kogu koolipere heaolusse. Kutsume ta kooli ja näitame tegudega, et ta on meile oluline.

• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

Keila Kool tähistas äsja mitmete sündmuste ja aktustega kooli 327. aastapäeva. Kõlama mõte, et teadmistel on suur väärtus ja selle nimel tuleb teha tööd ning näha vaeva, aga samas ei tohi koolirõõmul lasta kaotsi minna. Intervjuu Kristiin Valdrega pani kirja Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo. Lugu ilmus esmakordselt Keila Lehes 23. novembril 2018. 

Loodusainete õpetaja Kristiin Valdre (29) on klassi ees seisnud neli aastat. Neist kaks viimast Keila Koolis. Naise sõnul peab tänapäeva õpetaja olema tugeva natuuriga, piisavalt range ja loov. Puhkepäevadel tuleb osata rollist väljuda ning olla lihtsalt mina ise.

Mis Sind köidab õpetaja ametis?

Põnev on. Tuli süttis juba siis, kui ise põhikoolis õppisin. Mul oli lihtsalt nii äge geograafia õpetaja!  See kogemus tekitas tahtmise midagi sama lahedat teha. Lõpetasin gümnaasiumi ja läksin õppima õpetajaks.

 Õpetaja hirmud?

Kui sind ei kuulata. Reeglid ja korra kehtestab õpetaja. Kui klassis on lärm ja keegi käitub halvasti, on õpetaja lasknud sellel juhtuda. Siis peab iseendale otsa vaatama, mõtlema, miks nii on läinud. Kord ja rangus on vajalikud, ilma ei saa, vähemalt mina ei tea, kuidas saab. Sellel aastal, just viiendate klassidega, tunnen eelmise aasta iseenda järjepidevat tööd. Kui ma ikka korra ütlen, siis sellest peaks piisama.   

Õpetaja ja huumor?

See on väga tore, kui saab klassiga koos naerda. Mingi arutelu või situatsioon käigus. Naerame ja läheme teemaga edasi. Õpetaja peab olema tugev natuuriga. Kui reeglid on paigas ja me austame teineteist, võime siin klassis kõike teha. Siis kaob rangus, jääb toredus.

Sa meisterdad lastega tunnis maakera. Miks?

Kui õpilased näevad töövihikust, et gloobust saab niimoodi ise teha, siis nad loomulikult tahavad seda proovida. Kuidas ma ütlen:“ Ei, meie küll ei tee!“ Nad ju kurvastavad sellise vastuse peale. Mul endal  on nii selgelt meeles, kui põnev oli sellist maakera meisterdada. Kes teab, võib-olla need neljandikud  tuletavad samuti aastate pärast meelde seda loodusõpetuse tundi, kus sai oma kätega gloobuse valmis teha.  

Kas Sinu noorus tuleb kasuks või hoopis vastupidi?

Nii ja naa. Natukene arvan, et noorus on siiski eelis. Mulle tundub, et klassi ette oodatakse ikka nooremaid õpetajaid, sest nad viitsivad rohkem jännata igasuguste asjadega, on ise aktiivsemad.  Samas on vanematel kolleegidel suur kogemustepagas. Teadmiste poolest tahaksin ma küll olla õpetaja, kes on  40 aastat töötanud.

Sa siis näed ennast 40 aasta pärast õpetajarollis?

Tegelikult ma ei tea. Hetkel ei ole mul mõttes, et tahaksin kusagile mujale minna. Kas ma just pensionipõlveni selles ametis olen … raske öelda.

Kui tihti ärgitad lapsi vestlusringi?

Pidevalt. Igas tunnis me diskuteerime. Ergutan neid küsima ja rääkima. Ütlen ikka, et kohe, kui midagi  jääb arusaamatuks, tõsta käsi ja küsi. Ka seda peab õppima.  

Samas olen märganud, et õpilased ei oska enam lugeda. Koostan teadlikult pikemaid tekstülesandeid,  et nad õpiksid eraldama olulist ebaolulisest. Sageli ei saada küsimusest aru, eriti kui see on esitatud  jutu sees.  

Meie õppekavadele heidetakse ette faktide tuupimist ja vähest mõtlemise arendamist.

Fakte tuleb õppida, need loovad vundamendi, millele edaspidises seoste loomises ja loogilises mõtlemises tugineda. Kui see puudub, ei ole ka millelegi tugineda. Enamikes kontrolltöödes on mul 10-15 mõistet teema kohta ja need tuleb lihtsalt pähe õppida.

Õpetajatöö pluuspooled?

Neid on väga palju. Eelkõige positiivne tagasiside klassilt. Kui tunnen, et nad lähevad tunnist ja tõesti said siit midagi. Kui õpilased tulevad ja tänavad. Kui õpetajatepäeval toovad lilli ka need lapsed, kelle klassijuhtaja ma ei ole.

Kas Sa oled 24/7 õpetaja?

Ma arvan, et mitte. Kui ma elaksin Keilas, siis ilmselt oleksin. Siin mitte elamine annab siiski teatud vabaduse.

Foto: Valdur Vacht

Samal teemal:

• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot

Idee läks lendu ning lisaks Pärnu Rääma Põhikoolile algatasid vahva üritustesarja Pärnu-Jaagupi Põhikool ning Koonga Kool ja Lõpe Kool. 

Esimene kokkusaamine, mis sai vahva pealkirja “Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus”, toimus jaanuaris 2018, sealt järgmine märtsis 2018 ning üritustesarja suur finaal toimus novembrikuus 2018. Üritustel mängiti kabet, e-Aliast, tähemängu, ehitati jõuluvanale saani, arendati enda loovust ja esinemisjulgust.

Sellised kohtumised meeldisid osalejatele ning korraldajatele, sest see andis võimaluse tulla kolmel päeval kalendriaastas kokku ning veeta vahvad ja samas nutikalt ettevõtlikud hetked koos teiste õpilaste ja õpetajatega. 

Siit järeldus: kui sul on idee, siis jaga seda teistelegi - koosloomes tekib väga vahva sünergia, tänu millele sünnivad üritused, mis pakuvad rõõmu nii osalejatele kui ka korraldajatele. Positiivses koostöös peitub jõud! 

Täname kõiki ettevõtlike noorte 3-võistlusel ja õpetajate õpiüritusel aasta jooksul osalenuid Pärnumaa koolidest ning korraldajaid, kes sellele koosõppele kaasa aitasid!

Mart Kimmel, Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis
• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?

DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Uue programmi esimeses lennus osalesid koolid, kes tundsid, et digioskusi on vaja parandada. Selle teadasaamiseks tuli Digipeegli abil täita kooli digi-innovatsiooni ensehindamisraport. 

DigiKiirendi eripära

Pilootprogrammis osalesid kuus kooli: Alu Kool ja Hagudi Põhikool Raplamaalt, Risti Kool ja Vasalemma Põhikool Harjumaalt ning Kullamaa Keskkool ja Risti Põhikool Läänemaalt. Nüüd lihvitakse osalejate ja koolitajate muljete põhjal koolitused veelgi paremaks ning järgmise kahe aasta vältel saab DigiKiirendis hoogu juurde juba 60 kooli üle Eesti.

Programmi juhi Kairi Burnaševa sõnul on DigiKiirendi eripära see, et iga kooli teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle konkreetse kooli vajadusi silmas pidades. "Püüdsime koole omalt poolt toetada viisil, mis vastaks kõige enam nende ootustele ja vajadustele. Osalenud koolide meeskonnad said väga hästi hakkama! Nii meie koolitajad kui haridustehnoloogid on kõiki väga kiitnud," sõnas ta. 

Koolitused suunasid koolimeeskondi kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige mõistab nüüd paremini oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel.

Esimesel koolituspäeval 28. augustil, kus koos oli pea 90 pilootprogrammis osalenut, prooviti kätt digitöötubades. Nii ka lõpuüritusel Järveküla Koolis. Lisaks kuulati karjäärinõustaja ja psühholoogi Tiina Saar-Veelmaa mõtteid tööst ja töökohtadest tulevikus ning Rapla riigigümnaasiumi direktori Sirje Kautsaare kogemusi uue kooli loomisest. Kõik kuus koolimeeskonda said tunnistused DigiKiirendi programmi läbimise kohta. 

Õpetajate kogemus ja arvamused

Hagudi Põhikooli muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu: „Mina võtsin uudise DigiKiirendis osalemisest rõõmuga vastu. Olen alati tahtnud end digialaselt täiendada, näen, et selles vallas jään oma teadmiste ja oskustega õpilastele jalgu. Kõhklejaid õpetajate seas ma ei märganud, ei tulnud keegi kurtma, miks peame koolitusele minema. Eks eesmärk on ikka järjest oskuslikumalt rohkem digivahendeid kasutada tunnis. Näen, et tänapäeva lapsed on eriti siis hakkamist täis ja silmad lähevad särama, kui näevad, et täna saab midagi tahvelarvutis teha.“

Alu Kooli klassiõpetaja Marika Raudauk: „Päris ilma digivahenditeta tänapäeval enam ei tule toime. Lastele meeldib väga, kui saab projektori abil suurelt huvitavaid pilte vaadata. Nad oskavad ise minna internetti ja trükkida aadressi ning selle kaudu teste täita. Kindlasti tuleb lapsi õpetada internetti kasutama ja rääkida ka interneti ohtudest ning sellest, miks ei ole kasulik väga pikalt arvutis olla. Lihtsalt mängida oskavad nad kõik, kuid peab tutvustama, kuidas saab arvutit targalt ja enda jaoks kasulikult kasutada. Minu jaoks oli koolitusel uus Google Drive´i kaudu tööde koostamine ja saatmine kolleegidele, teadmised video tegemiste kohta, QR-koodi kasutamine, veebipõhise ristsõna koostamine ja mõttekaart. Palju tuli teha kodus iseseisvalt tööd, sest teemasid oli palju ja tunde kõige omandamiseks vähe. Oma tundides plaanin tulevikus kindlasti kasutusse võtta õppesisulisi mänge ja teste, proovime QR-koode, ristsõna ja ideekaartide koostamist.“

Risti Kooli inglise keele, vene keele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Kohtla:

„DigiKiirendi koolitustelt olen kõige rohkem kasu saanud erinevate õpikeskkondade ja äppidega tutvumisest. Testid, viktoriinid ja veebipõhised mängud on aidanud õppetunde teha rutiinivabamaks ning muutnud teadmiste omandamise õpilastele lõbusamaks ning mitmekesisemaks. Olen julgustanud õpilasi ka iseseisvalt neid keskkondi kasutama ning õppevahendeid looma, näiteks LearningAppsi keskkonnas. Väga suur abi oli Google Drive’i võimaluste tutvustamisest, eriti kolleegidega ühistöös kasutamisel. Julgustaksin koole ja õpetajaid DigiKiirendis osalema just seetõttu, et maha võtta hirme ning eelarvamusi digivahendite kasutamise ees õppetöös ning lisaks võimaldab see koolis luua õpetajate hulgas ühise arusaama koolis kasutatavatest digivahenditest.“

DigiKiirendi jätkub

Veebruaris alustavad DigiKiirendis 18 kooli Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt. Sügisel alustavate koolide valik ja programmi kutsumine toimub märtsis-aprillis 2019.

Galerii lõpuürituselt 4.12.2018

Fotod DigiKiirendi lõpuürituselt. Fotode autor: Argo Tornik.

Samal teemal:

• DigiKiirendi aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode