Küberolümpiale registeerumine on avatud 24. maini veebilehel www.kyberolympia.ee. Olümpial saavad osaleda Eestis elavad 14–19-aastased õpilased ning 20–25-aastased üliõpilased ja eksperdid.

Küberolümpiat korraldab Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning seda viib läbi RangeForce. Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, korraldamist toetab Eesti Interneti Sihtasutus.

Kolmandat korda toimuv küberolümpia on võistlus, milles pannakse proovile osalejate IT-oskused.

Küberolümpial on kaks etappi. Kvalifikatsioonivoorus tuleb vastu seista automatiseeritud häkkimisele. Parimad küberkaitsjad selgitatakse välja viietunnisel lõppvõistlusel.

Küberolümpia peaauhind on osavõtt üleeuroopalisest kübervõistlusest European Cyber Security Challenge 2017.

“Täna on just see hetk, kus innustan kõiki noori astuma järgmine samm saamaks IT-huvilisest kübervaldkonna spetsialistiks,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi dotsent Rain Ottis. „Eestile on oluline, et me ei jääks lootma suurte maade IT-lahendustele ja teenustele, vaid peaksime looma selle pealt lisaväärtust. Seega, miks mitte just küberturvalisuse vallas?”

Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on küberohutuses viimastel kuudel toimunud mitmeid olulisi arenguid. „Nii riik kui eraettevõtted teevad koostööd, et leida meie hulgast parimad ja leida võimalused nende arendamiseks – on see siis õppekavaarendus, õppematerjalide loomine või Eesti ja rahvusvaheliste võistluste ning konkursside läbiviimine,“ kinnitab Lorenz.

“Küberolümpia auhinnaks ei ole mitte ainult rahvusvahelisel võistlusel osalemine, vaid sellega kaasneb ka ettevalmistav koolituspakett. Kümme noort inimest õpivad nii veebi kui ka nutitehnoloogia turvalisust, lahendama krüptomõistatusi, turvaliselt programmeerima, süsteemide turvalisust testima kui ka lihtsalt ennast paremini väljendama,” ütles Lorenz.

Võistluste keskne teema on kaitsta Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Ligipääs piirkonnale on keeruline tänu pidevatele tormidele – ei ole võimalik läheneda õhust ega merelt. Kohalik transport on sõltuvuses drooniliiklusest. Droonide võrku on viimastel aegadel tabanud pidevad rikked. Kogu Utoopia on halvatud, kui liiklus võrgus katkeb. Tõenäoliselt on toimumas suuremahuline küberrünnak vaenulike välisjõudude poolt. Võistlusülesandeks on võita tagasi kaaperdatud droonid ja saada võrk oma kontrolli alla.

Kvalifikatsioonivoor toimub 27. maist 4. juunini internetis ja lõppvõistlus 2017. aasta juulis Tallinnas, Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. 

Tehnilised märksõnad: OWASP, SQLi, XSS, CSRF, DOS, WAF, mod_security, rootkit, IDS, Suricata, SNORT, Bro, OSSEC, nmap, KALI, Linux, ssh, DNS, IP, Cookies, SSL, shellshock. 

Eelvõistlusel saab lahendada erinevaid ülesandeid üheksa päeva jooksul, põhivõistlusel on selleks aega viis tundi. Põhivõistlusele pääsevad 10 noorema ja 20 vanema vanuseastme parimat. 

Võistluskeeleks on inglise keel, sest keeleoskus on vajalik rahvusvahelisel võistlusel osalemiseks.

Lõppvõistluse ajal toimub ka rahvusvaheline Küberolümpia seminar, mis toob kokku õpilased, üliõpilased, õppejõud, õpetajad, teadlased, ettevõtted ja teised küberkaitse huvilised.

Loe Koolielust pikemat artiklit rahvusvahelisest küberolümpiast 2016: Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks

Allikas: TTÜ, kaitseministeeriumi ja Eesti Interneti SA pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse

Kaas aitaks ka õpetajate oskuste parandamine ning õpetajate ja õpilaste koostöö. 

„Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendab HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Seni pole nii põhjalikult digioskuste õpetamist ja digivahendite kasutamist õppetöös analüüsitud. Uuring toob välja, et digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane ning sõltub eelkõige konkreetsest õpetajast ja koolist. „Kooliti on väga erinev, kuidas digitaalse kirjaoskuse õpetamist organiseeritakse ja milliseid oskusi õpilastele edasi antakse. Kuigi info otsimine ja kirjalike tööde koostamine arvuti abil on saanud loomulikuks õppetöö osaks, jäävad kahjuks tagaplaanile nutikamad sisuloome tegevused, nagu näiteks  andmeanalüüs, programmeerimine või veebilehe loomine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia huviringe pakuvad eelkõige suuremad koolid  ja nii varieerub pakutava IT-hariduse kättesaadavus kooliti märkimisväärselt,“ kommenteerib uuringu tulemusi Praxise analüütik Eve Mägi.

Analüütik Eve Mägi tõdeb, et killustatud lähenemine digioskuste õpetamisele on probleem, mis vajab hariduspoliitikas süsteemset lahendamist: „Tarvis on  kokkulepet, missuguses kooliastmes, kui suures  ulatuses ja missuguseid digioskusi peaks õpetama. Üks lahendus on muuta informaatika õppeainena kohustuslikuks ja  eraldi õppeainega võib alustada juba esimeses kooliastmes. Teine hariduspoliitika valik on veelgi tugevamalt lõimida digioskuste õpetamist erinevatesse õppeainetesse, kuid analüüs näitab, et see võib kaasa tuua ebaühtlase korralduse jätkumise. Koolide ja õpetajate ettevalmistus ei ole selleks praegu piisaval tasemel.“  

Õpetajate ja õpilaste hoiakud toetavad õppetöös digivahendite kasutamist. Teisalt on suured käärid positiivsete hoiakute ja õpetajate oskuste vahel. „Kolmveerand õpetajatest arvab, et digivahendite kasutamine peaks olema kõigi koolitundide loomulik osa. See on väga hea näitaja. Et need positiivsed hoiakud ka hariduses peegelduks, on tarvis õpetajaid toetada. Praegu peab 30% õpetajatest enda ebapiisavaid oskusi üheks suuremaks takistuseks digioskuste õpetamisel,“ tõdeb Eve Mägi. Kõige enesekindlamalt tunnevad õpetajad end igapäevases internetisuhtluses, kuid teatud tegevustes – näiteks fotode, videote ja helisalvestiste tegemises ja keerulisemate probleemide lahendamises hindavad õpetajad oma oskusi kehvemaks kui õpilased. 

Praxise analüüs toob välja, et digioskuste õpetamisel võiks toeks olla ka õpilased ise, sest mitmetes digivaldkondades hindavad õpilased oma oskusi õpetaja omadest paremateks. Üle poole õpetajatest on õpilasi kui eksperte ka õpetamisse kaasanud. „Niisugune koostöö võiks olla sagedasem, sest kaasaegses õppetöös tegutsevad õpetajad ja õpilased partneritena. Klassruumis ei pea tarkused liikuma mitte ainult õpetajalt õpilasele, vaid ka õpilased ise saavad oma kogemusi ja oskusi üksteisega jagada,“ toob Eve Mägi välja ühe lahenduse, mida võiks digioskuste õpetamisel senisest enam ja süsteemsemalt kasutada. 

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti.

Allikas: HITSA ja Praxise pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolides toimub digioskuste küsitlus
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama

Võistlusel projekteerivad ja ehitavad tulevased ehitus- ja mehaanikainsenerid ning arhitektid terassilla mudeli. Võistlust korraldavad TTÜ inseneriteaduskonna üliõpilased ja sellel osalevad tudengid nii Eesti, Läti, Poola, Rootsi, Itaalia, Ungari kui ka Horvaatia ülikoolidest. Võistlustules on sel aastal 15 tiimi.

17. mail kell 13.30 algab sildade kaalumine, 18. mai kell 11–14 on sildade aja peale kokkupanek ja koormamine.

TTÜ ehitustudeng ja võistluse korraldaja Kaarel Siim kinnitas, et BRICO on üliõpilastele väga hea võimalus arendada inseneridele vajalikke oskusi – ehitusmehaanika, projektijuhtimine, ajaplaneerimine. „Loodame, et meie võistlusest kasvab välja tugev traditsioon ning saame anda oma panuse TTÜ rahvusvahelise tuntuse suurendamisse. Hea algus on tehtud, võistlus on eelmise aastaga võrreldes kasvanud kahekordseks!"

Neljaliikmelised võistkonnad peavad projekteerima ja valmistama viiemeetrise sildega terassilla mudeli. Silla elementide maksimaalne pikkus võib olla 1,2 meetrit ja sild peab taluma kuni 1000 kilogrammist koormust. Mudel peab olema kerge, tugev ja lihtsasti kokku monteeritav, kuid samas ilusa ja originaalse välimusega. 

Võistlejate võisid valmistada silla omal käel või lasta see valmis ehitada metallitöö ettevõtetes. Viimane nõuab palju täpsemat projekteerimist ning põhjalikumat ettevalmistust. Sillad transporditakse Eestisse lähematest riikidest omal käel ning kaugematest kulleriga.

Võistlussilla mudelite hindamisel on oluline selle monteerimise kiirus, vastupidavus koormusele, originaalsus ning esteetika. Silla jooniste esitamise tähtaeg oli 16. jaanuaril, pärast mida vaadati eelhindamisel kõik joonised üle ning veenduti nende ohutuses ning vastavuses võistluse reeglitele.

Võistluse võitja saab auhinnarahana 1600 eurot, autasustatud on ka teine ja kolmas koht. Lisaks antakse välja 3 eriauhinda. Kokku on auhinnafondi suuruseks 4800 eurot. Sel aastal pani välja Maru Ehitus omanimelise eriauhinna.

BRICO võistluse sihiks on Euroopa tudengite sõbralikus õhkkonnas teadmiste ja kogemuste vahetamine, et mitmekesistada inseneriõpinguid. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Alfred Otsa Fondilt 67 000 eurot tehnoloogiaõpinguteks
• Tehnikaülikoolis võistlevad tulevased ehitusinsenerid müüriladumises ja saagimises

Toetust saavad kokku 30 haridusasutust üle Eesti.

Projektide tegevused on suunatud tööandjatele, praktikajuhendajatele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele, kes on seotud praktikaga. Projektide raames hakatakse näiteks koolitama praktikajuhendajaid, pakutakse õpetajatele stažeerimisvõimalust tööandjate juures, luuakse koostöövõrgustikke ning töötatakse välja uudseid praktikavorme. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Karin Ruuli sõnul on tööandjate ja õppeasutuste tihe koostöö oluline, et tagada nii kutse- kui kõrghariduse praktilisus ja side tegeliku töömaailmaga. „Praktika on kohustuslik kõigis kutsehariduse õppekavades ning muutub järjest olulisemaks ka kõrghariduses. Praktika kvaliteedi tagamiseks on tähtis, et ettevõtete praktikajuhendajatel oleksid kaasaegsed juhendamisalased teadmised ja oskused," tõdeb Ruul.

Taotlusvooru „Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel" korraldas SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Innovesse esitati 31 taotlust, millest hindamiskogu otsusel sai toetust 30 projekti.

Projektide vahel jagatakse 881 898 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.

Toetust saavate projektide nimekiri on leitav Innove kodulehelt. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse

Osalema on oodatud kuni neljaliikmelised võistkonnad, keda suuname märkama koolis ette tulevaid probleeme või õppimisega seotud väljakutseid ning leidma neile nutikaid tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi. 

Esitatud ideede hulgast valitakse välja 20 kõige paremat. Parimate ideede autorid saavad ühes juhendajaga võimaluse võtta osa kahepäevasest häkatonilaagrist Võrumaal Rõuge Põhikoolis 8.–9. juunil 2017. Laagris toimuvate põnevate töötubade jooksul saavad nutikad idee-häkkijad kogenud mentoritelt hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskuseid, et oma ideid edasi arendada ja teistele ette kanda. Laagri lõpus tunnustatakse parimaid ideid ja tugevamaid meeskondi!
 
Ideid saab konkursile esitada 22. maini 2017. Selleks ette nähtud vormi leiab SIIT. Finalistid kuulutatakse välja 24. mail 2017 NutiLabori koduleheküljel. 

Vaata ka videost, kuidas leida hea ja nutikas idee. 

Kingi Eestile sajandaks sünnipäevaks nutikaid ideid!

Konkursi eesmärk on Eesti noorte üld- ja digipädevuste arendamine ning IT-teadlikkuse tõstmine. Häkatoni korraldavad MTÜ Nutivõlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Microsoft Eesti, Telia, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Rohkem infot ja konkursitingimused NutiLabori veebileheküljel www.nutilabor.ee

Allikas: NutiLabori info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Häkaton otsib lahendusi neljanda võimu väljakutsetele

Tõsielufilmis jälgitakse kolme aasta jooksul noorte tüdrukute sirgumist ja heidetakse intiimne pilk nende igapäevaellu. On hämmastav, kui lähedale pääseme vaatajatena tüdrukute hingele ja mõttemaailmale; kui avatult noored teismelised kaamera ees jagavad oma elu keerulisi, valulikke ning põnevaid aegu. Noortel seisavad ees keerulised tulevikuotsused. Mis saab peale keskkooli lõpetamist? Kuhu edasi, kas kooli või tööle? Millised rõõmud ja valupunktid nende otsustega kaasnevad?

Film sobib põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme noortele. 

Filmi treiler: https://www.youtube.com/watch?v=aCyl1aLUp2E 

Lisainfo seansside kohta: http://kinosoprus.ee/et/movie/kogu-see-paanika 

Film linastub kolmel korral: 18. ja 24. mai kell 15.00 eestikeelsete subtiitritega ning 23. mai kell 15.00 venekeelsete subtiitritega. Seanssidele eelneb umbes 10 minuti pikkune teemakohane sissejuhatus. Filmiga kaasnevad õppematerjalid, mis aitavad filmi üheskoos analüüsida. 

Kooligruppide registreerimiseks saatke meiliaadressile kool@kinosoprus.ee kooli nimi, õpilaste arv ning kuupäev, millal soovite filmi vaatama tulla. 

Pileti hind õpilastele on 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta. 

Allikas: kino Sõprus info.

Samal teemal:

• Klassiga kinno!
• AHHAA uus näitus: 70 kaamerat ja viiemeetrine filmilinnak

Võistlusel said osaleda 5-20aastased lapsed ja noored, kes pidid ise välja mõtlema mängu, mis õpetaks programmeerimist või seda, kuidas targalt internetis käituda. „Meil on hea meel, et sellisel keerulisel teemal nagu seda on hariduslike mängude loomine, laekus nii palju võistlustöid,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Äkki on just nende mängude seas ka järgmine edulugu, nagu seda on Scratch, Daisy the Dino või mõni muu maailmas populaarne hariduslik mäng.“  

„ProgeTiigri võistlus pakkus mitmeid erinevaid lähenemisi mängude tegemisele – oli mobiilimänge, platvormimänge, robotimänge, mälumänge, lauamänge jne. Sellises kirjus mängude valikus hakkasid eriti hästi silma need õpetlikud mängud, mida oli varasemalt testitud kaasõpilaste peal. Näiteks arendavad mängud algoritmilist mõtlemist või aitavad kaasa mõne aine sisu paremale omandamisele,“ kiitis konkursi žürii liige Tauno Palts. „Kuna võistluse üks eesmärke on aidata kaasa ka õpilaste omavahelisele koostööle, siis eriti kõrgelt hindasimegi töid, kus oli selgelt välja toodud osalejate panus ühises projektis.“   

Parimad mängud selguvad suurel finaalüritusel 20. mail. Lisaks võitjatele selgitatakse finaalis välja ka osalejate lemmik – kõik võistlejad saavad üksteise mänge proovida ning suure mängude maratoni tulemusena kuulutatakse välja publiku lemmik. Samuti loositakse välja eriauhind kõikide võistlusel osalenud koolide vahel. 

ProgeTiigri võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused
• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot

Esmaspäeval, 15. mail vahetavad õpetajad ja teised koolitöötajad kogemusi. Kohtumispaigaks on Tartu Descartes'i Kool (Anne 65).

Kogemusseminari teemaks on õuetunnid. Descartes'i kooli õpetajad Kaja Kivisikk, Pirgit Palm, Svea Kaio ja Kaja Haljasmets näitavad kolme tundi erinevates kooliastmetes. Kogemusseminarile tulevad osalema koolitöötajad kõikjalt Eestist: lisaks Tartule ka Antslast, Palalt, Rõugest, Võrust, Nõost ja Tallinnast.

Headest ideedest pakatav päev algab kell 10, kui avatakse Tartu Hansa Kooli (Anne 63) ja Tartu Descartes'i Kooli (Anne 65) ühine spordiväljak-ronimislinnak.

Descartes'i Kooli direktor Jaan Reinson ütles, et selline linnak annab juurde palju uusi võimalusi lastes liikumisharjumuse kujundamiseks. „Seda saab kasutada nii õppetöö läbiviimiseks kui ka vaba aja sisutamiseks peale kooli,“ märkis ta.

Spordiväljaku rajamine läks maksma 119 000 eurot, riigieelarvest finantseeriti töid 90 000 euroga ja Tartu linna eelarvest 30 000 euroga.

Aprilli lõpus kutsus Descartes'i kool teisi koole üles oma samme lugema. Väljakutse võtsid vastu TÜ liikumislabor, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Katoliku Kool, Tartu Kroonuaia Kool, Tartu Kivilinna Kool ja Tartu Kunstikool. Kuidas sammulugemine läks, saab teada ronimislinnaku avamisel.

15. mai ajakava:

10:00 -10:20 – Ronimislinnaku avamine ja sammulugemise konkursi kokkuvõtted.

10:20 – 7.a klassi õuetund (geograafia ja inimeseõpetus, õpetaja Kaja Haljasmets)

11:15 – 3.a klassi ja 4.a klassi õuetunnid (3.a – matemaatika, õpetaja Kaja Kivisikk, 4.a – loodusõpetus ja matemaatika, õpetajad Svea Kaio ja Pirgit Palm)

Orienteeruvalt 12:00 – algab kogemusseminar (ruumis 110)

Allikas: Descartes'i Kooli info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast
• Tartu Descartes'i Kool kutsub kõiki kooliperesid samme lugema

Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kas kitsast (8 kursust) või laia matemaatikakursust (14 kursust). Kitsast matemaatikakursust õppinu võis valida laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. 

Eksamitöid hinnatakse skaalal 0 – 100 punkti. Eksami sooritamise tingimused on kõigile eksaminandidele ühesugused ja eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on saanud eksamil vähemalt ühe punkti.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb õpilastel sooritada eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Riigieksamitele registreerus tänavu kokku üle 10 400 eksaminandi.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juuniks infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/  ja riigiportaalis www.eesti.ee.

Lisainfo 2017. a riigieksamite kohta on leitav: http://www.innove.ee/et/riigieksamid

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam
• 2017. a riigieksamitele on registreerunud kokku 10 437 õpilast

Samuti saavad mentorid edaspidi äsja ametisse astunud kolleege professionaalselt toetada. Kokku on väljaõppe saanud 48 mentorit.

Paikuse lasteaia Mesimumm direktor, mentor Astra Jamnesi sõnul omandas ta programmi toel uusi juhtimisvõtteid. "Tänu kogetule ja õpitule olen enesekindel, see mida siin õppisin, olen juba ka oma igapäevatöös rakendanud. Koolitusel esitatud teooria oli väga hästi praktikaga seotud. Juba näen ka võimalusi, kuidas mentorlust edaspidi rakendan," ütles Jamnes.

Mentor Natalia Kond, Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli direktor ütles, et koolitus andis talle metoodilise põhja mentorluse pakkumiseks. "Sain võrgustiku uute kolleegide näol, mis andis võimaluse rakendada oma teadmisi ja oskusi väljaspool enda õppeasutust. Väärtus omaette oli õppeperioodil kogemuse saamine ise mentee rollis olles," sõnas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul aitab programm muuta haridusvaldkonna juhtimist senisest veel profesionaalsemaks. "Mentorus on tulemuslik juhtimismeetod, kui seda teadlikult ja eesmärgipäraselt kasutada ning aitab kaasa haridusvaldkonna juhtimiskvaliteedi hoidmisele ja parendamisele," sõnas Mikiver.

Väljaõppe läbinud mentorid jätkavad omandatud oskuste arendamist täiendusõppes ning panustavad Eesti haridussüsteemi koolijuhtide mentoritena ka edaspidi. Igal aastal asub direktori ametisse ligi paarkümmend uut inimest üle Eesti ning liitutakse ka väljastpoolt haridussektorit. Kogenud juhi tugi on neile väga oluline, et oma töös õnnestuda.

Uus mentorite väljaõpe algab 2018. aasta jaanuaris, kandideerimine kuulutatakse septembri alguses 2017. Ootame kandideerima!

Arenguprogrammi on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, seda korraldab sihtasutus Innove. Mentorite väljaõpet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ vahenditest. Arenguprogrammi viib läbi talendijuhtimise konsultatsioonifirma Fontes.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu