„Tänapäeval on rahvusvaheliselt hinnatud just need õppekavad, mis tagavad lõpetajale ülemaailmselt tunnustatud sertifikaadi ehk millegi, millega tõestada omandatud hariduse kvaliteeti,“ sõnas TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

Gaia hariduse sihtasutus on ainus UNESCO poolt tunnustatud rahvusvaheline säästva arengu hariduse õppeprogramm, Tallinna Ülikool aga üks vähestest kogu maailmas, mis on oma õppekavasse põiminud Gaia hariduse säästva arengu väärtuseid. Eesmärk on toetada ühiskonna jätkusuutlikkust ehk leida võimalusi, mis rahuldavad praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.

Sel aastal alustab Tallinna Ülikooli Integreeritud loodusteaduste õppekaval juba kolmas aastakäik üliõpilasi. „Võrreldes eelmise aastaga üliõpilaste arv kahekordistus, mis näitab ühiskonna üha suuremat huvi säästva arengu hariduse vastu,“ selgitas Kangur.

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TLÜ Looduse Akadeemia ja BFM Laste filmikool kutsuvad linnalaagrisse
• Ingliskeelsetele õppekavadele tuli rekordiliselt palju avaldusi

30. augustil 2017 kell 14.00 esitletakse Tartus Jakobi 2-423 raamatut „Eesti keele süntaks”, mis on kolmas köide kaheksaköitelisest sarjast „Eesti keele varamu”.

Kollektiivuurimus „Eesti keele süntaks“ (923 lk), mis koosneb 23 omavahel seotud artiklist, annab kõigi aegade ulatuslikema, süntaksi kõiki keskseid teemasid hõlmava ülevaate eesti keele lauseehitusest. Sellele käsitlusele saab edaspidi tugineda nii järgnev keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe, keeletehnoloogia ja muud rakendused.

Raamatu artiklite autorid on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlased Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann. Raamatu on toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. 

Raamatu valmimist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium nii riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu” I ja II raames kui ka Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Instituudi kaudu. 

Sarja „Eesti keele varamu” esimene köide  „Sõnamoodustus” (autor Reet Kasik) ilmus 2015. aastal. See kirjeldab, missuguseid tähendusi ja kuidas saab väljendada eesti keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega. Teine köide „Eesti keele hääldus“ (autorid Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras) ilmus 2016. Raamat kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist ja esitab põhjaliku sissevaate eesti keele hääldusse. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on e-raamat "Andeka ja innovaatilise mõtlemise õpetamise teooria ja praktika koolides"
• Põhiseaduse uue kommenteeritud väljaande esmaesitlus
• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud teine kutsehariduse seminar („Digimeister 2016: köieltants“ toimus möödunud aastal augustis Tartu Kutsehariduskeskuses) oli läbinisti praktiline. Vaid üks ettekanne suures saalis (Tiina Saar-Veelmaa, „Tuleviku tööelu 4,0“), ja osalejad suundusidki töötubadesse. 

Valik oli lai. Keda huvitas kitsamalt erialane digitehnoloogia, läks uurima digitaalseid lahendusi projekteerimises ja ehitusjärelvalves, digipädevusi reaalses köögitöös või digitehnoloogia rakendamist energeetika- ja automaatikaõppes. Keda huvitas lähemalt tuleviku töö ja tuleviku töötaja, võis minna töötuppa „Erinevad põlvkonnad – x, y ja z“. Marge Kusmini ja Merike Saare ettekanne oli kui jätk suures saalis kuuldule. (Vaata ka varasemat Koolielu artiklit "Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond").

Palju valikuid oli õpetajatele, kes soovisid oma töiseid oskusi täiendada. Näiteks anti ülevaade erinevatest veebivahenditest (Wizer, Educplay, Tes Teach), milles saab luua ülesannete kollektsioone. Või siis autoriõigused, millega tuleb arvestada õppematerjale luues. Lõimitud õppekavade loomine, küsitluse ja testide koostamise keskkonnad, Samsung Digi Passi projekt, eTwinning kutsehariduses ja loomulikult hindamine ning tagasiside. 

Töötuba „Muutunud õpikäsitus ja tagasisidestamine“ viisid läbi kristi Vinter ja Katrin Karu Tallinna Ülikoolist. 

Muutunud õpikäsitusest räägitakse nii palju, et hakkab juba veidi tüütuks muutuma see väljend, sõnas Kristi Vinter alustuseks. Ta tõi näiteks oma kolleegi Mati Heidmetsa tõlgenduse muutunud õpikäsitusest (siinkohal vabas sõnastuses – toim):  see on iga inimese võimete avamine ja toetamine viisil, mis lubab toime tulla järjest keerustuvas maailmas ning selle maailma enda mõistlikus tasakaalus hoidmist. Ehk õppimises ja õpetamises peab olema midagi uut ja peab säilima midagi vana. 

Tagasisidestamine on ilmselt nii uus kui vana meetod õppima innustamiseks ja uuenenud õpikäsituse tähtis osa. Numbriline hindamine on tuntuim tagasiside andmise viis, aga mitte kõige motiveerimam. „Tagasisidestamine on õppeprotsessis võimas komponent, inimene peab toime tulema ka tagasiside vastuvõtmisega,“ sõnas Vinter.

Ta juhtis kuulajate tähelepanu maailma ühe mõjukaima haridusteadlase John Hattie töödele. John Hattie on kõige ulatuslikuma haridusalase metauuringu autor, koondades pärast 1976. aastat  ilmunud ingliskeelseid riike puudutavad haridusalased uuringud. Uuringute põhjal on ta koostanud edetabeli võtetest, mis töötavad hariduses, mis motiveerivad õppima. (Vaata Einar Rulli koostatud artiklit John Hattie uuringust Innove kodulehelt õpetajate võrgustikutöö uudiskirjast.) Nendest esikohal on õppija ootused endale, õppija hinnang enda tulemustele. Ehk see, kuidas õppija iseenda õppimistulemusi hindab, kas motiveerib või ei motiveeri teda rohkem pingutama. Õpilaste ootused enda suhtes on tihti madalamad kui oleks mõistlik, sest püütakse kindla peale välja minna, ebaõnnestumist ära hoida. Õpetaja ülesanne on seda latti nihutama hakata. „Kui ütleme, et sa oled tubli, siis sellest ei piisa. Tuleb anda fakte, et õpilane näeks, et ta suudab rohkem,“ sõnas Kristi Vinter.  

Teine hea motivaator on kujundav hindamine, kolmas õpetaja tegevuse filmimine eesmärgiga koguda infot õpetaja enda jaoks. “Filmimise puhul on esimese taseme tagasiside see, et ma vaatan filmitut üksi, mis tagasisidet ma iseendale saan. Teine tase – vaatan koos kolleegiga ja saan teada, mida tema arvab. Kolmas tase, et vaatan filmitud tundi õppijatega koos, saan tagasisidet õppijatelt. Tunni filmimist on hea kasutada siis, kui õppeprotsessi lülitatakse uus element,“ selgitas Kristi Vinter. Motiveeriv tagasiside on ka õpilaselt õpilasele ja arvutilt saadu, näiteks arvutimängude (õppemängud) puhul saab mängija kohest tagasisidet tulemuste kohta, ta püüab kiiresti n-ö järgmisele tasemele jõuda. 

Esinejad rõhutasid, et tagasiside andmisel ja saamisel tuleb arvestada, et tagasiside on mina-sõnumi põhine, tagasiside on eesmärgistatud ja põhineb kokkulepetel, tagasiside andmine ja vastuvõtmine eeldab aega ja keskendumist, tagasisidestamisel on oluline kuulata (mitte valmistuda õigustamiseks), tagasiside mõjutab alati, tagasisidestamisel on oluline jätta õppijale ruumi ise vastutada, otsustada ja tegutseda. 

Töötoas osalejad panid ka ise kirja, mida peaks tagasiside andja meeles pidama: õiget sõnavalikut, tagasiside peab põhinema faktidel, positiivsust, tagasiside erinevaid vorme, objektiivsust (ei anna hinnanguid!), paku lahendusi jpm. 

Fotod: Terje Lepp. Seminari "Digimeister 2017: kätelkõnd" erinevad töötoad. 

Samal teemal:

• IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias
• Õpetajad meenutasid unustatud õppemeetodeid ja IKT-vahendeid
• Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses

Gustav Adolfi Koolituskeskuse augustikuine IKT-seminar on juba traditsioon ja õpetajate seas väga populaarne. Seekordne, 23. augustil toimunud koolitus oli läbinisti praktiline: katsetati ja prooviti veebikeskkondi, robootikavahendeid, veebipõhiseid õppematerjale, 3D modelleerimist, pilditöötlust veebis, salakirja nähtavaks tegemist ja kodeerimist, iPade õppetöös ning palju muud. Kõiki töötube viisid läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad, abiks olid oma kooli õpilased. 

Kuidas olla õpetaja?

GAGi gümnaasiumiõpilased Eero Ääremaa ja Silver-Toomas Ant (esinemise teema „Kuidas olla õpetaja?“) olid eelmisel õppeaastal natuke ka õpetajad, nad juhendasid põhikooliõpilaste robootikaringi ja arvutimängude tegemist. „Me ei tahtnud õpilastest teha programmeerimisgeeniusi, vaid anda vihjeid, mis üldse on programmeerimine,“ ütles Eero. Noored õpetajad lasid hästi palju õpilastel endil lahendusi leida ja probleemide kallal pusida. Nende soovitused õpetajatele olidki, et olge mängulised, laske õpilastel endil tegutseda, arvestage õpilaste vanust ja eripärasid, olge huvitatud õpilaste tagasisidest. 

Kuidas jõuda uurimistööni?

GAGi algõpetuse õppetooli juhataja Kadri Pajo (esinemise teema „Kuidas jõuda uurimistöödeni?“) andis ülevaate, kuidas sünnivad GAGis õpilaste uurimistööd. Järeldus oli lihtne: kui tahate, et 11. klassis oleks kohustuslik uurimistöö õpilasel lihtne teha ja tulemus arvestatav, tuleb vastavaid oskuseid hakata õppima juba algklassides. 

GAGis on  tehnoloogia kasutama õppimine lõimitud ainetundidesse. Algklassides on kohustuslik, et kord nädalas tuleb tund läbi viia arvutiklassis. Olemas on IKT ainekava. „1. klassi esimeses arvutitunnis teeme tutvust Wordiga, õpime, mis on kirja stiil, mis kirja suurus, kuidas neid muuta. Millise rõõmuga esimese klassi lapsed muudavad ja kujundavad oma nime!“ tõi Kadri Pajo näite selle kohta, et tehnilisi oskusi tuleb õppida õigel ajal, seitsmendas klassis tunduks selline tegevus juba igav. 

4. klassis peavad õpilased kirjutama teadusartikli ehk miniuurimistöö. Selleks hetkeks osatakse juba esitlusi koostada, videojuhendeid kasutada, Google Drive´is toimetada. Artikli teemad on enamasti lihtsad, seotud õpilast ümbritsevaga. Väga tahetakse kirjutada lemmikutest: lemmik toit, lemmik film, isegi lemmik nädalapäev. 

8. klassis on kohustuslik loovtöö. Õpilased oskavad kasutada Moodle´it. 11. klassis on kohustuslik uurimistöö ja märkamatult on kõik oskused omandatud nii, et eraldi uurimistöö tegemise-vormistamise tunde vaja ei ole. 

Kuidas lõimida?

GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere (esinemise teema „Lõiminguprojektid“) jagas oma kooli kogemusi sellest, missuguseid õppeaineid on hea lõimida, millal on lõiming loomulik ja lihtsustab õppetööd. Hea võimaluse lõiminguks annab film, filmi tegemine: lõimuvad kunst, muusika, tehnoloogia, eesti keel, võõrkeel; sõltuvalt filmi teemast kasvõi geograafia, ajalugu, matemaatika... Filmi (minifilmi) tegemiseks piisab sageli lihtsalt nutitelefonist, tähtsam on hea idee ja loomistahe. 

GAGi rikkalikku ajalugu silmas pidades on kool ise ammendamatu ideede allikas. 12. klassis valmivadki kooli ajalugu tutvustavad filmid, millest parimad on ühtlasi suurepärane õppematerjal noorematele klassidele. Näiteid leiab Koolielu artiklist „Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme“.

Õpitubade projekt

Rikkalikust praktiseerimise valikust sai külastatud töötuba „Vau! Ohhoo! Õpitubade projekt“. Seda viisid läbi GAGi loodusainete õpetajad Helina Reino, Sirle Oja ja Lilian Kippasto. 

Tänavu jaanuaris käivitus Tallinnas haridusameti eestvedamisel uudne õpikodade projekt „Vau, ohhoo!“, kus õppimine kulgeb läbi kaasahaarava süžee ja õppeained lõimuvad omavahel. GAGi õpetajad ja õpilased on projektis juhi ja läbiviijate rollis algusest peale,  ja nii jagatigi kogemusi. 

Projekti eesmärk on populariseerida loodus- ja reaalaineid, näidata nende seost igapäevaeluga, muuta nende õppimine põnevaks ning õpetada õpetajatele uusi metoodikaid. Õpikojad toetavad kooli õppekava, aga on läbinisti praktilised. Õpilastel tuleb probleeme märgata, uurida, katsetada, eksperimenteerida ja analüüsida.

Õpikojad toimuvad kaks korda kuus (enamasti Liivalaia Gümnaasiumis) 7. klasside õpilastele ja õpetajatele kolmetunniste sessioonidena. Läbivad teemad on elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon ning tervis ja ohutus.

Projekti partnerid on Tallinna Haridusamet, Tallinna üldhariduskoolid, aineühendused, Eesti Tervishoiu Muuseum jt.

Lugu, mida ka töötoas tutvustati, on lihtne: Juku leiab salapärase nähtamatute ridadega vana raamatu. Õpilased peavad leidma viisi, kuidas keemia abil kirjaread nähtavaks muuta ning seejärel matemaatika abil salakirja lahti kodeerima. Selgub, et tegu on peidetud varandusega. Järgneb aardekirstu otsing ja aarderöövijate tuvastamine. Toimuvad keemia, matemaatika, geograafia, infotehnoloogia, bioloogia, füüsika ja ettevõtluse töötoad. Viimases näiteks arutletakse, et kui tõesti leiaks suure aarde, siis kuidas oleks kõige mõistlikum raha investeerida... 

GAGi töötoas tegid õpetajad läbi kaks katset: muutsid salakirja nähtavaks ja tuvastasid näpujälgi. Elevust jagus kauemaks, salakirja kodeerimine ei olnudki nii lihtne kui arvati. 

Teistes töötubades õpiti näiteks 3D modelleerimist ja printimist, tutvustati sobivaid veebikeskkondi eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks, õpiti videotöötlust, pH-meetrite kasutamist, mobiilseid seadmeid õppetöös jpm. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Gustav Adolfi Koolituskeskusel ja Gustav Adolfi Muusikakoolil oli tegus kooliaasta
• Kehaline kasvatus Sportlyzeriga
• GAGi seminaril oli tähelepanu digipädevustel

Uuendusena toimus konverents kaheosalisena, kus päeva alguses toimus liikumisõpetajate lühiseminar. Teema osutus huvipakkuvaks ja osalejad said teada liikumisõpetuse uutest suundadest ning muutustest kehtivas ainekavas.

Konverentsipäeva avakõnes ütles Valga linnapea Kalev Härk: „Sotsiaalselt pingelised ajad nõuavad õpetajatelt lisaks pedagoogilisele tööle ka juhtimisvõtete rakendamist - kaasamist, eestvedamist, motiveerimist." Linnapea lisas, et konverentsil julgustati õpetajaid ja koolijuhte kasutama õppetöös kaasaegseid meetodeid laste ja õpilaste võimetekohaseks arendamiseks.

Aastate jooksul on Valga hariduskonverents kogunud populaarsust, lisaks maakonnarahvale oli osalejaid nii Tartumaalt kui pealinnast. Konverentsi eestvedaja, Valga linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rantsi sõnul osales eilsel Valga hariduskonverentsil kokku 371 huvilist.

Konverentsi teemad läksid kuulajatele korda ja andsid enne õppeaasta algust pedagoogidele mõtlemisainet.

Valga Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants sõnas: „Selle aasta konverentsi läbiv teema oli kaasav haridus ning antud teemal ettekandjad ja arutlejad tõdesid, et tänapäeval peab õpetaja klassis toime tulema kõikide erinevate vajadustega õpilastega. Erilist lähenemist vajavad nii nõrgemad kui tugevamad õpilased ja kõigil lastel on õigus saada tuge kohe, kui nad seda vajavad. Hea on tõdeda, et Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri sõnul suunab riik edaspidi lisaraha haridussüsteemi, et koolidel oleks võimalik palgata tugispetsialiste kaasava hariduse tõhusamaks elluviimiseks."

Allikas: Valga Linnavalitsuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Valga hariduskonverents toimub juba nädala pärast
• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite koostööpäev „Kindel seljatagune“

Samas ei täida soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik koolinoortest.

Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes.

Uuringu käigus vaadeldi liikumisandurite abil, milline on Eesti õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeva eri osades. Mõõdeti 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevade jooksul. Tulemused näitavad, et uuringus osalenud õpilased kogusid soovituslikust päevasest aktiivsusest koolis vaid veerandi, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. Selgub, et Eesti koolilapsed veedavad enamuse koolitundidest istudes.

„Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel,” selgitab Mooses ja lisas: „Eri riikide kogemused näitavad, et liikumise lõimimine tunni teemaga võimaldab ka ainetundides oluliselt panustada päevase soovitusliku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse.“

Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kuid üllatuslikult veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist, kolmandiku tunnist õpilased aga istusid või seisid. Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem just nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.

Moosese uuringu tulemused viitavad, et koolis on kasutamata potentsiaali õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel ja istuva aja vähendamisel. „Seega on vajadus toetada koole liikumisvõimaluste loomisel läbi aktiivsete (ja pikemate) vahetundide, liikumise lõimimise ainetundidesse, täiendavate liikumistundide lisamise tunniplaani ning aktiivse koolitee võimaluste loomise,” sõnas ta.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Põhikooli uuendatav ujumisõpetus aitab veeõnnetusi vältida
• Esitleti raamatut "Laste toitumine ja tervis"

Minister Mailis Repsi sõnul aitab töökohapõhine õpe luua tihedama seose õppe ja tööturu vahele. „Õppimine käib õppeasutuse, õppuri ja tööandja koostöös ning eesmärgiks on see, et õpe vastab paremini tööandjate vajadustele,“ ütles minister Reps. „Tööandjad saavad aktiivselt osaleda tööjõu koolitamises ja õppuritel on edaspidi üleminek tööellu sujuvam. Senised kogemused kutsehariduses näitavad, et õpipoisiõpe on noorte seas populaarne ja tööandjate poolt hästi omaks võetud.“

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa sõnas, et üha tihedam koostöö tööandja ja kõrgkooli vahel on võtmetähtsusega tulevase spetsialisti koolitamisel, et tagada  parimate teadmiste ja oskustega omandamine juba kõrgkooli õpingute ajal. „Töökohapõhine õpe on kõrghariduses alles teed rajamas, kuid spetsialistide õpetamisel kindlalt jätkusuutlik,“ ütles Kõrgemaa.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Eneken Titov märkis, et ettevõtlusoskusi tulebki õppida läbi praktika. „Laiemalt vaadates on selline mudel igasuguse erialaseid teadmisi ja oskusi andva hariduse tulevik,“ ütles Titov. „Kõrgkooli vastutus on tagada, et õpe kataks kõiki vajalikke oskusi ning praktikat toetaks ka analüüsi- ja muude üldoskuste arendamine ja silmaringiteadmiste andmine. Erialaoskused ja väärtuslikud kontaktid saadakse aga töökohal.“

Töökohapõhine õpe on õppevorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal moodustab üle poole õppekava mahust. Kui kutsehariduses alustati õpipoisiõppega 2002. aastal, siis kõrghariduses ei ole seni töökohapõhist õpet praktiseeritud.

Töökohapõhise õppe laiendamine on üks osa tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise programmist PRÕM, mida rahastatakse tõukefondidest.

Taustainfo

• Töökohapõhine õpe toimub õppekava alusel, õppur täidab töökohas ettevõttepoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö õppeasutuses.
• Kutsehariduses on rakendatud õpipoisiõpet rohkem kui kümme aastat. 2016/2017. õppeaastal oli õpipoisiõppes 1381 osalejat, mis on 5,5% kõigist kutseõppuritest. Kutsehariduses moodustab töökohas toimuv õpe vähemalt 2/3 õppe mahust.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Suviseid kutseõppevõimalusi enam kui 200 õppekaval ilmestavad kutsekoolide virtuaaltuurid
• Töökohapõhine õpe on kiireim võimalus tööpuuduse vastu võitlemisel

Riik toetab omavalitsusi noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmisel tänavu ligi 6 miljoni euroga ja alates järgmisest aastast ligi 15 miljoni euroga. Lisaraha saamiseks peavad omavalitsused eraldi või ühiselt esitama tegevuskava, mis näitab, kuidas täiendavat toetust võimalikult tõhusalt ära kasutatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi märkis, et omavalitsustel on noortele pakutavate võimaluste korraldamisel ja rahastamisel jätkuvalt võtmeroll. „Seetõttu on oluline, et kogu noorsootööd, sealhulgas huviharidust ja huvitegevusi planeeritaks tervikuna ja perspektiivitundega ega mõeldaks ainult mõne projekti, asutuse, huviala ega hooaja keskselt,” sõnas Ojakivi. “Tuleb vaadata tervikpilti, kus oleks esindatud noorte mitmekülgsed huvid sõltumata sellest, kas mingit võimalust pakub munitsipaal- või erahuvikool.“

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer ärgitab omavalitsusi koostööle ja tegema hoogsat lõpuspurti, et täiendava toetusega loodud võimalused kindlasti noorteni jõuaks. “Oleme viimase kahe aasta jooksul teinud omavalitsustega tihedat koostööd ja aidanud neil noorte huvide toetamise läbi mõelda. Nüüd on omavalitsustel piltlikult öeldes tarvis teha vaid üks hiireklõps, et noortel sügisest rohkem võimalusi tekiks,” ütles Schlümmer. “Julgustame liituvaid omavalitsusi esitama huvihariduse ja -tegevuse plaani koos, et juba enne ühinemist oleks võimalikult täpselt paigas, kuidas noorsootööd koos arendada.” 

Eesti Noorsootöö Keskus pakub omavalitsustele tuge kava koostamisel, nõustab toetuse kasutamise planeerimist ja jälgib, et tegevuskavad vastaksid seaduses toodud kriteeriumitele. 

Kinnitatud tegevuskava on esitanud juba kümmekond omavalitsust ja ülevaatamiseks on saadetud veel 30 omavalitsuse kava. Enamus omavalitsusi on kavade koostamisega lõpusirgele jõudmas praegu. Ülevaade, millised omavalitsused on kava esitanud, on kättesaadav Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, sest annab teadmisi ja oskusi, toetab loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aitab seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

ProgeTiigri programmi ja Targalt internetis projekti raames korraldatavate õpitubadega toetame tehnoloogiahariduse ja targa internetikasutuse laialdasemat levikut õppijate ja õpetajate seas. 

Õpitubade läbiviimiseks võib valida erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, samuti neid omavahel lõimida: robootikaseadmed, programmeerimine, 3D-tehnoloogia, arvuti teel juhitavad seadmed, multimeedia jne. Lisaks tehnoloogiliste vahendite ja keskkondadega tutvumisele peame tähtsaks ka tähelepanu pööramist targale ja turvalisele internetikasutusele, niisiis võib tänavustes töötubades ka eraldi teemana käsitleda tarka internetikasutust. 

NB! Õpitubade läbiviimist toetab HITSA, toetuse saamiseks tuleb esitada ideekavand. Saadetud ideekavanditest valib HITSA välja toetuse saajad. 

Õpitoa korraldamise tingimused

Ühe õpitoa minimaalne pikkus on kaks akadeemilist tundi.

Õpitoad peavad olema suunatud huvilistele vanuses 5–20 eluaastat.

Kaasatud peavad olema ka õppijad väljaspool korraldaja kooli/lasteaeda vm asutust. Seega palume õpitoa korraldamisel arvestada sellega, et tegemist on avaliku üritusega, kuhu võivad registreeruda kõik huvilised.

Üks korraldaja võib läbi viia mitu õpituba.

Õpitoas osalejate minimaalne arv on 12. 

Õpituba peab toimuma ajavahemikul 7.–22. oktoober 2017.

Õpituppa registreerumine tuleb avada hiljemalt 26. septembril 2017 (registreerumisvormi näidis).

Kõik osalejad peavad õpitoas osalemise kinnitama allkirjaga registreerimislehel (lae registreerimisleht alla siit). Registreerimisleht tuleb teha iga õpitoa kohta eraldi ja saata HITSA-le pärast õpitoa toimumist (aadress: Elise-Marit Kippar, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, Tallinn 12618).

Õpitoa korraldaja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste eest (registreerumise avamine, toitlustuse tellimine, osalejate leidmine jne). HITSA toetab õpitoa korraldamist, hüvitades korraldajale õpitoa läbiviija töötasu (110 eurot bruto/1 õpituba) ja osalejate kerge eine (kuni 3 eurot osaleja).

Õpitoa läbiviimiseks vajalike uute tehnoloogiliste seadmete ostmist ega ruumi renti ei toetata.

Läbiviidav õpituba tuleb lisada Code Week Euroopa kaardile: http://events.codeweek.eu. 

Samuti tuleb lisada töötubadest/seal valminud loovtöödest video või pildimaterjal Facebooki gruppi, mis on loodud selleks, et õpetajad saaksid jagada häid ideid ja näha, milliste vahvate tegemistega paistavad silma teised haridusasutused. Juhime tähelepanu, et juhul, kui fotol või videos on lapsed äratuntavad, peab nende avalikustamisel olema ka lapsevanema nõusolek. 

Esita õpitoa läbiviimise kavand SIIN hiljemalt 17. septembriks 2017.

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt Internetis“.

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ning korraldama sellega seotud üritusi.  

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• Code Week 2017 – taotleda saab stipendiumi!
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks

Digipööre ja muutunud õpikäsitus tähendavad õpetajate jaoks eelkõige valmisolekut olla mittekonventsionaalsed. Digitehnoloogia rakendamine õppetöös tähendab õpetaja jaoks, et ei saa enam kõndida sissetallatud rada, vaid peab pidevalt lahendama tehnoloogia kasutamisest tulenevaid ootamatuseid, kujundama õppeprotsessi loominguliselt, muutes jooksvalt õpitegevuste sisu, esitust ja järjekorda.

Kutsehariduse praktilise seminari "DigiMeister 2017: kätelkõnd" eesmärk on muutunud õpikäsituse ning digitehnoloogia sidumine digipöörde ellukutsumiseks kutseõppeasutuses. Seminari sisuks on praktilised töötoad, mille käigus tutvustatakse häid praktikaid digitehnoloogia kasutamisel. 

Näiteks töötoas "Digipööre kutsehariduses" tutvustatakse kutseõppeasutuste enesehindamise tulemusi ja digiplaane lähtudes kolmest digiküpsuse valdkonnast: õpikäsitus, muutuste juhtimine ja digitaristu. Töötoas esinevad Mart Laanpere ja Romil Rõbtšenkov Tallinna Ülikoolist. Õppijate ja õpetajate digipädevuste arendamise töötoas tutvustatakse õppijate ja õpetajate digipädevuste hindamismudelit ning õpetajatele mõeldud koolitust „Digipädevuste arendamine haridusasutuses“. Töötoa viivad läbi Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Laine Aluoja Türi Põhikoolist. Töötoas "Veebivahendid õppetöö rikastamiseks" antakse ülevaade erinevatest veebivahenditest (Wizer, Educaplay, Tes Teach), milles saab luua ülesannete kollektsioone. Töötoa viivad läbi Anne Krull Tartu Kutsehariduskeskusest ja Riina Tralla Luua Metsanduskoolist.

Kõikide töötubade kohta saab lähemalt lugeda siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses