Juhendmaterjal toob välja olulisemad põhimõtted, millest lähtuda koolides lapsevanemate raha kaasamisel ja õpilastele tasuliste tegevuste kavandamisel.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on väga teretulnud, kui kodanikud ja sealhulgas lapsevanemad vabatahtlikult koolidele annetavad. „Vabatahtlik annetamine väärib ainult tunnustamist, kuid samal ajal kohustab põhiseadus meid tagama kvaliteetse tasuta hariduse kättesaadavuse. Ei tohi tekkida ega taluda olukorda, kus lapsevanemaid survestatakse munitsipaalkoolis õppimise eest raha maksma. Riigikoolides vastutab riik ja munitsipaalkoolides omavalitsus selle eest, et seda põhiseaduslikku printsiipi jälgitaks,“ sõnas minister.

Juhendis on selgelt lahti kirjutatud eri osapoolte vastutus kooli õppekava ellu viimisel ning rahastamisel. Üldhariduskooli kohustuslik haridus peab olema lapsele tasuta ning selle peab garanteerima koolipidaja (munitsipaalkoolis omavalitsus ning riigikoolis riik). Samuti on juhendis rõhutatud, et koolid ning omavalitsused peavad üldhariduskoolides annetusi kogudes jälgima annetuste kogumise head tava

Lubatu ja lubamatu piiril
Juhendmaterjalis välja toodud probleemid on tulnud välja lapsevanemate pöördumistest, Riigikontrolli raportist Õiguskantsleri seisukohast ning Harju Maavalitsuse järelevalvetest

Praktika näitab, et mitme kooli käitumine vanematelt süsteemselt raha kogumisel laveerib lubatu ja lubamatu piiril. Riigikontroll tõi oma raportis esile, et mõnes koolis levinud praktikad on olnud selgelt õigusvastased. Juhendmaterjalis on kirjeldatud nelja tüüpi õigusvastaseid või ebamõistlikke rahastamispraktikaid:

• Kool või kooliga seotud sihtasutus küsib otsesõnu lisaraha kooli õppekavas olevate tundide eest.
• Kool või kooliga seotud sihtasutus küsib „vabatahtlikke annetusi“, millega kaasneb sotsiaalne ja reaalne surve lastele ning vanematele. Lisaks tuuakse välja soovitatavad summad. Samuti survestatakse vanemaid, kes pole annetusi maksnud.
• Kooli õppekava täitmine ehk mõnes koolis õppimine on seotud kohustusega osaleda tasulistes huviringides.
• Teadlikult algatatakse tegevusi, mida ei saa viia lõpuni ilma, et valdav osa lapsevanemaid oleks sinna rahaliselt panustanud. Luuakse sotsiaalne surve maksmiseks.

Sellised praktikad saavad levida eelkõige teadmatuse ja väärarusaamade tõttu. Osa lapsevanemaid ei pruugi olla teadlikud, et kõik kooli õppekavas sisalduv peab olema koolipidaja rahastatud. Samuti arvatakse ekslikult, et koolipidaja ei vastuta kooli õppekava eripärade kulude katmise eest. Lisaks on aastate jooksul raha küsimine muutunud osades koolides tavaliseks – kool ja lapsevanemad peavad õigeks, et teatud koolides õppimise eest peavad lapsevanemad ka ise mingis vormis juurde maksma.

Praktika kahjustab laste huve

Kohustuslikud või poolkohustuslikud n-ö annetused on kahjulikud nii lastele kui ka vanematele. Raha sellisel viisil vanematelt kogumine ja sellest munitsipaalkooli õppetöö süsteemne rahastamine õõnestab ka tasuta ja kvaliteetse üldhariduskooli põhimõtet ning usaldust haridussüsteemi vastu – üldharidus peab olema kõikides munitsipaal- ja riigikoolides tasuta ning kindlustama võrdselt tugeva hariduse, hoolimata lapse sotsiaalmajanduslikust taustast või elukohast.

Kaudne või otsene maksma survestamine rõhutab lapse ja pere sotsiaal-majanduslikku staatust. Sealjuures suurendab ohtu, et keerulisemast sotsiaal-majanduslikust keskkonnast pärit laps muutub koolis tõrjutuks või kiusatuks. Samuti pärsivad sellised praktikad laste ning nende vanemate motivatsiooni ja võimalusi panna lapsi osadesse koolidesse ning hägustavad ka koolipidaja (omavalitsuse) vastutust. Kooli eelarve sidumine annetustega pole ka rahaliselt jätkusuutlik, sest koolide õppetöö peab olema rahastatud stabiilselt, annetused on aga olemuselt ebastabiilsed.

Loe lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium