Sügis tuleb sündmusterohke ja HITSA pakub õpetajatele jätkuvalt täienduskoolitusi uute digioskuste omandamiseks ja olemasolevate täiendamiseks. HITSA täienduskoolitused on alus-, üld- ja kutseõppeasutuse õpetajale, koolijuhile, haridustehnoloogile ning -spetsialistile kursuse täies mahus läbimisel TASUTA. Kõik kursused leiab HITSA koolituskalendrist. 

Õppejõududele on valminud koolitus MOOCide loomisest. 11. septembril algab tasuta veebikursus „MOOC - miks, kellele ja kuidas?“, mis annab ülevaate MOOC-ide loomise ja läbiviimise põhimõtetest, MOOC-i õppematerjalide loomisest ning tagasisidestamisest. MOOC-e tutvustavale kursusele ootame kõrgkoolide õppejõudusid, haridustehnolooge, õppejuhte ja õppeasutuse juhte. Vaata täpsemalt siit! 

Kutsume koole liituma Echo360 pilveteenusega! HITSA lõpetas oma serveris Echo360 loengusalvestusteenuse pakkumise ning on loomas uut koolide konsortsiumit, kellega ühiselt jätkata teenuse kasutamist Echo360 poolt pakutava pilveteenusena. Echo360 võimaldab loenguid/tunde salvestada ja hiljem järele vaadata, lisaks on platvormil palju lisavõimalusi õpilaste kaasamiseks õppetöösse. Loe lähemalt!

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut kooliaastat teadmiste täiendamisega
• Koolirahu tseremoonia toimub 1. septembril Tartus

Kantsleri vastutusalasse hakkavad kuuluma finantsjuhtimine, varahaldus ning infotehnoloogia valdkonna arendamine.  

Mart Habakuke sõnul saab ta kantslerina senisest aktiivsemalt mõjutada ja toetada EBSi igapäevatööd ning aidata juhtida EBSi arengukavas ettenähtud uuendusi, mis seisavad digiühiskonna ärihariduse suunanäitajaks kujuneda soovival EBSil ees. 

„EBSi eesmärk on anda meie majandusregioonis parimat äriharidust ning olla sammu võrra ees muutunud ärikeskkonna vajadustest,“ ütles Habakuk. “Septembris alustab õppetööd esimene lend uuel, kaasaja ühiskonna vajadusi arvestaval ärijuhtimise õppekaval "Juhtimine digitaalajastul". Õppetöö läbiviimiseks oleme võtnud kasutusele e-õppe platvormi Canvas, mida rakendavad maailma juhtivad ülikoolid, sh Harvard ja Stanford.“

Uuel õppeaastal toimub EBSi rektoraadi meeskonnas veel teisigi muudatusi ning algab rektor professor Arno Almanni teine ametiaeg. Rektori reinaugureerimistseremoonia toimub reedel, 1. septembril EBSi avaaktusel. 

“Olen kindel, et EBSi kolme aastakümne pikkuse tegevuse tulemused, meie vilistlaste edu ja kavandatud tegevuste elluviimine kindlustavad meile järgnevatel aastatel kindla koha Euroopa äriülikoolide kõrgliigas,” ütles professor Almann. “Oleme alustanud ambitsioonikate muudatusprotsessidega, kuid me ei võtaks neid ette, kui meil poleks tugevat meeskonda ning sisemist veendumust, et oleme nende saavutamiseks valmis ja võimelised.“

Allikas: EBSi pressiteade. 

Samal teemal:

• EBS hakkab koolitama mänguettevõtete juhte
• EBS võttis kasutusele maailmas tunnustatud e-õppe platvormi Canvas

Digiplaani aitab teha Digipeegli keskkond, mida kasutati seoses HTMi toetusmeetmega põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite ostmiseks: enne, kui koolid saavad minna hanke võitja juurde arvuteid ostma, tuleb neil koostada oma kooli kattev digiplaan. (Vt lähemalt HITSA kodulehelt). Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Digipeegel sobib kasutada nii üldhariduskoolis kui kuteõppeasutuses. Koolide digiküpsuse hindamisraamistik on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Kutseõppeasutuste puhul toimus kaks etappi, koolid alustasid enesehinnangu täitmisega (2016, II poolaasta, osales 24 kooli), seejärel valmis digiplaan (2017, I poolaasta, 20 kooli). Kutseõppeasutused koostasid digiplaane, et anda sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumi Digipöörde programmile.

Hindamismudel koosneb kolmest digiküpsuse valdkonnast: muutunud õpikäsitus, muutuste juhtimine, digitaristu. Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks.

Digiküpsuse hindamisel on oluline määratleda nii hetkeolukord kui ka eesmärk, kuhu soovitakse jõuda. Eesmärgi seadmisel tuleb selgitada, kuidas soovitud tasemele jõuda plaanitakse. Plaani  koostamisel ei nõuta, et kool lisaks hinnatud kriteeriumi juurde ka tõendusmaterjale (dokumente, viiteid veebikeskkondadele jms), aga seda on soovitav teha, et ülevaade digiküpsuse seisust oleks ka sisuliselt põhjendatud.

Mart Laanpere selgitas töötoas osalenutele innovatsiooniküpsuse tasandeid hästi lihtsalt: I tasand on see, kui koolis toimub midagi innovaatilist, näiteks koolis on kaks õpetajat, kes aeg- ajalt lasevad õpilastel tunde ette valmistada ja läbi viia. Ülejäänud ei tee midagi ja juhtkond ei tea ka asjast midagi. II tasand – juhtkond on aru saanud, et innovatsioon on oluline, on võtnud selle sihiks, aga ka teadvustanud, et enamik õpetajatest on uuenduste vastu. Juhtkond leiab õpetajad, kes hakkavad koolis digipöörde eestvedajateks. III tasand – innovatsioon on süstemaatiliselt kavandatud, toimub selle juhtimine. Pool seltskonnast on digipöördega kaasa läinud. IV tasand  – terve kool on digipöördes, kõik toimib nii, et keegi ei mäletagi enam digieelseid aegu. V tasand – kool suhtub innovatsiooni kriitiliselt, on muutunud eksperdiks, annab nõu teistele koolidele. „Eestis ei ole ühtegi kooli, kes võiks kõigis kolmes digiküpsuse valdkonnas pidada end V taseme kooliks,“ sõnas Mart Laanpere.On küll koole, mis on ühes või teises valdkonnas tugevamad, teistele eeskujuks. 

Ta rõhutas, et Digipeegel ei ole siiski teaduslikult täpne mõõtmisvahend. „Digipeegel on kooli digi(innovatsiooni)küpsuse enesehindamist ja muutuste juhtimist toetav raamistik; rakendatav mitmel viisil ja põhjalikkuse astmel (mis kõik on aktsepteeritavad). Digipeegel ei ole teaduslikult täpne (usaldusväärne ja valiidne) mõõtevahend, mille põhjal võib teha üldistusi-järeldusi riigi tasandil. Digipeegel ei ole rakendatud kõigis koolides täpselt sama skeemi, valimi ja ajastusega, tagamaks andmete võrreldavust. Kui Digipeeglit arendama hakkasime, siis tahtsimegi, et oleks raamistik, mis võimaldaks koolidel tõlgendada mõõdikuid omal moel ja seada sihte. Riigi tasandil on tegu lisateabega,“ sõnas Laanpere. Tema ettekande slaidi leiab siit. 

Romil Rõbtšenkov analüüsis 20 kutseõppeasutuse digiplaane lähemalt. Ta nentis, et seatud eesmärgid on koolidel üsna sarnased, mis võiks soodustada kogemuste vahetust ja koolide koostööd. Ettekande slaidi leiab siit.

HITSA korraldatud kutsehariduse praktiline seminar „Digimeister 2017: kätelkõnd“ toimus Rakvere Ametikoolis 24. augustil. Üle 250 osaleja said seminaril uusi teadmisi kooli digiplaani koostamisest kuni digitaalsete lahendusteni projekteerimises. Päevakava ja kõikide ettekannete slaidi leiab HITSA kodulehelt. 

Fotod seminari töötubadest tegi Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Digimeistrid Rakveres: toimus 20 praktilist töötuba
• Rakveres toimub kutsehariduse seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased peavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti heaks ja tunnevad ennast tööturul konkurentsivõimelisena. „Samas näevad vilistlased ka arenguruumi,“ tõdes Vaher. „Vähene rahulolu praktikavõimalustega ilmnes juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Ministeerium on algatanud mitmeid tegevusi selleks, et nii kõrg- kui ka kutseharidus vastaks paremini tööturu vajadustele. Õppeasutused saavad taotleda toetust koostöö arendamiseks tööandjatega, näiteks praktikavõrgustiku laiendamiseks ja tööandjate poolsete praktikajuhendajate koolitamiseks. Rakendatud abinõude mõju ilmnemine võtab paraku aega.“

Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased - 77%, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Välisüliõpilaste hinnang praktikavõimalustele on madalam kui kohalikel tudengitel. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.

Tööturul hakkamasaamiseks peavad vilistlased erialaste teadmiste ja oskuste kõrval oluliseks ka sotsiaalseid oskusi – suhtlusoskust, probleemide lahendamise ning analüüsioskusi.

Eesti kõrgkoolides õppijaid iseloomustab õpinguteaegne aktiivsus tööturul, rohkem kui kolmveerand vilistlastest töötas õpingute ajal. Töötamise peamise põhjusena nimetati vajadust tagada majanduslik toimetulek, aga ka elatustaseme tõstmise, eneseteostuse ja töökogemuse omandamise soovi. Viimast kinnitab ka fakt, et üle poole töötavatest vilistlastest töötas õpingute ajal töökohal, mis oli nende erialaga lähedalt või suurel määral seotud.

Õpitud erialale lähedasel ametikohal töötab enim tervise ja heaolu, põllumajanduse ning hariduse valdkonna vilistlasi. Kõige kauem võttis erialase töö leidmine aega humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna vilistlastel, kõige kiiremini leidsid endale erialase töö teeninduse ja hariduse valdkonna vilistlased.

Õpirändes osales ehk teistes riikides käis õppimas ligikaudu viiendik vilistlastest. Kõige mobiilsemad olid doktorandid, kellest 90% viibis õpingutega seoses välisriigis. Õpirändes osalemise suurimaks probleemiks on sellega kaasnevad rahalised kulutused. Iga kolmas vastanu pidas teistes riikides õppimise takistuseks rahalisi põhjuseid, iga kuues aga õppekavade ühildumist kodukõrgkooli õpingutega.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.

Uuringu teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku lõpetas 2015. aastal Eestis kõrgkooli ligikaudu 10 000 tudengit, küsitlusele vastas 2358 vilistlast. Sarnaseid uuringuid on tehtud ka 2006., 2009. ja 2012. aasta vilistlaste kohta.

Uuringu aruanne

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest

Uusi ringijuhendajaid valmistavad ette Vaata Maailma SA ja MTÜ Robootika. Koolitusele oodatakse kõiki huvilisi, kes ei ole tegevad õpetajatena – lapsevanemad, noorsoo- ja raamatukogutöötajad, IT-tudengid, aktiivsed kogukonnaliikmed jne. Huvitavates töötubades saavad osalejad nii ringitööks vajalikke praktilisi oskusi kui teadmisi ja nõu ringitöö korralduslike küsimuste kohta. 

Koolituse kahe päeva jooksul puudutatakse nii huviringi juhendamise põhitõdesid, selle läbiviimise metoodikat kui ka ringi avamisega seonduvat. Osalejad saavad üheskoos proovida kätt LEGO EV3 robootikas, Scratch programmeerimises, mobiilirakenduste tegemises ja muus. Samuti valivad osalised ühe juba toimiva IT-huviringi, mille ringitundi külastades avaneb neile suurepärane võimalus inspiratsiooni koguda, juba kogenud juhendajatelt nippe õppida ning IT-huviliste lastega suhelda.

“IT-huviringid annavad lastele olulisi oskuseid, millega kiiresti arenevas digimaailmas toime tulla. Laste ja vanemate huvi selliste ringide vastu aina kasvab, kuid endiselt on probleemiks pädevate juhendajate vähesus. Seetõttu on oluline koolitada juhendajateks mitte ainult õpetajaid, vaid ka teisi aktiivseid kogukonnaliikmeid, kellel on soov lastega tegeleda,” selgitas Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo. 

Koolituse eesmärk on soosida uute huviringide loomist selleks, et tagada lastele juurdepääs kvaliteetsele IT-huviharidusele. Korraldajatel on mitme aasta pikkune kogemus IT-alase huvitegevuse edendamisel ja täiskasvanute koolitamisel. 

Projekt toimub koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Majandus- ja Kommunikatsioonimisisteeriumi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. 

Koolitusele on võimalik registreerida NutiLabori koduleheküljel www.nutilabor.ee

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Täna toimunud „Robotlahing“ tõestas, et IKT-huviring sobib kõigile
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

Koolirahu eesmärgiks on ühendada õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tegutsema ühiselt parema koolikeskkonna nimel. Koolirahu suunab noorte ja suurte ühist teekonda sõbraliku ning turvalise kooli poole. 

Selle aasta deviis on „Mina olen eeskuju!“. Deviisi kinnistab 60 õpilase ühine rattaretk, mille marsruut läbib kõiki Tartu koole. Koolipeatustel on tseremoniaalne tähendus – igas koolis kirjutab üks õpilane ja üks kooli töötaja alla koolirahu lepingu, mis retke lõpus noorte jalgratturitega Raekoja platsile saabub. 

Üleriigiline koolirahu kuulutatakse Eestis välja kaheksateistkümnendat ja Tartu linnas kolmandat korda. Aastast 2008 on koolirahu lepingu eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. 

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Hiiumaal kuulutatakse 1. septembril välja traditsiooniline koolirahu
• Koolirahu aasta Türil loob kevadhõngu terveks õppeaastaks
• Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Vähemalt 50-aastaseid õpetajad moodustasid samal aastal õpetajate koguarvust alla 15 protsendi. 2016. aastaks oli kasvanud nende osakaal aga enam kui kolm korda. Alla 30-aastased õpetajad moodustasid seevastu õpetajaskonnast vähem kui kümme protsenti. Alla 40-aastaseid oli kõigist üldhariduskoolide õpetajatest vaid veidi rohkem kui veerand.

Loe artiklit täismahus ERRi portaalist Novaator. 

Samal teemal:

• Minister Reps: õpetajatöö tegelik sisu peab olema ühiskonnale nähtav
• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot
• Õpetaja tähtkujus sündinud

Kooliaasta 2017/2018 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused 
Kooliaasta 2017/2018 arvulistes näitajates (alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidus, koolivõrgu muutused ja noortevaldkond) 
Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid 

Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. "See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti," sõnas minister.

Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. "Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti," ütles minister Reps.

Uus kutseõppe rahastamismudel

Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist.

Minister Mailis Reps: "Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust."

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade:

Digipööre
Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga 
Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd 
Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks 

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle 
Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele 
Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale 
Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad 

Keel
Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet 
„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel 
Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia 
Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm 

Koolivõrk
Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020 
Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal 
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks 

Kutseharidus
Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel 
Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist 
Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub 

Kõrgharidus
Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda 
Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi 
Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist 
Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse 
Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid 

Noortevaldkond
Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust 

Teadus
Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet 
Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku 
Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed 
Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused 

Täiskasvanuharidus
Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama 
OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju 
Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele 

Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine

Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele 
Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse 
Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta 

Õpetajad ja koolijuhid
Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas 
Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele 
Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi 
Jätkub õpetajate töötasu kasv 

Üld- ja alusharidus
Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani 
Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust 
Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks 
Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi 
Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks 
Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet 
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni 
Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega 

Varia
Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides 
Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal 
Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani 

Allikas ja foto: HTM

Samal teemal:

• Omavalitsustel tuleb 1. septembriks esitada kava huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamiseks
• Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

Koolitus sai teoks Rapla Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna toel ning korraldajatel oli kohe põhjust rõõmustamiseks: algselt plaanitud 100 osalejale tuli lisaks kohale veel ligi 50 teemast huvitatud õpetajat. Kuulajaskond Rapla Ühisgümnaasiumis oli rohkearvuline!

Maria Jürimäe küsis kõigepealt osalejatelt, mis küsimustele nad loodavad koolituselt vastused saada. Variante kõlas mitu: milline on õpilast motiveeriv tagasiside, milline on juhtkonda motiveeriv tagasiside, milline tagasiside on lapsevanema jaoks tähtis. Viimase puhul ütles Jürimäe, et sellele saab kohe vastata – loomulikult hinne. Aga hindamise ja hinnete panemise vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. „Kui küsida, kas saab õppida ka ilma hindamiseta, siis vastatakse jah, aga tavaliselt mõeldakse selle all, et hindeid ei panda,“ sõnas Jürimäe. 

Koos arutleti, miks on õppijale tagasiside andmine oluline. Õppimist toetava tagasiside põhiküsimused on kuidas mul läheb, kus ma hetkel olen ja mida teha, et tulemuslikumalt edasi minna. Ideaalis peaks õppija neid küsimusi küsides jõudma eneseanalüüsini. „Tõhus tagasiside on seotud seatud eesmärkidega; keskendub töö või soorituse tugevatele külgedele; on õigeaegne; personaalne, fokusseeritud ja kirjeldav; suunatud tööle/sooritusele, mitte isikule; arusaadav ning motiveeriv,“ loetles Maria Jürimäe. Ta tõi näiteid, kuidas tööde juurde kommentaare-tagasisidet kirjutada. Ehk siis lausest „Olid täna tublim kui eile“ õpilasele ei piisa, see ei anna talle mingit informatsiooni. „Oled suure algustähe reeglid selgeks saanud. Pööra tähelepanu sõnakordustele“ on juba tõhusama tagasiside moodi. „Kommentaarid peavad olema lihtsasti arusaadavad, vältida tuleb ebavajalikku informatsiooni ja ametialast sõnavara, vältida detailset õppekava sisu kopeerimist, vältida tuleb kommentaare, mis viitavad vaid ülesande täitmisele, viita tõestusmaterjalile, keskendu peamistele aspektidele,“ andis Maria Jürimäe õpetajatele nõu. 

Õppimist toetava tagasiside praktilised näited tulid kõik Lähte Ühisgümnaasiumist: Diana Nõlvak rääkis klassiõpetaja kogemusest, Ulvi Kaasik ja Kertu Palm matemaatikast, Kristi Jalukse hindamisest ja tagasisidest inglise keele tunnis. 

Maria Jürimäe tõi veel näiteid tagasiside andmise kogemusest Rootsis, kus on juba aastaid mittenumbriline hindamine; Taanis, kus on huvitav riigieksamite süsteem – kõik eksamid on digitaalsed, koolide pingeridasid ei teki, sest igal lapsel on oma individuaalne eksam; Hollandis, kus on head tugisüsteemid;  Inglismaalt, kus on üle mindud tasemete süsteemile ja kus on väga tugev koolide kontrollisüsteem ning Šotimaalt, kus õppekavas on kesksel kohal õppija enese vastutus õppimisprotsessis. 

Esineja sõnul on väga hea, et Eestis ei suruta koolidele peale üht või teist hindamissüsteemi või kindlat tagasiside andmise vormi, vaid koolidele on selles osas jäetud vabad käed. 

Koolituse "Enesejuhtiv õppimine" toimumist toetas SA Innove ESFi programmist „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli
• Üks õpilane Somaaliast, teine Norrast, kolmas hoopis Soomemaalt...
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest

MTÜ Lastekaitse Liit edastas täna küsitluse tulemuste põhjal ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Kirjastuste Liidule ja Riigikogu sotsiaal- ning kultuurikomisjonile.

„Tundub, et koolikoti kaalu teema on sama vana, kui esimene kasutusele võetud koolikott. Traditsioone on keeruline muuta ja ka koolikoti kaalu vähendamine on visa tulema,“ märkis Lastekaitse Liidu juhatuse liige Tõnu Poopuu. „Kogemus näitab, et ainuüksi käskude ja piirangute rakendamine ei anna tulemust - lahendus peitub kooli ja lastevanemate vahelises koostöös ning riigi ja kohalike omavalitsuse võimekuses võtta üha enam kasutusele nüüdisaegseid innovaatilisi lahendusi,“ lisas Poopuu.

Pöördumises leidub ettepanekute hulgas nii põhimõttelisi ja pikemaajalisi muutusi eeldavaid nagu e-lahendused, laialdasem topeltõpikute kasutamine, hoiustamist võimaldav koolimööbel, kui ka ettepanekuid, mis kergendaksid laste koolikotti kohe ilma vanemale, koolile või koolipidajale kulutusi tekitamata. Viimaste hulgas saab nimetada näiteks mõtestatud tunniplaani koostamist, eelistades senisest enam paaristunde või tsükliõpet. 

Lastekaitse Liidu küsitlusest „Sinu lapse koolikott“ selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ kehtestatud piirmäära. Lubatust raskemat koolikotti kannab igapäevaselt 89% 1.-3. klassi õpilastest ja 92%  4.-6. klassi õpilastest. 44% lapsevanematest kinnitas, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks.

Elektroonilisele küsimustikule vastas 3418 lapsevanemat üle Eesti. Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel  ja ettepanekute tegemisel näitas koolikoti ülekaalu teema jätkuvat olulisust ja jätkusuutlike lahenduste vähesust.

Link küsitluse „Sinu lapse koolikott“ tulemustele: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/Uuring-Sinulapsekoolikott.pdf

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: illustratsioon uuringule, autor Marko Pikkat. 

Samal teemal:

• Täna tähistatakse lastekaitsepäeva
• Küsitlus "Sinu lapse koolikott"