Täpsemalt seda just proovitaksegi, kas välja pakutud keskkond sobib tunnis kasutada või mitte. 

„Maailmas on nii palju põnevaid veebikeskkondi, koos on ka põnevam katsetada. Me ei tea, mis sobib Eesti õpetajale ja õpilasele, aga saame seda koos välja selgitada,“ sõnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes on ka üks projekti eestvedajatest. 

Katsetamist vajavad keskkonnad (juba katsetatud samuti) ning tegutsemisjuhised leiab Koolielu portaalist https://koolielu.ee/info/readnews/552389/tule-testi-uusi-veebikeskkondi. Algul plaaniti, et projekt kestab umbes kuu, aga õpetajate soovil jätkub katsetamine käesoleva õppeaasta lõpuni. See jätab rohkem aega tegutseda koos õpilastega ja tunnis keskkonnad järele proovida, mida paljud õpetajad on ka juba teinud. Tartu  Kutsehariduskeskuse õpetaja Anne Krull kinnitas veebiseminaril samuti, et õppijate kaasamine katsetamisse on hea, õpetaja näeb, kuidas õpilased keskkonda kasutavad, mis on nende jaoks plussid ja miinused. 

Ingrid Maadvere sõnas, et katsetatavate keskkondade kohta juhendeid praegu ei ole, aga kui on näha, et uutest keskkondadest mõni läheb rohkem kasutusse, siis tehakse ka eestikeelne juhend. „Ei ole mõeldud, et kõiki nimekirja pandud veebikeskkondi tuleb põhjalikult proovida, kui on näha, et asi ei sobi, siis ei sobi ja võtame järgmise,“ ütles Maadvere. 

Mõned näited

Õpetajad Aimi Jõesalu ja Anne Krull katsetasid keskkonda http://sli.do (https://www.sli.do/ ). Keskkond aitab kuulajaid kaasata näiteks kiire küsitluse, küsimuste saatmise, sõnapilve moodustamise vms tegevusega oma nutivahendis. Aimi Jõesalu hindas heaks kasutamise lihtsust, Anne Krull sõnas samuti, et konverentsidele sobib http://sli.do väga hästi, samuti sobib ühekordse õpisündmuse puhul (näiteks kiire sõnapilve moodustamine omadussõnadest eesti keele tunnis). Kui õpetaja tahab anda ülesandeid, mis vajavad lahendamiseks aega, siis http://sli.do ei sobi. Samuti ei pruugi tundi sobida see, et küsimusi saab esitada anonüümselt – ikka leidub õpilasi, kes tahavad palju nalja teha...

Anne Krull katsetas infograafika loomiseks mõeldud keskkonda Venngage (https://venngage.com) ja jäi väga rahule. Kahju ainult, et tasuta saab teha viis asja, seejärel läheb keskkonna kasutamine tasuliseks. Keskkond sobib ka e-raamatute tegemiseks, seegi oli katsetaja jaoks suur  pluss. 

Esitluse saab meeldejäävaks disainida ka keskkonnas Hypersay (https://hypersay.com) . „Kui oled oma esitluse üles laadinud, saad iga slaidi juurde lisada video või veel teksti, ka küsimusi. Mina andsin õpilastele ülesande teatud teemal teha interaktiivne esitlus või esitlus ja test. Paljudele meeldis, et testi sai teha kohe slaidide juurde, sai küsimused lisada,“ sõnas Anne Krull. 

Programmeerimiskeskkonna Made with Code (https://www.madewithcode.com/) valis Ingrid Maadvere välja sellepärast, et seal oli ülesandeid, mis võiksid meeldida tüdrukutele. Õpetaja Inge Lahtmets võttis Made with Code´i katsetada 2. ja 4. klassis ning jäi üldiselt rahule. „Pluss, et keskkond on väga mänguline, tekitas õpilastes elevust. Sobis rohkem teisele klassile kui neljandale. Miinus, et õpilaste jaoks oli inglise keel kohati keeruline mõista. Proovida tasub,“ tegi Inge Lahtmets kokkuvõtte.  

Katsetused jätkuvad. Vaata Koolielu portaalist lähemalt! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oma kätega tehtud nutilabor Lillekülas
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust