Kooliaasta 2018/2019 tähtsamad tegevused (täismahus)
Kooliaasta 2018/2019 tähtsamate tegevuse lühem ülevaade
Kooliaasta 2018/2019 arvudes
 

Minister Mailis Reps märkis, et ministeerium otsib lahendusi, kuidas koostöös omavalitsustega tagada kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht. „Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa ja rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka tugiteenustele. Lisaks käivitame programmi, et tuua eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse.“

Uuel õppeaastal jätkub koolide digitaristu kaasajastamine, õppetöös kasutatavate materjalide ja vahendite uuendamine. „Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks,“ ütles minister. Riik toetab koolide digitaristu uuendamist ja IT-õpetuse kaasajastamist, paljud üldhariduskoolid saavad endale uued laborid ning mitmed kutsekoolid praktilise õppe võimalusi laiendavad simulaatorid.

Uuel õppeaastal on plaanis alustada muudatusi eksamikorralduses, et kaotada põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd. „Eksamiteks õppimisest palju tähtsam on see, et noortel oleks lisaks teadmistele ja oskustele ka analüüsivõime,“ sõnas Reps. „Gümnaasiumi lõpetajatele tahame anda võimaluse valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. Lisaks on kavas luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.“

Jätkub õpetajate palgatõus ning õpetajaameti väärtustamine erinevate tegevustega, fookuses on ka lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate omaga võrdseks tõstmine. „Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad, tunnustades seeläbi haridustöötajaid kõige kõrgemal tasandil,“ lisas minister Reps.

Tänavu sügisel alustavad tööd riigigümnaasiumid Paides, Viimsis ja Raplas – kokku 1152 õppekohaga.

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade.

Algab uue alushariduse seaduse väljatöötamine 

Otsime lahendusi, kuidas tagada koostöös omavalitsustega kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht.
Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa.
Ühtlustame lasteaedade ja lastehoidude nõudeid.
Rohkem tähelepanu tugiteenustele ja erilist hoolt vajavatele lastele.
Seome lasteaia õppekava enam  kooli omaga.

Eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse 

Programmis alustab 60 suurepärase eesti keele oskusega lasteaiaõpetajat.
Lasteaia lõpetamisel oskab laps eesti keeles suhelda.

Üldhariduskoolid, õpilased, õpetajad 

Üldhariduskoole on algaval õppeaastal 533.
Õpilaste koguarv (~150 tuhat) lähiaastatel kasvab, kuid 1. klassi laste arv hakkab vähenema.
14 905 õpetajat 12 372 ametikohal, st märkimisväärne hulk osakoormusega.

Digiõpikuid kasutatakse koolides üha rohkem 

Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks.
Üle 150 üldhariduskooli saavad uue labori, mitmed kutsekoolid õppe võimalusi laiendava simulaatori.
Riik toetab koole arvutite jt digiseadmete soetamisel.
Üldhariduskoolide internetiühendus muutub paremaks ja kiiremaks.

Alustab kolm uut riigigümnaasiumi

Rapla Gümnaasiumis 360 õppekohta, esmakordselt õppimisvõimalused ka täiskasvanud õppijale. Viimsi Gümnaasiumis 540 õppekohta, esimene riigigümnaasium Harjumaal. Paide Gümnaasiumis 252 õppekohta.

Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel, peagi lisandub 45,5 mln eurot juba jagatud 55,3 mln eurole.
Koolivõrgu korrastamisel koostöös omavalitsustega eraldi tähelepanu all ka see, et lapsed saaksid võimalikult kaua käia kodulähedases koolis.

Rahvusvahelise hariduse võimalused laienevad, Tallinna Euroopa Kool saab uue 400 kohaga õppehoone.
Jätkuvad ettevalmistused Kaunite Kunstide Kooli loomiseks.

Loobume põhikooli lõpueksamitest 

Asume kavandama muutusi eksamikorralduses, eksamiteks õppimisest olulisem on teadmiste, oskuste ja analüüsivõime kujundamine.
Eesmärk – mitmekesisem tagasiside õppetöö korraldamiseks ja koolide tulemuslikkuse jälgimiseks, eksamitega seotud koormuse vähendamine.
Eksamimuudatused kavas ka gümnaasiumi lõpus 

Kavandame muudatusi, millega on gümnaasiumi lõpetajal võimalik valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. See toetab õpilaste  sujuvamat liikumist edasisel haridusteel ja annab ka riigile laiemat tagasisidet õpitulemuste kohta.

Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.

Hariduslike erivajadustega laste õppe võimalused paranevad 

Jõustunud seadusemuudatused annavad koolidele ja koolipidajatele rohkem võimalusi individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks, sh tugisüsteemide rakendamiseks.
Riik toetab koolipidajaid, et  hariduslike erivajadustega õpilasi paremini toetada ja õpetada, samuti aitame kaasajastada koolide õpikeskkonda.

Riik väärtustab õpetajaametit palgatõusu ja hariduspreemiatega 

Palgatõus jätkub, tõstame 2019. aastal õpetajate miinimumpalga vähemalt 1250 eurole, õpetajate keskmine palk kerkib 1500 euroni.
Tõstame lasteaiaõpetajate töötasu võrdseks üldhariduskooli õpetajate tasu alammääraga.
Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad: 9 aastapreemiat ja 1 elutööpreemia.
Õpetajate järelkasvu tagamiseks asume välja töötama täiendavaid lahendusi.

Kutseõppes paindlikumad õppevõimalused ja parem kooskõla piirkonna vajadustega 

Koolidele rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, mh silmas pidades kohalike tööandjate ootusi.
Riikliku koolitustellimuse asemel rahastame koole tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks
Kavandame hariduskeskuste koostöömudelit, mille tegevus ületaks haridustasemete ja õppeasutuste piire.
Kutseõppes stabiilselt ~24 tuhat õpilast, kasvanud on õpilaste keskmine vanus.

Kauaoodatud kõrgharidusseadustiku eelnõu ja õppehooned 

Toome selgemalt välja riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded ning üliõpilaste õigused ja kohustused.
Ülikoolidega sõlmime kolmeks aastaks uued halduslepingud, täpsustame õpetamise vastutusvaldkondi.
Uus aasta toob ülikoolidele uued seadused.
Tähelepanu alla infotehnoloogiaalane kõrgharidus ja teadus.
Mitu ülikooli saavad uued õppehooned: EKA, EMTA, TÜ jt.
Üliõpilaste koguarv väheneb, suureneb välistudengite arv ja osakaal.

Täiskasvanud õpivad üha enam 

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suureneb: 17,2% 25-65a inimestest (2017).
Sügisel vähemalt 10 500 täiskasvanule tasuta erialase enesetäiendamise võimalus – kokku 800 kursust.
Valmimas on OSKA uuringud 3 valdkonnas: haridus ja teadus, kaubandus, rentimine ja majutus ning toitlustus ja turism.
Valminud 13 uuringut 24-st.

2019 tähistame riigikeele 100. aastapäeva 

HTM kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada juubelit ja juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt oskuslikult kasutada ja arendada.
Riik toetab jätkuvalt eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet.
Lasteaedades eesti keele õpe tähelepanu alla.
Septembris avatakse eesti keele B1-taseme tasuta e-õppe kursuse Keeletee uued peatükid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Javier Quesada, Unsplash.

Samal teemal:

• Haridusministeerium jätab nutiseadmete lubatavuse üle otsustamise koolidele
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas sissejuhatuseks, et kuigi seis LTT- (loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia) valdkonnas üldiselt tundub hea, seda lähevad noored kõrgkooli õppima ja ka lõpetajate protsent näitab tõusu, siis kitsamalt inseneri erialaga ei ole lood üldse hästi. Sellepärast sai ka inseneeriast miks.ee suvekooli läbiv teema. 

Suvekoolis osalesid õpetajad, ringijuhid, huvikoolide eestvedajad, õppejõud, muuseumitöötajad, teaduse populariseerimisest ühel või teisel moel huvitatud inimesed. Laiem eesmärk oli näidata, et peaaegu kõik meie elus on inseneeriaga seotud ja kõik teaduse populariseerijad saaksid oma tegevusi selle temaatikaga siduda. Ja muidugi võimalus osaleda töötubades, et saadud praktilisi (inseneri) oskusi sügisel omakorda praktikasse rakendada, näiteks ehitada lastega gravitatsiooniauto või ahelreaktsioonimasin.

Suvekooli pikemate ettekannete kohta võib öelda, et need olid avarapilgulised ja mõtlemapanevad. Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudist küsisidki kuulajatelt alustuseks, miks nad populariseerivad teadust. „Et noored oleksid kahe jalaga maa peal; et meie lastelastel oleks ka hea elukeskkond; et jätkuks teadlasi; et noored saaksid praktilisi oskuseid,“ kõlasid saalist vastused. Esinejad rõhutasid keskkonnakaitselist aspekti: Eesti inimesed on LTT-s üks paremini haritud rahvaid ka keskkonnateemadel, aga... „Me teame, aga me ei käitu,“ sõnas Mihekl Kangur. „Mis seda põhjustab? Ahnus, ignorantsus, hedonism, koostöövõime puudus, käitumismustrid. Me peaksime rääkima koostöövõimelisematest inimestest, mitte rõhutama konkurentsivõime tähtsust.“ Inseneeria saab aidata näha laiemat pilti, terviklikku vaadet: kust tuleb tooraine ühe või teise asja tootmiseks, mida konkreetne ettevõte teeb tootmisjääkidega, kas ettevõttes makstakse õiglast palka, kui suur on ettevõtte jalajälg loodusele jne. Maailma üha väiksemaks ja ahtramaks muutumise tõttu peame arvestama toodete elukaare ja kasutatavate ökosüsteemi hüvedega. Me ei saa disainida toodet, vaid peame selgelt läbimõtlemata kogu protsessi, mille käigus toode valmib. Liisa Puusepa sõnul on mobiiltelefon noorte jaoks elulähedane, keskkonnakaitse ja inseneeriaga seotud näide: kui mobiiltelefon üksipulgi lahti võtta ja detailid kaardil päritolumaale  asetada, saab pea kogu kaart kaetud. Selliseid mõtlemapanevaid näiteid võiksid õpetajad teadust populariseerides alati tuua, see suurendab noorte keskkonnateadlikkust. 

Veel puudutasid pikemad ettekanded vee kasutust („Vesi kui tähtsaim ressurss“, Erki Lember Tallinna Tehnikaülikoolist), õppimist mängu abil (Ivar Männamaa, Tartu Ülikooli Viljandi kolledžist), insenerioskusi ja riiklikku õppekava (Ülle Kikas Tartu Ülikoolist) jpm. 

Loo alguses oli juttu gravitatsiooniauto ehitamise töötoast. Gravitatsiooniauto uurib omamoodi viisi, kuidas sõidukeid raskusjõudu ära kasutades liikuma panna. Muutes loodud auto disaini, saab avastada, milline automudel liigub kaugemale ning mille kiirendus on teistest suurem. Töötoa aluseks oli huvihariduse näidisõppekava „Inseneeria noortele I“ 4.-6. klassile. 

Või näiteks töötuba „NIP ehk noore inseneri programm" (Karin Käär, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool). NIP on algatatud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnaga ning see on suunatud põhikooli lõpuklassidele ja gümnaasiumiõpilastele. Programmi eesmärk on tutvustada tänase tööjõuturu suurima nõudlusega valdkondi.  NIPis osalevad koolinoored, keda huvitavad elekter, magnetism, vesi ja ventilatsioon ning kütuste omadused, nende tootmine ja kasutamine; tootearendus ja robootikamaailm ning ehitus, teede projekteerimine  ja liikluse modelleerimine. Lisaks teoreetilisele õppele ja praktilisele tegevusele TTÜ ja Mektory laborites korraldatakse ka väljasõite ettevõtetesse, et tutvuda inseneride igapäevatööga.

Nelijärvel toimunud miks.ee suvekool toimus tänavu viiendat korda. Kõik suvekoolid on kaasa aidanud huvihariduse koostöövõrgustike tekkele, ja seda teaduse populariseerimise võtmes. 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini
• Teaduskool kutsub õpilasi suvelaagrisse
• Õpilased uurisid nii ümarmudilat kui Vikerraadio keelesaateid

21.-22. augustil Pärnus toimunud 12. eTwinningu suvekool oli õpetajatele, kes tegid möödunud õppeaastal eTwinningu projekte. Seega edasijõudnutele. „Nii mõnigi õpetaja on täna siin, et kolleegiga uut projekti alustada või leida kolleeg, kellega eTwinningut teha,“ sõnas Elo Allemann, kaua-aegne Eesti  eTwinningu projektijuht. 12. suvekool oli tema jaoks ühtlasi teatepulga üleandmine uuele projektijuhile Laura Vetikule, kes seni töötas HITSAs kommunikatsioonijuhina. „Ma alustan eTwinninguga tõeliselt uut kooliaastat ja loodan, et ees ootab tore ja üksteist toetav koostöö,“ sõnas Laura. 

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka eTwinningus pööravad õpetajad ja õpilased tänavu rohkem tähelepanu nii oma maa kui Euroopa ühisele kultuuripärandile. Õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist tõi oma esinemises näiteid, kuidas kultuuripärandit rahvusvahelises projektitöös kasutada ning tutvustada. Ta sõnas, et väikegi eTwinningu projekt talletab palju kultuuripärandit isegi siis, kui see otseselt eesmärk ei ole. 

Kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal. Selleks ei ole ainult arhitektuur, maalid või skulptuurid (käegakatsutav kultuuripärand), vaid ka käsitööoskused, toit, jutud, laulud, pillimäng, uskumused, tavad, sotsiaalsed tõekspidamised, käitumisnormid (mittemateriaalne kultuuripärand). Tänu tehnoloogiale ja internetile on juurdepääs eri riikide kultuuripärandile parem kui kunagi varem. Samal teemal toimus maikuus HITSA veebiseminar, nii et kel huvi, saab teema kohta lugeda Koolielu artiklist ning samast leiab ka lingi toimunud veebiseminarile. 

eTwinningu ekspet Ingrid Maadvere tutvustas õpetajatele SMART mudelit ja Meeri Sild CRAFT mudelit, mis mõlemad toetavad hea projekti sündi ning tulemust.

SMART on eesmärkide seadmise ja sõnastamise mudel, kus kõigepealt määratakse piisava detailsusega konkreetne tegevus või tulemus, milleni tahetakse jõuda  (õpilased vaatlevad loodust versus õpilased külastavad kaks korda maastikukaitseala ning kirjeldavad kuute seal kasvavat taimeliiki); kus tulemus on mõõdetav (mõõta saab ka projekti kestvust); kus eesmärgid peavad olema realistlikud ning nimetatud on konkreetne lõpptähtaeg (näiteks kooliaasta lõpp ei ole konkreetne tähtaeg). Suvekoolilised tegid kohe ka praktilisi harjutusi, kohendades projektide kirjeldusi SMART mudeli järgi.

CRAFT mudelit (inglise keeles Creating Really Advanced Future Thinkers) on loodud Taanis ja seda kasutatakse õpilaste praktiliste tööde reflekteerimiseks. Mudel suunab õpilasi süstemaatiliselt oma tööprotsessi jälgima. Mudelit iseloomustab probleemi püstitamine, sellele innovaatilise lahenduse leidmine, lahenduse disainimine, prototüübi loomine ja selle esitlemine. Oluline on iga faasi vahel reflekteerimine. 

Laine Aluoja ja Varje Tipp tutvustasid õpetajatele lõppenud õppeaasta eTwinningu projektide n-ö projektipärleid. Näiteks kuidas kasutati ideekaarte või anti lastevanematele tagasisidet projekti kohta, kuidas peeti tunde üle veebi ja sisustati vahetunde jms. 

Lõpuks tegeleti mikroõppega. Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson kui eTwinningu koolitajad selgitasid, mis on mikroõpe. Tuli välja, et me kõik teeme mikroõpet iga päev ja endale märkamatult. Nägid Facebookis lühikest videot ja said teada, kuidas kõlab üks Läti rahvalaul? Juba õppisidki! Mikroõpet iseloomustab kontsentreeritud sisu, atraktiivsus, infot antakse väikeste tükkidena, sisu on kättesaadav, õppimine toimub kiiresti. Tehnoloogia annab mikroõppeks suurepärase võimaluse, toonitasid koolitajad. Mikroõppe vormid on näiteks sotsiaalmeedia postitused, koomiksid, meemid, infograafikud, tsitaadid, animeeritud GIFid, podcastid jms. 

Lustlikum osa oli see, kui õpetajad hakkasid kahe- kuni viieliikmelistes gruppides ise mikroõppe objekte tegema: meeme, GIFe, lühikesi videoid jne. Järgmisel päeval tutvustati tehtut teistelegi. 

Näide suvekoolis loodud meemist, autoriks on Triinu Grossmann.
 

Veel räägiti suvekoolis andmekaitsest eTwinninguga seoses ja hea praktika kirjeldusest eTwinningus. Kokkuvõttes oli kaks õpirohket päeva tore sissejuhatus uude kooliaastasse. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised
• Schoolovision 10!
• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

Kool on KiVa programmi rakendanud kaks aastat, sammudes värskelt vastu oma kolmandale süsteemsele kiusuennetusaastale.

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede pühendumist ennetamis- ja sekkumistegevustele ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada neid koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

“Kuusalu Keskkool on olnud juba rakendamise algusest saati eeskujulik ja innukas KiVa programmi rakendaja,” tunnustab kooli tööd SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Kuusalu kooli KiVa-tiim ehk juhtumite lahendamise ja KiVa-koordineerimise meeskond on ühtehoidev ja järjepidev KiVa-põhimõtete rakendaja. Näiteks tehakse koolis kiusuvastase sõnumi levitamisel täiendavat tööd ülekooliliste ürituste korraldamisel, osaletakse KiVa-täiendkoolitustel ning väljakutsetele lähenetakse positiivselt ja lahendustele orienteeritult.”

Kuusalu Keskkooli tugikeskuse juhataja ja KiVa-tiimi juhi Piret Kamberi sõnul tuli tunnustus kooli jaoks väga ootamatult: "Teeme ju kõike seda, mida KiVa programm kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks ette näeb ning püüame seda koolielus maksimaalselt erineval moel rakendada." Ta lisas, et tiitel teeb loomulikult rõõmu ja annab indu juurde. "Kuid kõige suurem tunnustus tehtud tööle on muutus, mida tajume igapäevases koolielus - üksteise ja iseenda aina teadlikum märkamine!"

Aasta kiusuennetaja kooliks sai kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks ise soovi avaldas. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik kooli lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Kuusalu Keskkooli tugevateks konkurentideks tiitlile kandideerimisel osutusid Rocca al Mare Kool, Suure-Jaani Kool ja Jüri Gümnaasium, kes paistavad samuti silma kiusuennetusele ja KiVa programmi rakendamisele pühendumisega.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Kuusalu Keskkooli KiVa-meeskonnale pani SA Kiusamisvaba Kooli hea koostööpartner, Eesti rahvuslik lennufirma Nordica välja auhinnareisi Amsterdami, teiste äramärgitud koolide KiVa-tiime premeeriti pehmete kingitustega AS-ilt Wendre.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitlit plaanib SA Kiusamisvaba Kool hakata välja andma iga-aastaselt.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Prisma müüb SA Kiusamisvaba Kooli toetuseks heategevuslikke rinnamärke
• SA Kiusamisvaba Kool õpetab töötubades lapsevanematele kiusamisvastaseid oskusi

Suvekooli korraldab Eesti Teadusagentuur ning seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond TeaMe+ programmi kaudu.

Suvekoolis räägitakse inseneri eriala populariseerimisest, disainist kui protsessist ning erinevatest inseneri elukutse valdkondadest. Laiem eesmärk on näidata, et peaaegu kõik meie elus on inseneeriaga seotud ja kõik teaduse populariseerijad saaksid oma tegevusi selle temaatikaga siduda. Töötubades tutvustavad osalejad vastastikku õnnestunumaid praktikaid ja käsitletakse võimalusi teadushuvihariduse käivitamiseks.  

Tallinna Tehikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll, kes on olnud kolme õppeprogrammi juht, räägib suvekoolist enda kogemusest programmijuhina ja ülikooli nägemusest inseneri õppekavade populariseerimisel: „Ka inseneriharidusel on populaarsed valdkonnad ja vähem populaarsed valdkonnad. Tihti kui räägitakse insenerihariduse populariseerimisest ja midagi kokku lepitakse, siis keskendutakse ikka ja jälle nendele valdkondadele, mis juba on populaarsed. Keegi aga ei taha tegeleda erialaga, millel töötavaid inimesi kutsutakse katlakütjateks, teerullimeesteks, sibideks, torujürideks jne. Ebapopulaarsete insenerierialade eksistents sõltub hetkel sellest, kas erialal on keegi „segane“ fanaatik, kes suudab selle eriala populariseerimise vankrit vedada. Keskpäraselt vedades jääb eriala appi hüüd üksikuks hääleks kõrbes. Kahjuks on juba ka näiteid valdkondadest, mida Eestis enam õppida ei saagi ja mitmed valdkonnad vaaguvad hinge. Õnneks on  ka vastupidiseid näiteid.“

Suvekool toob kokku teaduse tutvustamisele pühendunud inimesed muuseumitest, üldharidus- ja huvikoolidest, ülikoolidest, teadusasutustest ning mittetulundusühingutest mitmelt poolt Eestist ning selle eesmärk on aidata kaasa eri piirkondade sees ja vahel töötavate koostöövõrgustike tekkele, et ühiselt valdkonna haridust edasi viia. 

„On hea meel, et teaduse populariseerijate aastate pikkune tubli töö on hakanud vilja kandma. Haridus- ja teadusministeeriumi värskelt avaldatud analüüs näitab, et loodus- ja täppisteaduste, infotehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses on viimastel aastatel kasvanud. Üksteiselt õppimine ja küünarnukitunne on kõige tähtsamad asjad, mis innustavad tegijaid ja tugevdavad omavahelist koostööd. Suvekool just selleks ellu kutsutud ongi, et toetada teaduse populariseerijate mõttevahetust,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Lisainformatsioon:

http://www.miks.ee/sundmused/sundmus/miksee-suvekool-0 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste Teadusliku Ühingu suveseminaril Viitnal arutletakse paradokside ja paradoksaalsuse üle
• Eesti õpilane osaleb esmakordselt rahvusvahelisel teadusmessil Hiinas

„Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada. Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“. 

Õppijakeskne haridus haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata

Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80% noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42%, Tartumaal aga ainult 20% põhikooli lõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

Minister Mailis Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. „Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,“ lisas minister.

Vahetult gümnaasiumi järel Eesti kõrgkoolides jätkavate noorte osakaal väheneb

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale minekust (sealhulgas õppima) kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neidude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43%. Vanusegrupis 25-34  on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Rõõmustavaid sõnumeid leiab nii doktoriõppest kui ka täiskasvanuharidusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades. Lisaks eeltoodud tänavustele fookusteemadele võib veel esile tuua, et kasvanud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal, suurenenud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, jätkuvalt väljakutseks piisava eesti keele oskuse saavutamine põhikooli lõpuks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Aastaanalüüsi kokkuvõte

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Samal teemal:

• Lasteaedade rahuloluküsitlustes osales ligi 470 lasteaeda
• Lasteaedade õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse osalema rahuloluküsitlustes

Koolidele endile jäetakse vabad käed, kuni telefonide kokkukorjamiseni terveks koolipäevaks, kui õppeasutus seda vajalikuks peab, vahendab ERRi uudisteportaal.  "Usaldame meie õpetajaid, nende oskusi ja valikuid leida nutiseadmetele õige koht ja aeg," ütleb artiklis Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. Ta lisab, et riiklikus õppekavas on kõigile koolidele kohustuslik digioskusi arendada, see on infoühiskonnas kohustuslik oskus. Põhikooli lõpus peavad kõik õpilased sooritama ka digipädevuse tasemetöö. 

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week tuleb taas
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest
• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga

➡️27.-29. septembril toimub Tallinnas seminar "Koostööl põhinev õppimine" alustavatele eTwinningu õpetajatele Eestist ja Iirimaalt. Seminaril teeme tutvust projektiõppega ning uurime, kuidas meedia kirjaoskust ka oma õpilastes arendada.

➡️4.-6. oktoobrini toimub Inglismaal Leedsis seminar „Ettevõtlus hariduses“, kuhu ootame eTwinningu kogemusega õpetajaid. Uurime lähemalt, kuidas eTwinningu abil ettevõtlusõpet hariduses soodustada.

➡️12.-14. oktoobril toimub Prantsusmaal Lille’is alustavatele eTwinningu õpetajatele kontakseminar, mille fookuses on jätkusuutlik areng.

➡️19.-21. oktoobril toimub Luksemburgis seminar „Digitaalsete mängude põhine õpe“, kuhu ootame eTwinningu kogemusega õpetajaid. Praktilisel seminaril õpivad osalejad digitaalsete mängude põhist õpet ka enda tundides rakendama.

Uuri lähemalt ja registreeru kiiresti, sest kohtade arv on piiratud. Täpsem info ja registreerumine HITSA kodulehel. 

Foto: Unsplash, Joanna Kosinska. 

Samal teemal:

• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine
• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised

Kaimre pälvis tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kolmanda preemia ning õiguse esindada Eestit rahvusvahelisel Hiina noorte teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni konkursil CASTIC 2018.

Joosep Kaimre (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Toatemperatuurse fosforestsentsisüsteemi valmistamine ja iseloomustamine“ eesmärk oli luua orgaaniline süsteem, mille sünteesiskeem oleks lihtne ja kasutaks odavaid lähteaineid. Uurimistöös välja töötatud materjali on võimalik kasutada orgaaniliste LED-ide (OLED) valmistamisel.

Kaimre osalemist CASTICul toetab Hiina Rahvavabariigi suursaatkond Eestis. Õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi ning Joosep Kaimre reisi Hiina korraldab Eesti Teadusagentuur.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Esialgu saab end proovile panna programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesannete lahendamisel oma lasteaias või koolis. 

Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile.
Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Orienteeruv ajakava:

17.09 - 07.10  etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10    ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11    piirkondlikud ühisüritused

Täpsustame õpilasürituse tingimusi ja tegevusi augustis!

ProgeTiigri õpilaste võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti poisid võitsid programmeerimisvõistlusel kaks pronksmedalit
• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?