Tänastel sisseastujatel on erialastipendiume võimalik taotleda 39 õppekaval, valikus on näiteks tootearenduse ja robootika, integreeritud tehnoloogiate, materjalitehnoloogia, hoonete sisekliima ja veetehnika erialad, kus stipendiumi suuruseks on 160 eurot kuus.
  
IT Akadeemia erialastipendiumi suurus on aga 160-300 eurot ning seda makstakse bakalaureuseõppe informaatika ning magistriõppe arvutisüsteemide ja küberkaitse erialade üliõpilastele.
  
TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll kinnitab, et võrreldes teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolidega on tehnikaülikoolis vaieldamatult kõige enam erialasid, mille tudengitele makstakse erialastipendiume. „Miks? Sest riigil on nende õppekavade lõpetajaid väga vaja. Tugeva signaali on välja saatnud ka näiteks sihtasutus Kutsekoda, kes on analüüsinud tööturu nõudmisi ning on andnud soovituse õppida inseneriks, sest neist on kõige suurem puudus,“ ütleb Voll.
  
Olenevalt erialast antakse stippe 30-50 protsendile parimatest tudengitest, uutele tudengitele määratakse stipendiumid sisseastumistulemuste alusel.
  
Ülikooli tudengeid toetavad ka mitmed eraisikud ning ettevõtted läbi TTÜ Arengufondi, mis on alates 1999. aastast üliõpilastele andnud 2 miljoni euro väärtuses stipendiume. Näiteks eelmisel õppeaastal andis TTÜ Arengufond tehnikaülikooli tudengitele 157 440 euro väärtuses stipendiume.
  
Samuti saavad üliõpilased taotleda vajaduspõhist õppetoetust, erinevate koostöölepingute raames makstavaid stipendiume ning riiklikke tulemusstipendiume juhul, kui nad täidavad õppekava täies mahus.
  
 Erialastipendiumite maksmist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel.
  
Tehnikaülikooli saab sisseastumisavaldusi esitada 4. juulil kella 15.00-ni sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee.

Samal teemal:

• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile
• Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole

Samuti on viimaste aastate oluliseks muutuseks see, et rahvusraamatukogu laenutab teavikuid koju. Tutvustatakse ka mitmesuguseid teenuseid, mis on registreeritud lugejatele täiesti tasuta.

Vabaduse väljakule võetakse kaasa paras ports raamatuid, sest tegemist on ikkagi raamatukoguga ja kohapealt saab raamatuid koju kaasa. Suveperioodil on Rahvusraamatukogu laenutusperiood tavapärasest pikem, seega saab raamatud maale ühes võtta tavapärasest kauemaks.

Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskus võtab Vabaduse väljakule kaasa skanneri ja soovijad saavad lasta oma vanu fotosid, postkaarte vm digiteerida.

Esinema tulevad mitmed oma ala eksperdid. Nende hulka kuuluvad näiteks Aleksei Turovski, kes räägib loomadest ja raamatutest; Urmas Laansoo, kes kõneleb taimeriigi mitmekesisusest; Mati Kaal, kes räägib reisimisest ja tema jaoks olulistest raamatutest. Lisaks neile esinevad ka mitmed kirjanikud ja väikekirjastajad, näiteks Karl Martin Sinijärv, Wimberg, Igor Kotjuh jne. Muusikat mängib sel päeval kirjanik Jan Kaus.

Ürituse kava:

12.30 Avamine ja tervitus (Karl Martin Sinijärv)

13.00 Lastekirjanik Jaak Urmet ehk Wimberg

14.00 Aleksei Turovski - loomadest ja raamatutest

15.00 Urmas Laansoo - taimeriigi mitmekesisusest

16.00 Mati Kaal - reisimisest ja raamatutest

17.00 Väikekirjastajate vestlusring

Üritusele on oodatud terve pere, kuna tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele. Samuti on teretulnud kontoriinimesed, kes võiksid sülearvutid kaasa võtta ja selle päeva värskes õhus veeta.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kirjandusüritused Rahvusraamatukogus
• Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina jätkab Janne Andresoo

Digitaalne transformatsioon ja järjest tihedam konkurents on juhtinud globaliseeruva maailma olukorda, kus peab iga päev olema valmis üllatusteks nii ühiskonnas, ümbritsevas keskkonnas kui väiksemateski organisatsioonides. Iga üllatus – näiteks mõne uue leiutise kasutusele võtmine – käivitab automaatselt takistuste ja väljakutsete ahela, kuid avab alati ka uusi võimalusi õppimiseks ja arenguks. Üllatustest ja ootamatutest pööretest on saanud ettevõtjatele ja organisatsioonidele argipäev, milleks tuleb targalt valmistuda. Just selleks kogunevadki juulis Tallinnas toimuvale 34. EGOS kollokviumile 2000 erinevatest riikidest pärit organisatsiooniteadlast, et analüüsida üllatuste rolli organisatsioonide toimimises.

“Mida rohkem muutub juhitav keskkond, seda lihtsamaks peab muutuma juhtimine,” kommenteeris konverentsi Eesti-poolse korraldaja Estonian Business Schooli (EBS) rektor professor Arno Almann teema olulisust. EGOS on suurim seni Eestis ja kogu Ida-Euroopas toimunud teaduskonverents, mille korraldamise eelarve on miljon eurot. “See, et EGOS juhatus valis aastakoosoleku toimumiskohaks Eesti ja EBSi, on suur tunnustus meie teadlastele, kuna juhtimisteadus on üks väheseid teadusvaldkondi Eestis, mille uurijad teevad rahvusvaheliselt nii kõrgel tasemel ja tunnustatud koostööd, et sellise konverentsi korraldamine Eestis on võimalik.”

Konverentsi peaesinejaks on organisatsiooniteooria professor ja Organisatsiooni Aja Keskuse direktor Tor Hernes, kelle uurimisteemaks on aeg ja ajalisus ning nende olulisus organisatsioonides. Hernesi põnevatest projektidest võib välja tuua biolaguneva õllepudeli, mille kasutusele võtmise võimalikkust uuris teadlane Carlsbergi õlletehase uurimislaboratooriumis.

Üheks huvitavamaks esinejaks on ka Cambridge’i Ülikooli professor Mark de Rond, kes uurib organisatsioonide toimimist ekstreemsetes oludes. Näiteks viis de Rond läbi etnograafilise uuringu, viibides pool aastat sõjaväehaiglas Afganistanis. Rondi raamat “Meeskond ja mina” ilmus 2013. aastal eestikeelsena. Tallinna konverentsil juhib ta plenaarettekannet, mille teema on institutsioonide areng keerulistel aegadel ja oludes.

Lisaks esinevad Tallinnas mitmed teised tuntud teadlased, nende hulgas William Ocasio, Ann Langley, Renate Meyer, Nelson Phillips, Paul Adler, David Ravasi.

34. korda korraldataval EGOS (European Group for Organizational Studies) kollokviumil arutletakse kolme päeva jooksul enam kui kuuekümnel erineval organisatsiooniteooria teemal, millele lisanduvad eelkonverentsi paneelid ja paralleeldiskussioonid. 2000 osaleja hulgas on maailma hinnatumad ülikoolid ja teadusasutused, näiteks Harvardi Ülikool ja Copenhagen Business School, aga ka suurimad teadusajakirjade väljaandjad ja kirjastused nagu Oxford University Press ja Cambridge University Press. 

EGOS on suurim rahvusvaheline teadlaste võrgustik, mille katusorganisatsiooni peakontor asub Berliinis. Järgmised aastakoosolekud toimuvad Edinburgis, Amsterdamis ja Hamburgis. 

Allikas: EBSi info. 

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased saavad lisatasuta õppida 60 ülikoolis üle maailma

Valdkonnast olenemata on kõige tõhusam ettevõtluse õpetamise viis anda õpilastele võimalus osaleda praktilistes projektides ja tegevustes, kus rõhk on õppimisel tegevuse kaudu ning saadakse tõelisi kogemusi. Ettevõtluse õpetamise juures ei tohi aga kindlasti ära unustada, et ettevõtlusõpe ei ole ainult ettevalmistus äritegevuse alustamiseks. Ettevõtlik hoiak ja mõttelaad on väärtused, mis väljenduvad õpilastes erinevates situatsioonides ning aitavad oluliselt kaasa sisenemisel tööturule ning edukate valikute tegemisel igapäevaelus.

Tänaseks oleme välja töötanud ettevõtlusõppe kursused kõigile kutsehariduse tasemetele. Oleme lähtunud põhimõttest, et ettevõtlusõppe kursuse lõpetanud õpilasel on teadmised, oskused, hoiakud olema ettevõtlik töötaja ja looma endale töökoht või looma ning juhtima ettevõtet oma valdkonnas.

Ettevõtlusõppe kursuste eesmärgid on:

õppurite ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuste arendamine, mis on ettevõtliku meelelaadi ja
käitumise alus;
suureneb õppurite teadlikkus sellest, et ettevõtjana tegutsemine on üks võimalikest valikutest
tööalaseks tegevuseks;
õppeprotsess tähendab õppimist praktiliste ettevõtlusprojektide ja -tegevuste kaudu;
pakkuda konkreetsete ärioskuseid ja -teadmisi pakkumine selle kohta, kuidas ettevõtet luua ja seda
edukalt juhtida.

Väljatöötatud ettevõtlusõppe kursuseid ei tohi segamini ajada üldise „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“ kursusega, sest ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada õppurite valmisolekut olla ettevõtlik töötaja või tegutseda ettevõtjana. Samuti keskendub ettevõtlusõpe kogemusõppele, mille tulemus on loomingulised, algatusvõimelised ja teiste ettevõtluseks vajalike omaduste ja oskustega õppurid.

Mida me pakume koolidele, kes soovivad kasutusele võtta ettevõtlusõppe?
Personaalne tugiisik/nõustaja kooliperele ja õpetajale.
Erinevad erialased koolitusprogrammid nii õpetajatele, kui ka kogu koolile (haridusprogramm
Ettevõtlik kool, õpilasfirmade programm ja teised ettevõtlusõppe programmid Junior Achievement
Eesti poolt, SA Innove ettevõtlusõppe sisukoolitused).
Metoodilised juhendmaterjalid ja õppevara.
Õpilaste ettevõtluspädevuste mõõtmisvahend.
Erinevate mentorite/ettevõtjate kaasamise võimalus ettevõtlusõppe läbiviimiseks.
Osalemise võimalus üle-eestilises võrgustikus.

Nii nagu ettevõtluses on oluline praktiline kogemus, on ka ettevõtlusõppe puhul väga oluline praktiline tegevus, tegeliku elu kogemusõpe. Niimoodi oskavad noored rakendada ettevõtluse kohta omandatud teadmisi päriselus.

Katrin Kivisild, SA Innove programmijuht ja "Edu ja tegu" kutsehariduse töörühma juht. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õppurite ettevõtlikkuskonkursi Edu ja Tegu võistlustööde tegemiseks on aega terve suvi

Loodusteaduste ja -tehnika valdkonna huviringide mitmekesisus on huvihariduses ja -tegevuses vähene. Selleks, et anda ideid ja lihtsustada uute teadushuviringide käivitamist, sisaldavad loodud üheksa näidisõppekava nii õppeprotsessi kirjeldusi kui metoodilisi juhiseid juhendajale.

Näidisõppekavad pakuvad tähelepanekuid ja ideid, mida huviringides läbi viia. Näiteks loodusõpetuses on eksperimentide hulka valitud nii meisterdamist kui vaatlemist ja uurimist. Kosmoseringides saavad õpilased teoreetilisi teadmisi universumist ja astronoomiast ning lisaks õpivad läbi viima mõõtmisi, katsetama prototüüpe ja tegema meeskonnatööd. Inseneeria aitab alustaval või juba toimival huviringil tutvustada elektroonikat, prototüüpide loomist ja testimist.

Audio-videoproduktsiooni näidisõppekava aga jagab nõuandeid, kuidas õpetada noortele videote tegemist, et saada osavateks youtuberiteks.

Näidisõppekava testinud Pernova hariduskeskuse õppealajuhataja Astrid Viik ütles: „Näidisõppekavadest on suur abi noorele juhendajale, kes pole enne õppekava tegemisega kokku puutunud. Kui noor õpetaja leiab näidisõppekavadest endale sobiva teema, saab ta sellest palju tuge. Kindlasti tuleks jätkata samasuguste näidisõppekavade tegemist ja lisada rohkem huvikooli õppekavade lõimingut, mis annaks  parema praktilise väljundi ja meeskonnatöö kogemuse.“

Veel lisanduvad uued näidisõppekavad selle aasta oktoobris-novembris  järgnevatele huviringidele: „Rakett69 huviring“, „Mänguline matemaatika“, „Loodusteaduslikud eksperimendid“, „Teaduslik kokandus“, „Teadusteater“, „Leiutamine“ ning „Lennundus ja droonid“. Näiteks on huviring "Mänguline matemaatika" planeeritud 9-12aastastele lastele, kus matemaatika lõimitakse programmeerimise ja robootikaga. Tundides lahendatakse elulist probleemi esmalt matemaatiliselt, hiljem see visualiseeritakse roboti abil ning korraldatakse katseid. 

Valminud näidisõppekavad:
1.Loodusringid „Loomariiki avastamas – esimesed tutvused“ või „Maa ja teadus“ 1.-3. klassile ja 4.-6. klassile „Seiklused loomariigis – lõputu mitmekesisus“ või „Geoloogiaring ehk tunne Eestimaad“. 
2.Loodusõpetuse praktilised tegevused 1.-3. klassis „Igapäevane teadus lastele“ 1. osa, 2.osa ja 3. osa. 
3.Kosmoseringideks saate mõtteid kahest näidisest „Uurime Universumi“ ja „Astronautika akadeemia“, mis on eelkõige 4.-6. klassile.
4.Tehnikavaldkonnast huvitatutele on ideid inseneeria huviringiks ja audio- ja videoproduktsiooniga tegelemiseks 7.-9. klassile.

Kõik näidisõppekavad leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Näidisõppekavad on valminud TeaMe+ programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Lisainformatsioon: www.etag.ee/teadushuviharidus 

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Unsplash, Nicolas Thomas. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium andis esmakordselt toetust huvialavaldkondade kvaliteedi arendamiseks
• Riik toetab tänavu ligi poole miljoni euroga 4523 noore malevasuve

26.–29. juunini Lätis Valmieras toimunud olümpiaadil osales 44 gümnaasiumi- ja põhikooliõpilast Lätist, Leedust, Poolast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist.

Baltimaade geograafiaolümpiaadi üldvõidu sai Läti, eestlased seekord auhinnalistele kohtadele ei tulnud. Eestit esindasid Andreas Must Tallinna Reaalkoolist (21. koht), Tiit Vaino Vinni-Pajusti Gümnaasiumist (28. koht), Oliver Mõttus Elva Gümnaasiumist (29. koht), Markus Vaher Tallinna Reaalkoolist (33. koht), Uku Konsap Võru Kreutzwaldi Koolist (34. koht) ja Kaspar Klettenberg Tallinna Õismäe Gümnaasiumist (35. koht).

Võistlejad lahendasid multimeediatesti ja tegid välitöid. Osalejad kaardistasid kesklinna lähedal asuvat ja Gauja jõega ümbritsetud piirkonda Krāču kakts. Vaatlemisel tuli noortel tähelepanu pöörata ehitusmaterjalidele, hoonete seisukorrale, maakasutusele, sotsiaalsele segregatsioonile ja arutleda ka tulevikuperspektiivide üle.

Teisel välitööl keskendusid õpilased Daibe loodusõpperajal metsade mitmekesisusele, mulla omadustele ja mõhnade geomorfoloogiale. Vastata tuli ka küsimustele kalavarudest, naftatööstustest, tondilinnadest ja nomaadlikust eluviisist.

Vabal ajal said noored oma teadmisi proovile panna võistlusel, kus tuli vastasest kiiremini näidata kaardil, milline maa on saanud oma nime soo järgi või kus asub kuulus Tokaj veinipiirkond. Lisaks said õpilased ringi vaadata Valmieras ja Cēsises.

Andreas Must, Tiit Vaino, Markus Vaher ja Kaspar Klettenberg osalevad juuli lõpus rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil Kanadas.

Eesti õpilaste osalemise olümpiaadil korraldas Tartu Ülikooli teaduskool, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Anu Printsmann
Tallinna Ülikooli maastiku-uuringute teadur, võistkonna mentor
Tel 5347 1524
anu.printsmann@tlu.ee

Paljud läbisid praktika välismaal ja said hindamatuid kogemusi, osalesid edukalt  kutsevõistlustel, saavutasid auhinnalisi kohti nii eestisisestel kui ka rahvusvahelistel võistlustel ja nüüd on valmis oma teadmisi ja oskusi proovile panema tööturul.

„Tuult tiibadesse! Ärge kartke unistada suurelt, mõelge kreatiivselt ja globaalselt," soovis lõpetajatele IVKHK direktor Hannes Mets ja lisas, et kasu õpingutest ning omandatud teadmisi ja oskusi saavad tõendada ainult lõpetajad ise, realiseerides end elus ja tööl, ennast täiendades, proovides ja eksides.

Tööellu said lähetatud koka, ehitusviimistluse, juuksuri, noorem tarkvaraarendaja, keevitaja, tekstiilikäsitöö, laohoidja, elektriku, raamatupidaja, laborandi, logistikaklienditeenindaja, automaatiku, küünetehniku, mäetöölise, pagar-kondiitri, maalri, tisleri, ehituspuusepa, rätsepa, õmbleja, plaatija, multimeediumi, sõiduautotehniku, puhastusteenindaja, turismikorralduse, müüja-klienditeenindaja, ärikorralduse, IT-süsteemide eriala lõpetajad.

„Lõpupidu on ka aeg soovida edukat tulevikku. Lisaks erialasele arengule ja edule soovin teile kõigile lihtsalt inimlikku õnne, et teie kõrval oleksid alati inimesed, kellele loota, et õnn teile naerataks ja raha teid armastaks," ütles Mets ja kinnitas, et Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse uksed on alati avatud ja olemas võimalus tulla oma ametioskusi täiendama, uut õppima.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Sillamäel, Jõhvis ja Narvas õpib 23 õppekavarühmas ligi 2500 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. 

Suvine vastuvõtuaeg on täies hoos! 

Dokumente võetakse vastu Sillamäel, Jõhvis ja Narvas suvise vastuvõtu kõikidele erialadele, sõltumata õppekoha eelistusest. Esita dokumendid  kohapeal või veebis www.sais.ee.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

14.-18. oktoobrini Londonis toimuvale võistlusele European Cyber Security Challenge lähevad nooremas vanusegrupis Artur Luik (kapten), Mark Vainomaa, Martin Saar, Martin Širokov, Rao Zvorovski ja Taavi Eomäe; vanemas grupis Heino Sass Hallik, Jürgen Laks, Johannes Kadak ja Tanel Peep. Treener on Triin Muulmann. Asendusliikmed: Jasper Rebane, Karl Erik Õunapuu, Oliver Kikas, Kendi Paet. 

USA CyberPatriot online gümnaasiumivõistlusel osalevad Jasper Rebane, Karl-Joan Alesma, Mark Vainomaa, Raul Tambre, Semjon Kravtšenko. Asendusliige: Ervin German Žitnikov. Treener on Taavi Eomäe.

KüberNaaskli, laagri ja välisvõistluse peatoetajad on Kaitseministeeirum ja Eesti Interneti Sihtasutus. Tegevust korraldab Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus. Vaata ka www.cyberspike.ee.

Kehtna Kutsehariduskeskuses toimunud laagrist said osa kakskümmend kaks 16-25aastast noort erinevatest Eesti gümnaasiumitest, ülikoolidest ja kutsekoolidest. 

Edasisaanud valiti KüberNaaskli korraldaja Birgy Lorenzi sõnul tehniliste teadmiste ja isikuomaduste alusel. Kokku tuli panna meeskond, kus oleks erinevate oskustega noored ning hea omavaheline läbisaamine. „Meeskond peab olema rahulik, stabiilne, rõõmsameelne ja positiivne. Peab oskama hästi inglise keeles suhelda, viisakalt käituda ning toime tuleb tulla stressiga. Kõige oluliseim on aga rõõmsameelsus,“ lisas Lorenz.

Kogu laagri vältel pidid noored leidma lahendusi erinevatele ülesannetele. Üks ülesannete koostaja oli Pärnumaa Kutsehariduskeskuse programmeerimise ringi juht Kristjan Leotoots, kes on samuti ESCS võistlusel osalenud ning olnud ka võistkonna kapten. Ta selgitas, et pead tuli murda sellistel teemadel nagu krüptograafia ja steganograafia. Näiteks pidid noored leidma pildi seest ülesse sinna peidetud andmeid. Toimus ka reaalne häkkimine, kus osalenutele anti ette viis erinevat teenuste ja veebilehtedega töötavat masinat, mille seest tuli otsida ülesse turvaviga ning masin üle võtta. Veel tuli korda teha vigastatud süsteem enne, kui keegi selle üle võtab. 

Eelmisel aastal saavutas Eesti ESCS võistlusel 15 riigi seas viienda koha, sel korral loodetakse 19 riigi seas saavutada vähemalt kolmas koht. „Meil tuleb sel aastal ka väga hea tiim kokku,“ põhjendas Lorenz.

Allikas ja fotod: korraldajate info. 

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" parimad on selgunud

2017/18. õppeaasta eTwinningu projektivõistluse võidutööd on  Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli eTwinningu projekt „Life is like rainbow“ („Elu kui vikerkaar“) õpetaja Leila Lehtmetsa juhendamisel, Metsküla Algkooli projekt „Scratch me, if you can!“ õpetaja Pille Kaiseli juhendamisel ja Narva Lasteaia Põngerjas projekt „Small scientists discovering the Earth“ („Väikesed teadlased avastavad Maad“), juhendaja õpetaja Natalja Varkki. Nende kolme kohat saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist „Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised“. 

Esile tõsteti veel järgmiseid projekte: 

GPS ART, parim õuesõppe projekt. Juhendaja õpetaja Eve Saare, Pirita Kose Lasteaed.

GPS ART (GPS-kunst) kutsus lapsi matkama ja joonistama. Kasutades nutiseadmes Endomondo äppi, salvestasid lapsed ekraanil nähtava joonisena oma teekonna või teekonnad. Moodustusid kujundid, või planeeriti teekond teadlikult nii, et lõpuks tuli välja soovitud kujund. Sellest omakorda tehti joonistus, mis lõpuks laeti projektikeskkonnas Padleti seinale kõigile imetlemiseks. Mida kõike lapsed jalutades joonistasid! Virtuaalsel näitusel on piltidel koerad, kassid, linnud, lilled, hobune, hulk eksootilisi loomi, laevad, majad, lapsed ja isegi üks jäätisetuutu. Lisaks pildistasid lapsed ka matkal nähtud loodust ja muud teekonnal kogetut. Need pildid on samuti projektikeskkonnas üleval. GPS-kunsti tegid huvilised Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Türgist ja Hispaaniast. 

Yellow Stars` Stories, parim eTwinning Pluss projekt. Juhendaja õpetaja Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool.

Projekti „Kollase tähe lood“ keskmes on folkloor ja muinasjutud. Muinasjutud õpetavad headust, sõprust, üksteise abistamist. Projektis osalesid Eesti, Saksamaa, Armeenia, Aserbaidžaani, Leedu, Kreeka, Poola ja Horvaatia 6-10-aastased lapsed. Nad mõtlesid ise muinasjutte välja ja illustreerisid neid; laulsid ja võtsid laulud videosse, tegid käsitööd, postkaarte jpm. Peategelane oli kõikides lugudes kuldne imetäht (tähed) ja kõik tehtu on üles pandud projekti blogisse TwinSpace´is.

My Fatherland – 100!, parim isamaaline projekt. Juhendaja õpetaja Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kool.

Rahvusvahelises projektis „Mu isamaa – 100!“ tähistati Eesti, Leedu, Läti ja Soome 100. sünnipäeva. Lapsed koostasid oma isamaa kohta stendi, kus tutvustasid olulisemaid fakte ajaloost, kultuurist, tänapäevast; kirjutasid isamaalise luuletuse; kirjutasid, mida nad oma kodumaale sünnipäevaks soovivad; näitasid, kuidas nad tähistavad naaberriikide suurt juubelit. Kõik tehtu pandi ülesse projekti töökeskkonda TwinSpace´is. 

RoboMath, parim robootikaalane projekt. Juhendaja õpetaja Triinu Grossmann, Haanja Kool. 

Eestist osales projektis veel Türi Põhikool (õpetaja Laine Aluoja) ja Norrast Steinberg skole (õpetajad Kim Gjertsen ja Lisbeth Lidguist). 

Projekti eesmärk oli parandada õpilaste digitaalset kirjaoskust ja probleemide lahendamise oskust, kasutades selleks programmeerimiskeelt. Eesmärk saavutati matemaatika ja loogilise mõtlemise praktiliste rakenduste abil, koostööd tehti haridusrobotite Ozobot, Meet Edison ja EV3 programmeerimisel. Kasutati avatud lähtekoodiga või muul viisil kergesti ligipääsetavaid programmeerimiskeskkondi. 

Õpilased pidid välja selgitama, mida nad juba teavad robootikast, ja jagasid seda projektipartneritega. Töötati rahvusvahelistes gruppides, igas üks Haanja, üks Türi ja üks Steinbergi kooli õpilane. Haanja õpilased kasutasid EV3 robotit, Türi õpilased Ozobotti ja Steinbergi õpilased Meet Edisoni. Kõik õpilased täitsid neli ülesannet ja andsid tehtust ülevaade TwinSpace'is. Projekti lõpus hindasid õpilased projekti tervikuna ja andsid tagasisidet.

Ära märgiti ka projekt „Huvitav praktikapäev“ (An intresting Practice Day), parim eTwinningu projekt kutsehariduses; Ruth Leping ja Marje Jesjutin, Pärnu Kutsehariduskeskus. Samuti „Loomingulised eurooplased“ (Creativ Europeans) kui parim kunstiprojekt; Ingrid Pius, Tartu Hiie Kool.

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

2018/2019. aastaks pälvis märgise „eTwinningu kool“ 1211 kooli üle Euroopa. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat. 

Esmakordselt välja antud tiitliga tunnustati ka seitset Eesti kooli ja ühte lasteaeda: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool. Selle kohta saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist "Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest".

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu suvekool 2018 toimub Pärnus 21.-22. augustil
• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu juht Kristi Ploom märkis, et õppurite ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtluse õpetamine on Eesti paremaks muutmisel võtmeküsimus. „Konkursiga innustame noori oma ettevõtlikke ideid ellu viima, soodustame õpilaste initsiatiivi ja õhutame koostööd tegema. Konkursil osaledes saab ka pikk suvevaheaeg põnevamalt sisustatud,“ sõnas Ploom.

Ettevõtlikke tegusid saab esitada konkursile kahes kategoorias: äriline tegu, mille tulemusena valmib toode või teenus ning sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada näiteks mõnda kogukondlikku probleemi. Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidud.

Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Osaleda võib ka üksi, ent meeskonnatöö eest saab lisapunkte, sest suuremate tegude tegemiseks on üldjuhul vaja rohkem abikäsi ning tiimitöös tekkiv sünergia aitab lastel ja noortel tegusid paremini ellu viia. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval TTÜ Mektorys oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.

Konkursi tingimused

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Miks annan ettevõtlusõppetunde suisa viies koolis?
• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust