Euroopas kogub populaarsust Future Classroom Lab ehk tuleviku klassiruumi kontseptsioon, mida Eestis esindab HITSA. Tegemist on muutunud õpikäsitust toetava õppeklassi mudeliga. Tuleviku klassiruumi kontseptsioon tugineb kuuele õpitsoonile, mis rõhuvad erinevatele õppimise ja õpetamise viisidele ning toetavad õpetaja ja õpilase muutunud rolle. Peame seda väärt lahenduseks, mida julgeme soovitada teiste sarnaste ruumilahendustega kõrvutades. Oleme ka HITSA Nutiklassi kitsastele tingimustele vaatamata ehitanud samu põhimõtteid järgides.

Kui teie üldharidus- või kutsekool on rakendanud neid põhimõtteid klassiruumi ehitades või soovite Future Classroom Labi põhimõtteid järgides innovaatilist klassiruumi luua, siis palume endast märku anda!

Soovime koondada ühtsesse võrgustikku koolid, kes juba kontseptsiooni rakendavad või seda lähiajal teha plaanivad, samuti pakume huvitatud õpetajatele ja haridustehnoloogidele tuleviku klassiruumi saadiku positsiooni. Saadikud saavad tuge ja võimalusi kogemuste jagamiseks nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt.

Palume endast märku anda Future Classroom Labi koordinaatorile Eestis: Aivar Hiio, aivar.hiio@hitsa.ee

Samal teemal:

• Avati HITSA Nutiklass, kus saab tutvuda tuleviku klassiruumiga
• Kaheksa ideed innovatsiooni arendamiseks klassis

Suvekoolis jagame kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustame eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, räägime, kuidas avada eTwinningu kaudu kultuuripärandi teemat.

Suvekoolis peatume sellel, millele tähelepanu pöörata projekti kavandamisel ja läbiviimisel, mida peaks õpetaja silmas pidama, et veebipõhine koosõppimine oleks kooskõlas andmekaitse nõuetega. Uurime, kuidas sobitub eTwinniguga mikroõpe.

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Suvekooli päevakavaga tutvu siin.

Registreerida saab kuni 6. augustini HITSA koolitusveebi kaudu.

Kuna suvekoolis on kohtade arv piiratud, siis palume huvilistel registreerimisega kiirustada!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised
• Kultuuripärand projektitöös
• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest

Aitäh kõigile, kes andsid tagasisidet ning oma hinnanguid! Kõige suurema kummarduse on ära teeninud testijad Aimi Jõesalu, Kairi Mustjatse ja Anne Krull, kes saavad endale ka HITSA poolt väärikad meened.

Kõik testimiseks avatud keskkonnad leiab siit>>
 

Hypersay - hypersay.com

Kaasava esitluse platvorm. Saab oma slaide jagada, küsimusi esitada, vestlusi pidada jne.

Õpilaste käes on keskkond intuitiivne ja nad saavad väga edukalt hakkama! Selle keskkonna puhul meeldib just interaktiivsus - õpilane saab esitada küsimusi ja õpetaja saab ise küsida õpilastelt. Kõigil on võimalik lisada videosid ning teha enda loodud PowerPointi ja Google Drive-i esitlusi veebipõhiseks. Ühtlasi on sinna vahele võimalik ka erinevaid küsimusi ja küsimustikke lisada. Kahjuks ei saa küll testides ära märkida õigeid vastuseid.

Made With Code - madewithcode.com

Praktilised näited programmeerimise rakendamisest.

Üks õpetaja kirjutas: „Lasin õpilastel katsetada täiesti iseseisvalt (näitasin ainult lehekülje kätte) 3 minuti jooksul (aja võtsin täiesti suvalise) ja olin neile valmis ette näitama, kuidas midagi teha saab. Hetkeks oli suurem osa klassist segaduses, kuid kui kaks esimest hakkasid katsetama (koheselt), siis arusaam, mida selles keskkonnas saab teha, levis üle klassi ning kogu klass tegeles ilma minu suurema juhendamiseta oma tegelase loomisega. Ühe tunni jooksul jõudsid kõik 20 õpilast luua kaks erinevat tegelast, laadida alla ning salvestada oma kausta. Kiiremad proovisid ka gifi. 2. klass ei lasknud ennast segada sellest, et keskkond on inglise keeles.“

Teisedki õpetajad nõustusid, et tegemist on mängulise ja põneva keskkonnaga: „kui väärtused paigas, siis on hea visuaalselt näha, kuidas toimub millegi liikumine kas mööda x-või y-telge.“

2. klassi õpilaste arvamused olid valdavalt väga positiivsed: lahe, äge, mulle meeldis, lihtsalt vinge, äge oli teha inimest, tore, hea, õpetlik, ilus. Kuid mõnede õpilaste poolt mainiti ka, et keskkond oli natuke raske, väga raske või liiga raske.

Spiral - spiral.ac

Universaalne ja haridustasemete ülene platvorm, mille abil võimalik õpetajal küsida küsimus, jagada esitlusi, anda tagasisidet ja õpilasi hinnata.

Üks Spirali tugevusi on tema kiirus – tegutsemiseks ei pea õpilased viitma pikka aega konto loomiseks vms. Nad saavad haarata nutiseadme (Android, iOS) või teha keskkonna lahti veebis ja alustada kohe tegevusega. Keskkond sobib hästi koostöiseks õppimiseks ja ideede jagamiseks. Tagasisidet võimalik anda nii klassile kui õpilastele individuaalselt. Õpilased saavad reaalajas kommenteerida ja vastata küsimustele, teadmiste taseme kontrolli võimalik teha nii individuaalsel kui klassitasandil.

Spiral on lihtne töövahend, kuid võimaldab luua ka keerulisemat sisu. Näiteks interaktiivsete harjutustega videotunde, mis võimaldab videole lisada infot ja kontrollküsimusi.

Juhend ise on keskkonda testinud õpetajate arvates kehva. Täpsemalt on keskkonda aga tutvustanud ka Pirje Jürgens oma blogi sissekandes.

GoNoodle - app.gonoodle.com

Liikumisvideod õppimise toetamiseks.

Selle keskkonna puhul meeldis õpetajatele, et nad said selle abiga lapsed lõbusalt liikuma ja nad nautisid seda nii tunnis kui vahetunnis. Videod on jagatud teemade järgi ja neid on lihtne leida. Keskkond on hästi korraldatud ja midagi häirivat ei tähendatudki. Saab valida erinevaid liikumisviise video järgi; tantsida, võimelda, virtuaalselt kaasa teha jooksuvõistlusel, koos liikumisega õppida selgeks nurkade suurused, mõisted- suurem, väiksem, võrdne, videod rahunemiseks, mälu treenimiseks, keele õppimiseks jne.

Iga õpetaja leiab siit oma klassile sobiva tegevuse ja ka õpilased saavad ise vahetunnis otsida sobivaid videosid ja nende järgi lustida. Kindlasti leiab siit veel palju avastamisrõõmu ja  GoNoodle keskkonda tasub uurida  ja katsetada.

Keskkond on küll võõrkeelne, aga õpetajate hinnangul ei ole see siin keskkonnas takistuseks. Keeleoskaja jaoks on muidugi rohkem võimalusi. Esimesele klassile see keskkond väga meeldis (eriti poistele), vahetunnid veetsid paljud õpilased video järgi tegutsemas.

 

Venngage - venngage.com

Infograafikute tegemine.

Erinevad võimalused koostada erinevaid infograafikaid, esitlusi, e-raamatuid jne. Õpilased saavad valdavalt väga lihtsalt hakkama. Tasuta variandis kahjuks vaid viis disaini.

Slido - sli.do

Küsitluste läbiviimine, failide jagamine.

Lihtne, ülevaatlik ja võimalus esitada klassiruumis reaalajas küsimusi. Õpilased näevad teiste küsimusi ja probleeme ning saavad anda küsimusele ka oma hääle. Siiski tuleb valmis olla, et küsimuste esitamise asemele ei suuda mõned õpilased vastu panna ja asuvad siiski tegelema kaasõpilaste naerutamisega. Sobib väga hästi konverentsidele ja ühekordsetele õpisündmustele.
 

Sutori – sutori.com

Ajajoonte tegemine.

Väga paljudes ainetes kasutamist väärt - lihtne, ülevaatlik, mitmekülgne ja kaasav keskkond. Sobib õpetajale igasuguste teemade käsitlemiseks esitluse vormi toetajana – eriti sündmuste, traditsioonide ja kuulsuste eluloode kajastamise juures.

Duolingo - schools.duolingo.com

Veebipõhine võimalus võõrkeelte õppimiseks. Keskkonnast on HITSA kirjutanud juba 2013. aastal. Duolingo on sellest ajast läbi mitmete arenduste tehtud interaktiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Keskkonda saab tasuta kasutada ja õppimine käib mugavalt, mänguliselt ning motiveeriva süsteemiga. Lisaks nutiseadmes kasutamisele on võimalus ka veebiversioonis lugemist, kirjutamist, kuulamist, rääkimist väga paljudes keeltes arendada. Keeleõpetajad peavad keskkonna poolt kasutatavat metoodikat efektiivseks viisiks kuidas keelt õppida.

Ainukeseks kasutamist takistavaks asjaoluks on, et keskkond ei ole eesti keeles veel saadaval ja mistahes õpitavat keelt on vaja omandada läbi inglise vm keele. Testinud õpetajad tõdesid, et sellele vaatamata meeldis keskkond väga paljudele nende õpilastele ja mitmed jäidki seda kasutama.

Samal teemal:

• Tehti vahekokkuvõte uute veebikeskkondade katsetamistest
• Tule testi uusi veebikeskkondi!

Täpsemat infot leiab projekti koduleheküljelt https://twinspace.etwinning.net/25393. 

Meie koolist osales projektis 40 põhikooli õpilast ja viis õpetajat. Täiskasvanud osalejate meeskonda esindasid kooli direktor Anna Zubova, õppealajuhataja Natalja Nikanorova, matemaatikaõpetaja Vlada Avramenko, loodusteaduste tsükli õpetaja Oksana Nikolajeva ja projekti koordinaator, inglise keele õpetaja Deniss Tšertov.  

Projekti eesmärkide saavutamiseks korraldati kahe aasta jooksul hulk üritusi: õpilased tutvusid kohalike ettevõtetega, külastasid Fortaco tehast, Narva heitvee puhastusjaama ja ilmajaama Tallinnas, said teada kõrghariduse omandamise võimalustest Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Lisaks külastati väga palju muuseume. Õpilased külastasid meie riigi kõige suuremat ja kaasaegsemat muuseumi – Eesti Rahva Muuseumi, tutvusid ühe huvitavama Põhja-Euroopa meremuuseumi, Lennusadama ekspositsioonidega; samuti käisid nad Energia Avastuskeskuses, Tervishoiumuuseumis ja Tallinna Loodusmuuseumis. Muljeid ja teadmisi on saadud hulgaliselt. Ja kuidas rõõmustas Tartu linn meid oma kaasaegsete muuseumidega! Meil õnnestus külastada Teaduskeskust AHHAA, Loodusmaja, piiluda sisse Loodusmuuseumisse ja isegi saime hakkama füüsikaseadustega Tagurpidi Majas! 

Peale selle meil õnnestus käia ka põneval seiklusel maa all Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis, tutvuda nahkhiirte eluga Narva bastionis Viktoria, teha ekskursioon Kreenholmi Manufaktuuris, käia Rakvere linnuses ja Rehbinderi majamuuseumis, käia Kotka ja Iisaku soodes. 

Õpilased said uusi teadmisi digitaalsete mängude abil, mida koostasid meie andekad matemaatika-, geograafia-, bioloogiaõpetajad. Lapsed joonistasid plakateid kuulsatest teadlastest, iseseisvalt filmisid ja monteerisid videoklippe, viisid läbi keemilisi katseid, mõõtsid ilmastikunäitajaid nelja kuu jooksul, kohtumistel Rajaleidja keskuse esindajatega said infot õppimis- ja karjäärivõimalustest. Lisaks viisid õpilased Skype´i kaudu läbi jõulukohtumise partnerkoolide eakaaslastega.  

Rahvusvahelise projekti meeldejäävad hetked olid muidugi sõidud välismaale. 16-l meie gümnaasiumi õpilasel õnnestus käia Poolas, Prantsusmaal ja isegi kauges Portugalis. Nädalaga suutsid lapsed niivõrd sukelduda vastuvõtvate perede ellu, kultuuri ja olmesse, et keegi ei tahtnud ära sõita. Kõigele lisaks arendasid õpilased oma inglise keele oskust.

Eelmisel aastal avas meie gümnaasium nädalaks uksed 25 õpilase vastuvõtuks välismaalt. Tutvustasime projektipartneritele meie õppeasutuse tööd ja Eesti kultuuri. Lapsi vastu võtnud õpilaste pered olid väga külalislahked ja abivalmid.

Pärast tagasiside saamist õpilastelt ja nende vanematelt võib meie gümnaasium uhkusega teatada, et kõik projekti eesmärgid saavutati täies mahus – osalejatel tõusis märgatavalt motivatsioon õppida loodusteadus- ja reaalaineid, arenesid ka ettevõtlusega seotud oskused. Tänu arvukatele töötubadele tõusis õpetajate professionaalne kvalifikatsioon. Osalejad veendusid, et nende keeloskus paranes ja suurenesid teadmised teiste riikide kultuurist ja tavadest. 

Projektist kokkuvõtet tehes Narva Kesklinna Gümnaasium teatab kindlalt, et teadus  - see on tõesti kõikidele! 

Erasmus+ projekt "Science 4 all" sai toetust Euroopa komisjonilt strateegilise partnerluse valdkonnas. Projekt viidi ellu 2016-2018. Projekti eesmärk oli partnerkoolide õpetajate professionaalse kvalifikatsiooni tõstmine, õpilaste pädevuse ja motivatsioonitaseme parendamine matemaatika, teaduse ja ettevõtluse valdkondades, aga ka kõikide osalejate sotsiaalsete oskuste, kultuurilise, kultuuridevahelise ja keelelise oskuse arendamine. 

Loo ja fotod saatis Koolielule Narva Kesklinna Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Deniss Tšertov. 

Code Weeki eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsalt, lõbusalt ja kaasahaaravalt – nii, et see jõuaks võimalikult paljude huvilisteni.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub kõiki, kes on tegevad IT-valdkonnas, korraldama Code Weeki ajal innustavaid programmeerimisüritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Programmeerimisnädal keskendub tänavu rohkem nendele noortele, kes on praegu IT-valdkonnas vähem esindatud, nagu näiteks HEV-õpilased, majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed. Tähelepanu pööratakse rohkem ka tüdrukutele, et innustada neid tulevikus õppima ja töötama IT-valdkonnas. Aitame noortel jõuda nende unistuste töökohani ja näitame, kuidas oskuslik infotehnoloogia kasutamine seda teekonda toetab. 

Nagu kahel eelmisel aastal, nii annab Google ka tänavu välja stipendiume koolidele ja mittetulundusühingutele programmeerimisteemaliste ürituste läbiviimiseks Code Weeki raames. Stipendiumi suurus on kuni 8000 eurot. Stipendiumi saab taotleda tegevuste läbiviimiseks lastele ja noortele vanuses 5 kuni 18 eluaastat. Stipendiumitaotlusi saab esitada 13. juulini. Täpsemad tingimused ja taotluse esitamise vormi leiab siit. 

Eelmisel aastal võitsid Eestist Code Weeki stipendiumi Narva Paju Kool ja Tabasalu Gümnaasium. Kõigi 2017. aastal stipendiumi saanud koolide nimekirja leiab siit. 

2016 sai Eestist stipendiumi Narva Paju Kool. Lähemalt saab lugeda Koolielu artiklist. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, nüüdseks on tegevustesse kaasatud üle 50 riigi kogu maailmas. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Code Week on meie koolides väga populaarseks muutunud. Kõik Code Weeki üritused kantakse ühtsele kaardile. Uuri Code Weeki kohta lähemalt!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pikslist kuni arvutianimatsioonini – ehk kuidas Narva Paju Koolis programmeerimist õpetati
• Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week tuleb taas
• Code Weeki töötoas ehitati valgusfoor

Kandideerida saab juuli lõpuni.

Ametis esmakordselt alustavatele juhtidele mõeldud programmis õpitakse, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool töötaks kõigi jaoks paremini. Õpiteekond viib erinevatesse koolidesse Eestis ja välismaal ning sellel pakuvad tuge kogenud koolijuhtidest mentorid ning professionaalsed juhendajad.

Programmi kandideerimiseks peab direktoril olema kehtiv tööleping, ametis võib ta olla olnud kuni 12 kuud. Kandideerida saab juuli lõpuni, programm algab augustis ja kestab 2019. aasta juunini. Sel aastal valitakse osalema kuni 18 koolijuhti.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane peab endise koolijuhina alustavate juhtide toetamist väga oluliseks. „Panen teile südamele põhimõtte, mida kooli juhtides ei tohi unustada: haridus peab andma nii tiivad kui juured,“ soovis Rebane.

Kolmandat lendu lõpetava Kambja Põhikooli direktori Marika Karo hinnangul on alustavate koolijuhtide arenguprogramm vastsele koolijuhile äärmiselt tänuväärne „ellujäämise“ kursus, mis annab väga vajalikke ja praktilisi teadmisi, aitab mõista inimesi ja seda, mis neid liikuma paneb, õpetab ennast ja oma tegevust analüüsima ning pakub algajale juhile mentori ja coachi abiga nii vajalikku tagasisidet kui ka tuge oma eesmärkide elluviimisel. „Ja muidugi on äärmiselt tore see sünergia, mis tekkib grupikaaslastega suheldes ja igapäevaprobleeme arutades – minu kogemus näitab, et koolijuhid on väga avatud ja üksteist toetav seltskond,“ ütles Karo.

Tema õpingukaaslane, Roosna-Alliku põhikooli direktor Riina Hiob lisas, et enne programmi astumist ta küll arvas, et teab, kuidas koolijuhtimine käib, sest oli õpetajana töötanud, kuid arenguprogramm andis selgema pildi koolijuhi rollist. „Tänapäeva koolijuht ei ole seotud ainult paberimajandusega, vaid suur osa tööst on motiveerida, toetada ja juhtida õpetajaid, kes siis omakorda teevad sedasama õpilastega."

Sel aastal alustab neljas koolijuhtide arenguprogrammi lend. Eelmistes lendudes on arenguprogrammi läbinud kokku juba 45 koolijuhti üle Eesti.

Loe tingimuste ja kandideerimise kohta täpsemalt siit. 

Alustavate koolijuhtide programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mida  viiakse ellu koos SA Innovega. See on osa elukestva õppe strateegia osast „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Estee Janssens.

Samal teemal:

• Koolijuht kui uue õpikäsituse vedur ja pidur
• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli

Käesoleva aasta jaanuarikuus Eestisse loodud üle-Euroopaline SALTO noorte osaluse ja
informatsiooni kompetentsikeskuse kutsel osalevad rahvusvahelisel noorte e-osaluse seminaril
„eXploring Youth eParticipation“ e-demokraatia ning noorte e-osaluse platvormide eestvedajad
ja arendajad, noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ning noorteliidrid. Üheskoos
arutletakse noorte ühiskonnaelus ja otsustes osalemisega seonduvate väljakutsete üle,
tutvustatakse erinevaid digilahendusi ja e-osalusplatvorme ning algatatakse uusi
koostööprojekte platvormide arendajate, noorte ning otsuste tegijate vahel.

„Kuigi noored on sageli uuenduslike lahenduste algatamisel eestvedaja positsioonis, ei ole e-
osaluse ning nutika noorsootöö lahendused enamikes Euroopa riikides saanud veel igapäevase
noorsootöö osaks,“ tõdes SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator
Martti Martinson. Tema sõnul on teadlikkus juba olemasolevatest platvormidest, keskkondadest
ja nutirakendustest, mis loodud just noorte demokraatlikesse protsessidesse kaasamise
eesmärgil pigem vähene.

E-osaluse projektid võivad olla nii sisult kui ulatuselt väga erinevad: “Näiteks kasutati OPIN
platvormi Itaalias, Cremonas rohkem kui tuhande õpilase poolt selleks, et otsustada
üliõpilasprojektide eelarvekasutuse üle. Maltal korraldati OPIN abil ideekorje ja debatt valimisea
langetamise teemal ning käesoleval aastal langetaski Malta parlament valimisea 16.
eluaastani,” sõnas Saksamaa Rahvusvahelise Noorsooteenistuse IJAB projektijuht Evaldas
Rupkus.

Seminaril on esindatud teiste hulgas e-osaluse platvormid CitizenOS, BiPart, Brabbl, OPIN,
STEP, WEchange, ja YouthMetre ning selle raames valmib ka avalikult kättesaadav ingliskeelne
versioon noorte e-osaluse projektide eduka algatamise ja läbiviimise e-kursusest ehk jbjMOOC!.

SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskus on SA Archimedes Noorteagentuuri
juures Eestis paiknev üks kuuest üle-Euroopalisest SALTO noortevaldkonna ressursi- ja
kompetentsikeskusest, mille eesmärgiks on Euroopa riikide noorteagentuuride, Euroopa
Komisjoni, noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide toetamine ja nõustamine noorte osaluse
ja informatsiooni valdkonnas. Keskuse tegevust ning seminari toetatakse Euroopa Liidu
Erasmus+ programmi eelarvest.Keskus korraldab seminari koostöös IJAB Saksamaa
Rahvusvahelise Noorsooteenistusega ning Eesti, Läti ja Saksamaa Erasmus+
noorteagentuuridega.

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

• Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Võõrkeeleeksamite osas on märgata suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel. Aasta-aastalt esitab ka üha enam noori vajalikku keeloskustaset kinnitava tunnistuse ning suurenenud on eksaminandide hulk, kes saavutavad võõrkeeleeksamil B2 taseme.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62,2 punkti ja eksamit tegi 6529 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 3 õpilast ning ükski eksami sooritanutest läbi ei kukkunud, minimaalselt saadi 5 punkti. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega. 2017. aastal oli keskmine tulemus näiteks 62,9 punkti.

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2037 õpilast, eksami keskmine tulemus 63,4 punkti on 3,3 punkti võrra kõrgem kui eelmisel aastal (2017-60,1 p). 100 punkti sai 7 õpilast. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1245 õpilast ehk 61,1 % eksaminandidest. Võrdluses eelmise aastaga saavutas sel aastal B2 taseme 7,4 % rohkem õpilasi.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3707 ja laia matemaatika eksami 4116 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 37,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 55,6 punkti. Kui kitsa matemaatika eksami tulemus on võrreldes eelmise aastaga kerkinud ühe punkti võrra (2017–38,4 p), siis laia matemaatika eksami tulemus on paranenud 3,8 punkti (2017-51,8 p). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti 8 õpilast, kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid lausa 37 õpilast, mis on oluliselt rohkem kui eelmisel aastal (2017-8 õpilast).

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. Tunnistuse esitamise võimalust kasutas tänavu 1195 õpilast.

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 7373 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 21,3% ja B2 taseme 55,9%. Inglise keele tulemused on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Kasvanud on ka B2 taseme saavutanute osakaal.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 174 ning vene keele eksamit 296 õppurit. Ka prantsuse ja saksa keeles kasvas B2 taseme saavutanute arv, vene keele eksami puhul jäi see võrreldes varasemate aastatega samale tasemele.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 22. korda ja viiendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9161 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2018. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüs koolide kohta, mis võtab arvesse nii riigieksamite tulemusi kui gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisse. Gümnaasiumi panus iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, võttes arvesse õpilaste lähtetaseme.

Allikas: SA Innove

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi tervitus riigieksamite alguse puhul
• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust

• Kultuuripärand projektitöös
• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest

„Mul on hea meel, et olime täna kõik ühel nõul – nii ministeerium, omavalitsused kui ka ametiühingud soovivad, et õpetajad oleksid ühiskonnas väärtustatud ja nende palk kasvaks. Eelarvestrateegias on  järgmisel neljal aastal õpetajate palgatõusuks planeeritud 319 miljonit eurot, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk on riigi toetusel järgmisel aastal vähemalt 1250 eurot ja arvestuslik keskmine jõuab 1500 euroni. Sellele lisandub omavalitsuste panus,“ ütles Reps.

„Jätkub ka lasteaiaõpetajate palgakasv, milleks eraldati lisaraha juba tänavu. Selleks, et linnad ja vallad saaksid magistrikraadiga lasteaiaõpetajale tagada töötasu vähemalt üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära tasemel, on eelarvestrateegias järgmisel aastal planeeritud 15 miljonit eurot, nelja aasta peale kokku vähemalt 60 miljonit. Mul on hea meel, et kõik omavalitsused on juba sel aastal palgatõusuga kaasa tulnud,“ lisas haridus- ja teadusminister.

Reps lisas, et lõplikud palganumbrid selguvad, nagu igal aastal, riigieelarve läbirääkimiste käigus.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnul lähenetakse eesmärgile tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, suhteliselt tagasihoidlike sammudega. „Viimase riigikogu koosseisu ametiajal on õpetajate keskmine palk lähenenud riigi keskmisele palgale vaid kuus protsendipunkti. Rõõmustav on aga, et palgatõus on laienenud ka lasteaiaõpetajatele. Meil on väga hea meel, et valitsus on otsustanud omavalitsustele anda lisaraha selleks, et tõsta magistriharidusega lasteaiaõpetajate palku,“ ütles Voltri.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti sõnul on omavalitsusliidud igati nõus sellega, et õpetajate palgakasv on jätkuvalt prioriteet.

Kohalike omavalitsuste täpne 2019. a haridustoetuse kasv, millest lõviosa moodustab õpetajate tööjõukulu toetus, sõltub ka õpilaste arvu muutusest ja selgub sügiseks. Läbirääkimised jätkuvad riigieelarve arutelude käigus. Eelarve kinnitatakse parlamendis eeldatavalt detsembris.

Taust:

• Riigi eelarvestrateegias on järgmisel neljal aastal kokku õpetajate palkade tõusuks planeeritud ligi 319 miljonit eurot.
• Õpetajate  prognoositav keskmine palk peaks järgmisel aastal olema vähemalt 1500 eurot ehk 9 protsenti kõrgem kui riigi keskmine, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk peaks RESi kokkuleppe kohaselt järgmisel aastal jõudma vähemalt 1250 euroni.
• Kokku on riigil üldhariduskoolide õpetajate töötasudeks järgmiseks neljaks aastaks kavandatud üle 1 miljardi euro.
• Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimisega alustati  aastal 2018,  riigieelarvest antakse kohalikele omavalitsustele aastatel 2019 – 2022 u 60 miljonit eurot.
• Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetust antakse kohalike omavalitsustele juhul, kui lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90 protsenti ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Mailis Reps: iga haridusvaldkonda suunatud euro toob mitmekordselt tagasi