Õpilasi tänas ja tunnustas kantsler Tea Varrak.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi ettevõte Festera saavutas võidu 36 riigi tihedas konkurentsis, õpilasfirmat esindasid Kevin Reisenbuk, Sandra Võsaste, Joonatan Oras ja Kris-Robin Sirge.

Kantsler Tea Varrak märkis, et Eesti noorte silmapaistva saavutuse taga on mitte ainult väga hea idee, vaid ka julgus ja sihikindlus selle elluviimisel. „Festera on esitlenud Eestit Euroopas kui edukat, kiiresti arenevat ja tugeva haridussüsteemiga riiki. Festera näitas, kui taibukad ja ettevõtlikud on meie õpilased,“ sõnas Varrak. „Soovin ettevõtlikele noortele indu uute sihtide seadmisel ja edu kõigis ettevõtmistes.“

Festera toodab prügikaste, milles saab lihtsalt, mugavalt ja lõhnavabalt lagundada oma biojäätmeid kasvõi koduköögis. Kahe kuuga tekib toidujäätmetest väärtuslik huumus, mida saab kasutada näiteks ürtide kasvatamiseks. Toote väljatöötamisel tegi õpilasfirma tihedat koostööd Eesti Maaülikooli ja paljude teiste partneritega.

Õpilasi juhendas Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Ülle Seevri ning rahvusvaheliseks võistluseks valmistas ette Junior Acievement Eesti meeskond koosseisus Epp Vodja, Kersti Loor ja Madis Vodja.

Oluline panus õpilasfirmade arendamisse on Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmil. Pea kaks aastat tagasi käivitatud programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet nii üld-, kutse- kui kõrghariduses. Õppijates kujundatakse ettevõtlikku hoiakut, arendatakse ettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi ning aidatakse seeläbi kaasa koolilõpetajate konkurentsivõime kasvule tööturul. Hea koostöö nii Junior Achievement Eestiga kui programmi teiste partneritega on hakanud vilja kandma - koolide huvi ettevõtlusõppe vastu üha kasvab ja ettevõtlusõpe jõuab järjest suurema hulga õpilasteni.

Taustainfo

Õpilasfirmade arv on Eestis viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. 2016/2017. õppeaastal tegutseb Eestis rekordiliselt 324 õpilasfirmat ligi sajast koolist. 2011/2012. õppeaastal oli õpilasfirmasid 155. 
Ettevõtlusõpe, mis soodustab koolis omandatud teadmiste ja oskuste rakendamist, omandab järjest suuremat tähtsust kogu Euroopas. Eesti üks väheseid Euroopa riike, kus ettevõtlusõppe arendamisega tegeletakse riiklikul tasemel. 

Eesti õpilasfirmad on Euroopa edukaimate seas – alates 2003. aastast oleme võitnud Euroopa õpilasfirmade võistlustel kuus esikolmiku kohta, sealhulgas kaks esikohta. Selle tulemusega on Eesti edukaim Euroopa riik, meile järgnevad Saksamaa ja Rootsi. 

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa ettevõtlusõppe tippkohtumine lõppes Eesti õpilasfirma võiduga
• Pärnus toimub esimene Eesti õpilasfirmade äriideede genereerimise üritus

Heategevusjooksu osavõtumaks on vähemalt üks euro, annetustena kogutud osavõtutasuga toetatakse Tartusse liikumispuudega lastele ja noortele spordisaali rajamist ning spordihuviliste invatransporti sinna.

Jooksu korraldava Tarbatu Tervisepargi tegevjuhi Kadri Pilli sõnul on heategevusjooksu juhtmõte „Aitame liikumispuudega lapsed KA sportima!“. Tema selgitusel on taolise heategevusliku kogupereürituse teine suurem eesmärk osutada avalikkuse tähelepanu sellele, et rehabilitatsioon ei ole sama mis sportimine. „Ka liikumispuudega lapsed ja noored soovivad proovida erinevaid spordialasid ja valida endale meelepärane harrastus, mis arendaks neid nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Tihti on see aga erinevatel põhjustel kas raskendatud või suisa võimatu,“ nentis ta.

Esimese koolikella jooksul on täiskasvanutele ja gümnaasiumile kavas ligi 3 km distants Toomemäel, samuti on  eraldi stardid 3- kuni 6-aastastele, 1.-4. klassi ja 5.-9. klassi  lastele. Jooksudele saab registreeruda 28. augustini internetis aadressil www.tervisepark.ee/uudised ning ka võistluspäeval kohapeal.

Lisaks sellele oodatakse ettevõtteid ja organisatsioone 3-liikmeliste võistkondadena osa võtma ratastoolirallist. Ka ratastoolirallist osa võttes palutakse teha vähemalt 1-eurone annetus! Ratastoolirallile saab eelregistreeruda telefonil 5342 0760 või info@tervisepark.ee.

Lisaks jooksmisele saab kogupereüritusel osaleda mitmetes teistes tegevustes: Motohunt Autokool korraldab vigursõidu tsiklitel, Tanel Joost teeb demosõidu käsijuhitava sportkardiga, Õnneleid Liikluskooli abiga saavad lapsed proovida ise jalgrattaga vigursõitu teha, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli telgis saab mõõta tervisenäitajaid, osaleda saab Nutrilligent OÜ tervisliku toitumise töötoas, ITAK OÜ telgis saab proovida ratastooliga liikumist, Tarbatu Tervisepargi eestvedamisel toimub ühisvõimlemine, JJ-Street Tantsukool esineb tantsulise etteastega, Kõrgem Sõjakool ja Päästeamet näitavad sõidukeid ja varustust,  Eesti Invaspordi Liit ja Eesti Paraolümpiakomitee tutvustavad erinevaid invaspordivõimalusi.

Õhtu pärliks on väike kontsert Lauri Liivilt ja Olav Ehalalt.

Heategevusjooksu peakorraldaja on Tarbatu Tervisepark OÜ ning selle läbiviimisele aitavad kaasa 20 vabatahtlikku. Loositavad auhinnad paneb välja Sportland.

Allikas: Tarbatu Tervisepark OÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Strava kasutusvõimalusi kehalises kasvatuses
• Aprilli alguses toimub Eestis Euroopa suurim noorte maadlusvõistlus

Õppeasutuste järelevalvega tegelesid varem nii maavalitsuste kui ka ministeeriumi ametnikud. Alates 1. septembrist koondub kogu järelevalve ühtse juhtimise alla. Ministeeriumi eesmärk on tagada, et ümberkorralduse tõttu ei esineks häireid järelevalve teostamisel ja kõik osapooled oleksid teadlikud, kes nende piirkonnas ministeeriumi kontaktisikuks on.

“Meilt on murelikult küsitud, et kas võrreldes varasemaga, kui igas maavalitsuses kohapeal oli järelevalvega seotud inimene, suudetakse juhtumitele sama operatiivselt reageerida,” ütles ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. “Tegelikult lubab uus töökorraldus teostada meil järelevalvet veelgi tõhusamalt, sest näeme selgelt kogu riiki hõlmavat tervikpilti ja oskame suunata koolidesse just igale eri juhtumile sobivate pädevusetega eksperte,” ütles Hollo ja lisas, et järgmise poole aasta jooksul, kui tegelik töömaht selgub, hinnatakse töö tulemuslikkust ning vajadusel võetakse inimesi juurde.

Neljas Eesti piirkonnas asuvad alates 1. septembrist tööle eksperdid, kes tegelevad järelevalve läbiviimisega, nõustavad ja teavitavad õppeasutusi ja pidajaid, lapsevanemaid ja omavalitsusi, vastavad lasteaedade, koolide ja kodanike küsimustele ning lahendavad kaebusi.

“Meie eesmärk on tagada, et ministeeriumi ja haridusatuste infovahetus oleks kiire, lihtne ja mugav, sest see mõjutab kindlasti ka tegevuse asjakohasust ja operatiivsust,” ütles Lõuna piirkonnas tööle asuv ekspert Kaidi Maask ja kinnitas, et ta on valmis kohalike omavalitsustega aktiivset koostööd alustama.

Ekspertide kontaktandmed edastas ministeerium möödunud nädalal kõikidele maavalitsustele, omavalitsustele, õppeasutustele ning vajadusel saab abi või nõu saamiseks pöörduda otse õige inimese poole.

Kontaktandmed leiab HTMi kodulehelt. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Septembrist võtavad maavalitsuste haridusvaldkonna ülesanded üle Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove
• Ministeerium avaldas juhendmaterjali üldhariduskoolide ebamõistlike rahastamispraktikate vältimiseks
• Lastekaitsjad nõuavad riikliku järelevalve tõhustamist

Tuleval õppeaastal on kooliõpilastel senise nelja vaheaja asemel viis vaheaega. Lisavaheaeg on paigutatud kevadesse, sest senise süsteemi järgi olid teise poolaasta veerandid sügisestest 10-15 päeva pikemad ja seetõttu ka kooliõpilased rohkem väsinud.

Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelki arvates on süsteem sobilik eelkõige vanemate klasside õpilastele, kes on kursusepõhisel õppel.

"Praegu on õppeperioodid seitsmenädalased ja koolivaheaeg iga seitsme nädala järel on igati loogilises kohas. Teen oma kursused ära, saan tulemused kätte ja saan koolivaheajale," ütles Kukemelk.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti koolid lähevad viiele vaheajale üle 2017/2018. õppeaastast
• Ettepanek: luua kevadine lisavaheaeg õppekoormuse ühtlasemaks jaotamiseks

Seekord on toetusteks ette nähtud kokku üle 37 miljoni euro. Omavalitustele toimub taotlusvooru tutvustav infopäev 25. augustil. Loe lähemalt ja registreeru infopäevale Innove kodulehel!

Allikas: Innove koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks
• Kogukond aitab õppetööd mitmekesistada
• Kohalikele omavalitsustele tutvustatakse, kuidas põhikoolide korrastamiseks taotlusi esitada

Projekti raames on loodud veebikeskkond, kus saab luua mikro-MOOCe ehk väikesele õpperühmale suunatud e-kursuseid. Kuna projektis osaleb viis riiki (Eesti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Kreeka), siis esmalt valmis igas riigis üks mikro-MOOC, seejärel tõlgiti valminud kursused teiste partnerriikide keeltesse. 

Selle aasta juulis toimus Lõuna-Itaalias, täpsemalt Sitsiilias Catania lähedal projekti partnerriikide õpetajatele suvekool, kus osales veidi üle 30 õpetaja. Suvekool kestis viis päeva ja selle aja jooksul õpiti, mis üldse on MOOC (ehk massive open online course), kuidas MOOCe õpilastega kasutada ning kuidas ise MOOCe luua. Eestist osales kaks õpetajat – Tartu Erakooli matemaatikaõpetaja Kerri Gertrud Vestberg ning Sagadi Looduskooli õpetaja Helen Tuusti. 

Helenil oli tegelikult kokkupuude projektiga juba mitu kuud varem, kui ta lõi mikro-MOOCi pealkirjaga „Allikast mereni“, mis sisaldab lisaks veereostuse temaatikale ka uurimusliku õppe elemente. Suvekoolis aga jaguneti rühmadesse, kus olid koos õpetajad erinevatest partnerriikidest ning suvekooli lõpuks valmisid ühisel jõul uued põnevad mikro-MOOCid. 

Õpetaja Helen Tuusti tagasiside suvekoolis osalemise kohta:

ODL MOOCi suvekooli minnes soovisin

- saada rohkem teadmisi ODL MOOCi veebikeskkonna kohta – kuidas seda paremini kasutada, millised teaduslikud teooriad ja uuringud on selle keskkonna loomise aluseks, millised kogemused on teistel õpetajatel selle keskkonna kasutamisel; 
- saada kogemust rahvusvahelises suvekoolis osalemises;
- tutvuda teiste riikide loodusainete õpetajatega, vahetada kogemusi, luua kontakte võimaliku tulevase koostöö tarbeks;
- leida huvitavaid ideid ja mõtteid.

Üldiselt minu ootused suvekooli osas täitusid, võib-olla oleks tahtnud teiste õpetajatega rohkem suhelda, kuid selleks polnud piisavalt aega, kuna põhiliselt tegelesime rühmatööga esimesel suvekooli päeval kindlaksmääratud rühmas ja graafik oli suhteliselt tihe.

Suvekoolis õppisin, kuidas paremini kasutada ODL MOOC veebikeskkonda, nt pildi lisamine esilehele, videole subtiitrite lisamine jms. Rühmakaaslasest itaallane tutvustas ka ühte huvitavat interaktiivset teaduslaborit. Huvitavad olid Itaalia füüsikaõpetajate välja mõeldud õppevahendid valguse spektri teema tutvustamiseks – meenutas Eesti teadusteatrit – nii tegevuse vorm, kui ka asjaosaliste esinemine ja entusiasm.

Loodan, et seda keskkonda hakatakse laialdasemalt kasutama, kuna see annab hea võimaluse kasvõi õppematerjalide hoiustamiseks ja jagamiseks. Ise aga mõtlen nüüd, kas ja kuidas kasutada seda keskkonda oma töös ehk mitteformaalses hariduses.

Õpetaja Kerri Gertrud Vestbergi tagasiside suvekoolis osalemise kohta:

Eesti haridusmaastikul on digipädevused ja veebipõhised materjalid ning kursused aina populaarsemaks saamas, kuid matemaatikaõpetajana tunnen vahel headest veebipõhistest kogumikest puudust. See oli ka ehk peamine põhjus, miks suvekooli teema mind kõnetas – lootsin kuulda vahvatest ideedest või näha juba loodud keskkondi. STEM-ainetest olid minu ootused eelkõige matemaatikal (egoistlikult tuleb ju ikka kõigepealt enda aine ägedaks muuta), kuid loomulikult on oluline minu jaoks ka lõimimine teiste loodus- ja täppisteadustega. 

Olen ääretult õnnelik, et mul oli võimalus selles suvekoolis osaleda. Enne Sitsiiliasse sõitu kartsin, et ma polnud end koolituseks piisavalt ette valmistanud – olin vaadanud vaid põgusalt programmi olemust, kuid ühtegi mikro-MOOCi ega ka kasutatavat keskkonda ma selleks hetkeks näinud ei olnud. Minu õnneks algas suvekool pigem üldisematest teemadest ning tundsin, et mingisuguseid eelteadmisi selleks vaja ei olnudki. 
Ootasin võib-olla konkreetsemat lähenemist (keskendumist just STEM-ainete mikro-MOOCidele – nende uurimisele, loomisele, katsetamisele), kuid rohkem oli ideede jagamist, tunni läbiviimist, avatud materjalide loomist ja kasutamist ning siis lõpuks jõudsime kursuste loomiseni – selle üle on mul ainult hea meel! Nägime väga vahvaid praktiliste tundide läbiviimise ideid (saime ka ise katsetada – no kellele ei meeldiks pimedas toas valgusega mängida). 

Kahjuks need vahvad praktilised ideed ei ole koheselt minu põhikooli matemaatikatundidesse ülekantavad, kuid kindlasti plaanin oma kogemust jagada kolleegidega. 

Suvekoolis õppisin ka midagi väga praktilist ja koheselt rakendatavat – MOOCide loomise keskkonna kasutamist. Plaanin tulevikus vähemalt ühe mikro-MOOCi luua (loodan siinkohal koostööle ja ära kasutada ka oma kolleegide ideid) ning seda oma õpilaste peal katsetada. Eks näis, kas õnnestub seda teha juba algaval õppeaastal või pean end pikemalt ette valmistama. 

Selle koolituse käigus tõdesin taaskord, et õpetajana ei tohi hetkekski ise õppimist unustada.

Huvi korral saab projektiga lähemalt tutvuda siin: http://opendiscoverylabs.eu/et/about-us/.

Rohkem infot ja fotosid suvekooli kohta leiab siit: https://odl-tss.jimdo.com/activities/.

Loo ja fotod saatis Koolielule projekti koordinaator Elise-Marit Kippar (HITSA).

Samal teemal:

• HITSA ja Tartu Ülikooli veebikursus "MOOC - miks, kellele ja kuidas?"
• Tartu Ülikoolis tehakse õppijatele puust ja punaselt selgeks elektroonika alused
• MOOCid – hääbuv haip või jätkusuutlik initsiatiiv?

Kutsekeskhariduse erialadest, mis on suunatud põhikooli lõpetanud noortele, sooviti enim õppida juuksuriks (28 avaldust), kujundusgraafikuks (20) ja noorem tarkvaraarendajaks (20).

Täiskasvanutele suunatud tsükli- ja õhtuõppe erialadest laekus enim avaldusi õmbleja (29), mööblirestauraatori (28) ja lapsehoidja (25) erialadele.

Kõige enam avaldusi esitasid Kuressaare (149), Lääne-Saare valla (74) ja Tallinna (26) elanikud.

Vastuvõtuvestlused ja -katsed korraldatakse 15.-17. augustini. 

Õppeaasta algab 1. septembril.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Rakvere Ametikool alustab valdkonnaülese vastuvõtuga
• Ametikoolis saab põhihariduse järgselt õppida juuksuriks
• Ametikool sai rahastuse 55 õpilase välispraktikaks

Elina Allikalt kirjutab Arvamusfestivali blogis, et igati eduka projekti Noored Kooli eestvedaja Liis Prikki arvates võiks kohustuslik õpetajateenistus olla Noored Kooli edasiarendus, kuna see programm on näidanud teenistuse vajalikkust. “Tehnilisi takistusi selleks ei ole. Uute õpetajate ettevalmistus peab aga olema põhjalik, õpetamise oskust tuleb harjutada tagamaks kvaliteet. Kui meil on inimesi, kes suudavad oma teadmistega olla õpetajana kasulikumad kui kontoris, siis me peame nad üles leidma ja koolides rakendama,” leidis ta.

Loe lähemalt Arvamusfestivali blogist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mida uut toob viies Arvamusfestival?
• Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Võrgustiku kasvamine kõiki haridusastmeid kaasavaks kogukonnaks on andnud mitmete aastate jooksul palju uusi teadmisi erinevate õppemetoodikate ja tehnoloogiate sidumisel. Võrgustiku kaudu jätkub parimate praktikate jagamine ja uute võimalustega tutvumine, kuhu saab panustada iga võrgustikku kuuluv haridustehnoloog.

Suvekoolis arutatakse võrgustiku tuleviku tegevusi ning viiakse läbi mitu põnevat töötuba. Haridustehnoloogide suvekool on suurepärane võimalus luua kontakte ja leida uusi koostööpartnereid teistest koolidest. Seekordses suvekoolis on 110 osalejat.

Näiteks toimub suvelkoolis loeng teemal, kuidas jõuab internet päriselt üle õhu kohale ja miks alati ei jõua, mida peab arvestama Wi-Fi võrgu välja ehitamisel ja selle kasutamisel. 

Ettevõtte Smart Home Solutions OÜ esindaja Rene Tammemäe tutvustab Z-wave juhtmevabal tehnoloogial baseeruvaid nutiseadmeid, mis aitavad kodus ning tööl mõõta ja optimeerida erinevaid protsesse (energiakulu, tulekahju, veelekked jne) ja üleüldiselt automatiseerida ja mugavdada erinevaid ruume (temperatuur, valgus, liikumine jne). Kohapeal seatakse üles erinevad vidinad, mida saab ise uurida ja katsuda.

Ühes töötoas vaadatakse erinevaid pistikrogramme, millega saab tõhustada tööd GoogleDrive’ga. Lisaks heidetakse pilgu ka Google Classroomi võimalustele. Teises töötoas õpitakse tegema kunsti AutoDraw, QueekyPaint, Bomomo, Pencil Madness ja Silk keskkondadega. Tulemustest valmib kunstinäitus, kus kõik suvekoolis osalejad saavad valminud töid hinnata. 

Suvekoolist saab lähemalt lugeda siit.

Haridustehnoloogide suvekooli korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pärnu linna eÕppe päev
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Raspberry Pi algajatele
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Suveülikooli eesmärgiks on Tartu Ülikoolis pakutavate tehnika, tehnoloogia ja infotehnoloogiaga seotud õppekavade kvaliteedi tõstmine, õppurite teadmiste ja oskuste arendamine rahvusvahelise koostöö kaudu ja Tartu Ülikooli õppe rahvusvahelistumine ning nähtavuse suurendamine kui kõrgetasemelist haridust pakkuv teadusülikool.

Suvekoolist võtavad osa Aalto Ülikooli elektrotehnikaosakonna erinevate erialade üliõpilased ning Tartu Ülikooli arvutitehnika, materjaliteaduse ja erinevate infotehnoloogia erialade üliõpilased.

Loe pikemalt TÜ kodulehelt! 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli
• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat
• 11 riigi tudengid tulevad Pärnusse rahvusvahelise õiguse suveülikooli