Lõuna-Eesti õpetajad käisid Fortum Tartus ja Estiko-Plastaris; kel oli parem osaleda koolitusel Tallinnas, käisid Normas ja Saku Õlletehases. Osalejad olidki valdavalt loodusainete õpetajad: bioloogia, keemia, geograafia, füüsika, oli ka inimeseõpetuse õpetajaid. 

Estiko-Plastar on üks juhtivatest kilepakenditootjatest Baltikumis, turuliider Eestis ja olulise turuosaga teistes Balti riikides. Kontsern Fortum Tartu koosneb neljast äriühingust: AS Fortum Tartu – valdusettevõte,  AS Tartu Keskkatlamaja –  vőrguettevőtja ja klienditeenindaja, AS Anne Soojus – soojus- ja elektrienergia tootja, AS Tartu Jőujaam – kohaliku kütuse tootja ja varuja. Norma on seotud rahvusvahelise autotööstusega, Norma on arvestatav turvavarustuse komponentide valmistaja autotööstusele. Saku Õlletehas esindab joogitööstust, tehase ainuomanik on Carlsberg Group. 

Sakus ja Normas

Nii koolituspäevad Tartus kui Tallinnas olid üles ehitatud sarnaselt: kõigepealt õppekäigud tehastesse, seejärel arutelu nähtust-kuuldust ning probleemülesannete vormistamine. Selliste ülesannete, mis oleksid elulised ja piltlikult öeldes näitaksid õpilastele, et protsent õpikus ja protsent tootmises ongi üks ja sama asi. Õpetajaid juhendas Tartu Ülikooli keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli lektor Karin Hellat, kes on tegev ka TÜ teaduskooli uurimislaboris. Uurimislabor loob katsetamishuvilistele 7.-12. klassi õpilastele võimaluse läbi viia integreeritud eksperimente bioloogiast, keemiast ja füüsikast Tartu Ülikooli Chemicumi laborites.

Iga aineõpetaja on natuke ka karjääriõpetaja, nii huvitaski ettevõtteid külastades nii värbamispool kui konkreetsed protsessis tootmises. Näiteks Norma pakub tööd ligikaudu kaheksasajale inimesele Tallinnast ja lähiümbrusest. Norma  on mitmekesine tööandja, siin on erinevad tootmisprotsessid nagu metallide stantsimine ja termiline töötlus, plastivalu, galvaniseerimine, spetsiaalsete tööriistade/rakiste tootmine, poolautomaatliinidel ohutusrihmade koostamine. Peamiselt töötavad Normas tootmis- protsesside-, tootearendus-, kvaliteedi-, logistika-, hooldus- ja majandustarkvara insenerid. Vajatakse mehaanikaharidusega välja õppinud oskustöölisi ja hooldusspetsialiste. 

Saku Õlletehas on suurim tööandja Saku vallas. Suvel on tehases tööl kuni 360 inimest, kõige rohkem tootmises ja logistas, siis müük ja administratsioon. 58% on töötajad, 30% spetsialistid, 10% juhid ja 2% tippjuhid. „Kuidas õpetajad saaksid kaasa aidata, et tekiks huvi teie ettevõttes töötada?“ kõlas küsimus personalispetsialistile kuulajate seast. Selgus, et oluline pole niivõrd omandatud eriala kui ambitsioon ettevõttes tegutseda ja edasi jõuda, pealehakkamine ja ettevõtlikkus. Olulised on võimalused, õppida saab ka kohapeal. Igatahes noorte põuda Saku Õlletehases pole tunnetatud, noori spetsialiste soovib siia tööle tulla küll. Paljud praktikandid jäävadki siia tööle. Teine lugu on töölistega, nende leidmisega on oluliselt raskem. 

Kui põhjalik tutvumine tootmisliinidega tehtud, siis tehti kahest päevast kokkuvõtte. Normat ja Saku Õlletehast külastanud õpetajad leidsid nähtu põhjal kõige rohkem kokkupuutepunkte keemia-, füüsika- ja bioloogiatunniga, aga ka geograafia ning matemaatikaga ja loomulikult ettevõtlus- ning majandusõppega. Rääkida saab (ja probleemülesandeid koostada) alates käärimisprotsessist või tooraine impordist ja lõpetades töötaja õigustega öötöö puhul või kontsernide osast Eesti majanduses. 

Karin Hellati juhendamisel süüviti seejärel probleemipõhisesse õppesse: problem baste learning. „Inimene õpib kõige paremini, kui ta saab kätte tegeliku probleemi ja see seostatakse ainetega, mida ta peab õppima,“ sõnas Hellat. 

Probleemõpe aktiviseerib mõtelmist

Probleemõpe on hea vahend õpilaste aktiviseerimiseks tunnis. Teadmiste omandamine ja õppimine toimub probleemõppe korral probleemide leidmise/püstitamise ja nende lahendamise kaudu, õpetaja ei näita õpikust ette, et nüüd loeme siit leheküljelt ja lahenduse leiate sealt leheküljelt. Lühidalt öeldes peavad õpilased probleemi sõnastama, leidma lahendusvõimalused, neid hindama ja lahenduse sobivust kontrollima. 

Probleemi lahendamine peab arendama mingeid oskusi, andma teadmisi vms; probleemile peaks olema erinevaid lahendusvõimalusi; probleemi lahendajateks on õpilased, mitte õpetaja, õpilastele võib anda vaid väikeseid näpunäiteid probleemi lahendamiseks. Probleemõpe õpetab probleemide selget defineerimist, erinevatest allikatest andmete leidmist, põhjendatud otsustuste tegemist, alternatiivide nägemist ja nendega arvestamist, loovalt ja kriitiliselt mõtlema, meeskonnatööd. 

Muidugi on ülesande koostamine aeganõudev, koolitusel jõuti paberile panna ideed ja ülesande üldine käik, aga see on alus edasi liikumiseks. Ülesannetega jätkavad tööd TÜ uurimislaboris tegutsevad tudengid Karin Hellati juhtimisel. Nende tiimil on suur kogemus olümpiaadiülesannete koostamisega. 

Samal teemal:

• KredEx saadab noored maapiirkondade karjäärivõimalustega tutvuma
• IT-sektor vajab ka muusikuid
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha

Kümne programmi pääsenud meeskonna seast valiti parimaks Tartu Ülikooli tudengite start-up Cody, kes sai idee arendamiseks 3000 USD. Teise koha pälvis Coulomb Sailing Group Tartu Ülikoolist ning kolmanda koha Aude Opus Tallinna Tehnikaülikoolist.

NGAL® (Network Globally, Act Locally) on eksklusiivne äriarendusprogramm, mis sel aastal toimus kolmandat korda, tuues kokku kümme tudengimeeskonda Eestist ja USA-st. Programm sai alguse Tartus TÜ Ideelaboris, jätkus Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory ning lõppes finaalvõistlusega Charlestonis, USA-s, kus meeskonnad esitlesid oma ideid USA ettevõtjatest ja investoritest koosnevale žüriile.

 Tugevas konkurentsis võitsid eestlased kõik kolm kohta esikolmikus. 2017. aasta NGAL programmi parimaks valiti Cody - programmeerimise õppimiseks mõeldud mänguline mobiilirakendus, kus mängija ülesandeks on lahendada programmeerimisülesandeid. „Võit tuli meile suure üllatusena,“ kinnitab Cody eestvedaja, Tartu Ülikooli informaatikatudeng Kaspar Kuus. „Hetk läks aega enne, kui meile kohale jõudis, et esikolmiku moodustasid ainult Eesti meeskonnad. Kõik kümme meeskonda nägid kõvasti vaeva ning arenesid programmi jooksul meeletult, seega oli parimaid väga raske ette ennustada.“

Teise koha ning 2000 dollarit pälvis EstCube’ist välja kasvanud kosmosetehnoloogia start-up Coulomb Sailing Group, mis töötab välja efektiivset lahendust Maa orbiidilt kosmoseseadeldiste kiiremaks allatoomiseks ning seeläbi vähendab kosmoseprügi. Kolmanda koha saavutas Tallinna Tehnikaülikooli meeskond Aude Opus, kes arendab uusi tehnoloogiad, et salvestada taastuvenergiat vesinikpatareidesse. Aude Opuse tegevjuht Timmu Tollimägi on programmis osalemise üle väga õnnelik: „NGAL programm ei ole ainult võimalus oma ideed arendada – see on võimalus leida uusi kontakte, investeeringuid ja eluaegseid sõpru.”

Programm, mis ametlikult kestis 3 nädalat, võib tegelikkuses olla oluliselt pikema mõjuga. Paljud meeskonnad tegid ühiseid tulevikuplaane ning mitu NGALis osalenud USA tudengit esitasid Eesti e-residendi taotluse ja avaldasid soovi tulla Eestisse õppima.

NGAL programmi viivad üheskoos ellu viis ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, College of Charleston, The Citadel (Military College of South Carolina) ja Nebraska Wesleyan University. Programmi toetab Harry and Reba Huge Foundation.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli tudengid asuvad koos ameeriklastega oma äriideid ellu viima
• Kaleidoskoop valib taas parimaid äriideid

Robotexi võistluste koordinaatorid on ilusatest ilmadest hoolimata keskendunud ennastunustavalt tänavuste reeglite koostamisele. Tubli töö tulemusena saabki nüüd tutvustada 2017. aasta joonejärgimise võistluste reegleid. Kolmes kategoorias toimuvas joonejärgimise võistluses on roboti ülesandeks, nagu nimigi ütleb, joont järgida. Täpsemaid reegleid ja juhiseid loe Robotexi kodulehelt.

 PS! Ära unusta ennast ka võistlustele eelregistreerida!
   
Joonejärgijad Joonatan ja Tambet

LEGO joonejärgimise võistlustel osalenud Joonatan Oskar Tallinna Rahumäe Põhikoolist ning Tambet Eelmere Tallinna Tehnikaülikoolist seletavad lihtsalt lahti, mida joonejärgimise võistlus endast kujutab ja kuidas nemad selleks võistluseks valmistuvad. Kiika Robotexi Youtube’i kanalisse ja tutvu Joonatani ning Tambeti soovitustega tulevastele Robotexi osalejatele. 
   
Robotid ja Red Bull?

Igal robotiehitajal on parima tulemuseni jõudmiseks oma ehitamise ja programmeerimise protsess. Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilasel Ain Johannesel on enne võistlust aga veel üks huvitav rituaal - ta joob oma roboti kõrval ära ühe Red Bulli energiajoogi. Selleks, et teada saada, kas Red Bull robotile ka tiivad annab, vaata intervjuud Ain Johannesega.
    
Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28. 

Allikas: Robotexi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mis saab sinu sumoroboti nimeks?
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis

Kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi sõnul on Eesti teadlaste edu programmis Horisont 2020 kinnituseks Eesti teaduse kõrgele tasemele, aga samas ka suurele näljale. „Ülikoolide ja teadusasutuste saavutuste kõrval teeb suurt rõõmu ettevõtete aktiivsus ja edukus,“ märkis Reimand. „Peatselt algava Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu nõukogus seisame hea selle eest, et Horisondi maht järgmisel perioodil kasvaks ning selles osalemine muutuks lihtsamaks. Kuid ka ise peame oma teadust rohkem rahastama.“

Euroopa Komisjon on avaldanud uued andmed riikide osalusest programmis Horisont 2020 ning Eesti on 28 liikmesriigi võrdluses heal positsioonil.

Eesti teadlased on saanud 1,2 korda enam teadusraha elaniku kohta kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis asetab Eesti liikmesriikide pingereas 12. kohale. Kui vaadata Horisondist saadavat tulu SKP kohta, siis ületab Eesti Euroopa Liidu riikide keskmise rohkem kui kahekordselt ja tõuseb pingereas kolmandale kohale. Horisondi programmidesse täistööajaga kaasatud teadlaste arvu poolest on Eesti üheksandal kohal, ületades Euroopa Liidu keskmist 1,3 korda.

Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest on programmis Horisont 2020 kõige edukamad Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ligikaudu kolmandiku Euroopa Liidu toetuste mahust on andnud ettevõtete osalemine. Oma teadus- ja arendusprojektide läbiviimiseks on saanud toetust eelkõige väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. Head näited on superakude tehnoloogiat arendav Skeleton Technologies, keeleõppetarkvara arendav Lingvist Technologies ning IT süsteeme ja küberturvalisuse lahendusi arendav Cybernetica AS. Kõige suurem on praegu Tartu linnavalitsuse targa maja projekt Smartencity, mille maht on 8,2 miljonit eurot ning mille käigus rakendatakse terve linnaosa piires nutikaid energiasäästlikke lahendusi.

Euroopa Komisjon on saanud valmis Horisont 2020 vahehindamise raporti, mida liikmesriigid hakkavad arutama Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal. See tähendab, et Eesti hakkab juhtima arutelusid, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.

Eesti keskendub eesistujana küsimusele, kuidas suurendada teaduse ühiskondlikku mõju, et aidata seeläbi kaasa teaduse rahastamise kasvule Euroopa Liidus. Samuti on eesmärgiks muuta Horisondi programm lihtsamaks ja läbipaistvamaks, et selles saaksid senisest rohkem osaleda ka väiksemad tegijad ja uued tulijad.

Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks olev programm. See on maailma suurim teadusprogramm mahuga 75 miljardit eurot.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti tahab eesistujana lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamise süsteemi
• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle

Koostöös erialaliitude ning tööandjatega on ülikool tänavuseks vastuvõtuks uuendanud põhjalikult õppekavu, et anda ülikooli lõpetajatele kaasaegne, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridus ning parim positsioon tööturul. 

Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes saab valida 35 õppekava vahel, magistriõppekavu on kokku 48. 

Lävendikalkulaator ülikooli kodulehel annab esialgse vastuse bakalaureuse- ning integreeritud õppe erialade sisseastumisvõimaluste kohta juba täna. Lävendikalkulaatorit saab kasutada vaid nende erialade puhul, kus pole nõutav erialane sisseastumiskatse või motivatsioonikiri.

TTÜ suvine vastuvõtt on suurel osal õppekavadest künnisepõhine – vastu võetakse kõik, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused.

Enamikel erialadel on sisseastumiseks vajalik laia matemaatika riigieksami tulemus või tehnikaülikooli enda matemaatikakatse tulemus. Matemaatikakatset saab teha sel aastal nii Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel ja registreerimine katsele on alanud.

Tehnikaülikooli matemaatika ja eesti keele sisseastumiskatseid saab sooritada igaüks, kes ei ole teinud kandideerimiseks vajalikke riigieksameid või soovib matemaatika riigieksami tulemust parandada. Matemaatikas läheb sisseastumisel arvesse parim tulemus. Eesti keele sisseastumiskatset saab teha, kui eesti keele või eesti keel teise keelena riigieksamit ei ole sooritatud või selle tulemus on alla 45 punkti.

2016/2017. õppeaastal alustas Eesti ainsas tehnoloogiaülikoolis õpinguid rohkem kui 3200 uut tudengit, neist 2780 Eestist ja pea 500 välismaalt. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel
• Fujitsu andis TTÜ üliõpilasele 1300eurose stipendiumi

Tartu Tervishoiu  Kõrgkooli rektori kohusetäitja, õppeprorektor Kersti Viitkar nentis, et tal on hea meel lõpetajate suure arvu üle, veelgi enam rõõmustab teda, et suurema osa lõpetajate jaoks ei ole see esimene tervishoiualane haridus, mistõttu ei suurene seekordse lennuga niivõrd tervishoiutöötajate arv kui kvaliteet tervishoius.

Nimelt on rakenduskõrghariduse tasemel seekord 118 lõpetajat, neist 75 juba töötavat õde, kellel on kas varasem erialane kutseharidus ja nüüd omandavad õe kõrghariduse või kõrgharidusega õed, kes saavad õe erialakoolituse läbimist tõendava diplomi intensiivõenduses, kliinilises õenduses, terviseõenduses või vaimse tervise õenduses.

Lisaks õdedele on aktusel lõpetajaid tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja ämmaemanda rakenduskõrghariduse õppekavadelt ning erakorralise meditsiini tehniku, hooldustöötaja ja lapsehoidja kutseõppekavadelt. Sealjuures lõpetavad esimesed lapsehoidjad, kes on läbinud kutseeksami kõrgkooli juures.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvad lõpuaktused kahel korral aastas, suvel ja talvel. Selle aasta veebruaris lõpetas kõrgkooli 148 tervishoiuspetsialisti õe, ämmaemanda, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavadelt. 

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetab 148 tervishoiuspetsialisti
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool tähistab 205. aastapäeva

„Eesti Maaülikool pakub kvaliteetset haridust kõikidel õppeastmetel, meie eeliseks on kindlasti praktiline suunitlus,“ ütles õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen. Ta lisas, et maaülikooli lõpetajad on tööturul hinnatud ning arvestades kogu maailmas toimuvaid muutusi, aitavad just suurepäraste teadmistega eksperdid leida lahendusi keskkonnaprobleemidele ning panustada jätkusuutlikesse ja innovaatilistesse lahendustesse.

Eelmisel aastal olid Eesti Maaülikoolis kõrgeima konkursiga toiduainete tehnoloogia, keskkonnakaitse, loodusturismi ja veterinaarmeditsiini õppekavad.

​Sisseastumisavaldusi võetakse vastu sisseastumisportaali www.sais.ee kaudu. Kellel ID-kaart puudub või on vaja sisseastumisandmeid täiendada, saab esitada nii avalduse kui täiendavad dokumendid ka Eesti Maaülikooli peahoones vastuvõtulauas (tööpäeviti kell 9.00-15.00, Tartu, Kreutzwaldi 1a, ruumis 104).​

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid
• Maaülikool on ainsana Eestis oma valdkonnas maailma 100 parima seas

Senini aga puudub informaatikas ühtne õppematerjal, samuti on käsitletavate teemade ring kitsas ega kata kõiki olulisi valdkondi. 

„2016. aastal kaardistati digitaalse õppevara vajadus kõigis õppeainetes ja kooliastmetes ning selle tulemusena selgus, et olemasolev informaatika materjal on killustunud ja eripalgeline, eakohaseid tervikmaterjale leidub vähe ja valdavalt on need sobivad ühe kitsa ja konkreetse teema käsitlemiseks. Seetõttu on tekkinud vajadus informaatika õppematerjale täiendada ning ka uusi luua,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Loe edasi HITSA kodulehelt!

Samal teemal:

• Code Week 2017 – taotleda saab stipendiumi!
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused

Seminaril osalesid õpetajad ja koolijuhid ning sellest võtsid osa ka haridusvaldkonna teadlased ning praktikud. Arutati varajase keeleõppe võimalusi ja sellega seotud hoiakuid ja muresid. Arutelus jõuti järeldusele, et eesti keele õppe varase alustamise edu eeldus on nii koostöö koolide ja õpetajate vahel kui ka lapsevanemate aktiivne osalus.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on hea näha, et hoiakud on muutumas suurema avatuse suunas ning seda kinnitavad ka uuringutulemused. „Need annavad meile selget märku, et eesti keele õpet on vaja tõhustada juba lasteaiast ja põhikoolist alates. Sellega tagame ka tulevikus kõikidele koolilõpetajatele võrdsed võimalused nii kõrghariduses kui ka tööturul ning aitame vähendada olemasolevat lõhet kogukondade vahel, kuna haridusel on siin võtmeroll,“ ütles Käosaar.

Uuringu tulemustest selgub, et emakeelest sõltumata toetab enamik elanikest eesti keele õppe varasemat algust lasteaias või algkoolis. Spetsialistid tõid seminaril esile, et ühiskonna avatus haridusküsimustes selgelt kasvab ning üha rohkem lapsevanemaid toetavad erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilaste õppimist ühes klassis ja lasteaiarühmas.

Toimus diskussioon praeguse keeleõppe süsteemi kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle, mis aitaksid saavutada parimaid tulemusi. Muuhulgas räägiti ka keelekümblusest ja selle edukusest Eesti haridussüsteemis.

Eesti hariduse üheks väljakutseks on mitmekultuurilist õppimist soodustavate tingimuste loomine. Riik on võtnud selge sihi liikuda tulevikus pigem selles suunas, et ühes klassis või lasteaiarühmas saaks koos õppida erineva emakeele ja kultuuriga õpilased.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Keelekümbluse aastakonverents tutvustab mitmekeelse õppekeskkonna eeliseid
• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid

Aasta-aastalt esitab üha enam noori vajalikku keeloskustaset kinnitava tunnistuse ning suureneb eksaminandide hulk, kes saavutavad võõrkeeleeksamil vähemalt B1 taseme. 

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62,9 punkti ja eksamit tegi 6549 eksaminandi. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastate keskmistega.  

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2216 õpilast, eksami keskmine  tulemus 60,1 on aastate võrdluses püsinud stabiilne. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1192 õpilast ehk 53,7 % eksaminandidest. 

Matemaatika eksami osas oli õpilastel võimalik valida kitsas või lai matemaatika eksam. Alates sellest aastast puuduvad laia ja kitsa matemaatika eksamil ühisosa ülesanded. Kitsa matemaatika eksami valis 3540 ja laia matemaatika eksami 4160 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 38,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 51,8 punkti. 

Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Võrreldes 2016. aastaga suurenes eksaminandide arv prantsuse ja vene keeles. Taseme saavutanute osakaal tõusis kõikides keeltes.  B2- taseme   saavutanute   osakaal   kasvas   inglise ja vene   keeles, vähenes prantsuse ja saksa keeles. Võrreldes eelneva aastaga esitati inglise keeles oluliselt rohkem rahvusvaheliste eksamite tunnistusi kõikidel tasemetel (B1 kuni C2). 

Sel kevadel toimusid riigieksamid 21. korda ja neljandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid ligikaudu 9400 eksaminandi.  

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2017. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüs koolide kohta, mis võtab arvesse nii riigieksamite tulemusi kui gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisse. Gümnaasiumi panus iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, võttes arvesse õpilaste lähtetaseme.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 2017. a riigieksamitele on registreerunud kokku 10 437 õpilast
• 2016. a riigieksamite esmased tulemused kinnitavad viimaste aastate keskmisi