eTwinning on väga populaarne üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes on õpilased ja õpetajad tvinnimise võlusid alles avastamas. eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond. Koolid saavad eTwinningu töökeskkonnas Twinspace´is suhelda, koostööd teha ja projekte luua. „eTwinningu programm on täpselt selline, nagu selle iseenda jaoks loote. eTwinningu töökeskkonda saab õpetaja parimal moel oma töös ära kasutada, näiteks videokonverentse teha,“ sõnas eTwinningu projektijuht Eestis Elo Allemann. 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on eTwinninguga tegeletud 12 aastat, algul tagasihoidlikumalt, nüüd juba julgelt ja üha uusi kolleege ning õpilasi kaasates. „See pakub õpilastele võimalust üle-euroopaliselt suhelda. Projektide teemavalik on täiesti vaba. Muidugi on hea, kui lõpptulemus on väga kvaliteetne, aga alati ei pea asja kvaliteedi pärast tegema, eTwinningu projektis osalemisel võib olla palju eesmärke,“ ütles kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, arendusosakonna juhataja Varje Tipp. Üks eesmärk on kindlasti 21. sajandil vajalike töö- ja õpioskuste arendamine. 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad ja õpilased tutvustasidki eTwinningu projekte, milles nad osalevad. Kutseõppes on hea, kui projekti teema saab siduda õpitava eriala või praktikaga, projektipartnerite leidmise teeb raskemaks see, et õppe- ja praktikaajad on väga erinevad. Teenindusõppeosakonna õpetajad Maie Jesjutina ja Ruth Leping ütlesid, et vahel on ka üldhariduskoolid end projektipartneriteks pakkunud, ja kui sobib, võiks seda võimalust kasutada – noorematele on see kui eelkutseõpe. 

Nende praegu käsil olev projekt on „Huvitav praktikapäev“ (An intresting practice day). Osalevad Tšehhi, Slovakkia, Hispaania, Türgi ja Eestist kaks kutsekooli – Pärnu (müüja-teenindaja eriala II kursus) ja Vana-Vigala. Kuidas toimub praktika teistes riikides? Seda veel saadakse teada, sest näiteks Hispaania partnerkool läheb praktikale alles mais. Koordineerimistöö oligi keeruline, aga juurde on juba õpitud IT-oskuseid ja inglise keelt. 

Teenindusõppeosakonna õpetaja, osakonna juhataja asetäitja Endla Kruuda juhendab õpilasi eTwinningu projektis „Kas sa tunned minu linna?“ (Do you know my town?) Ta ütles, et on eTwinningus täielikult algaja, nii et lihtsam oli liituda mõne juba toimuva projektiga. Ka julgustas ta, et inglise keeles suhtlemist ei maksa karta, keel on töövahend. Projekti mõte on lihtne: tutvustada projektipartneritele oma kodu(kooli)linna. Pärnu valis töövahendiks Weebly keskkonna, ja praeguseks on valmis väga ilus kodulehekülg, mis tutvustab Pärnut iga kandi pealt: ajalugu, kultuurisündmusi, arhitektuuri, loodust. Projekt, kus osalevad Rumeenia, Serbia, Gruusia, Ukraina, Poola, Itaalia ja Eesti, lõppeb 10. mail videokonverentsiga. 

Teenindusõppeosakonna kutseõpetaja Taisi Talviste koos oma õpilasega rääkisid projektist „Toidud kohalikust toorainest“ (Dishes from local vegetables and ingrendients). Pärnu koolist on selle projektiga jäänud tegelema kaks noormeest (alustajaid oli rohkem), aga nad on südamega asja juures. Projekti lõpuks valmib kokaraamat, kus on sees kohalikust toorainest valmistatud roogade pildid ja retseptid. 

Õpilased, kes õppepäeval osalesid, rõhutasidki just, et eTwinning muudab õppetöö huvitavamaks, see on midagi teistmoodi kui tavaliselt, sunnib n-ö koolist välja vaatama, õpetab täiesti uusi oskusi. 

Päeva lõpuks uuriti koos, missugused veebivahendid sobivad projektitööks ning kuidas Twinspace´is projekti planeerida. 

eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides

Õpilaste uurimistööde riiklikku konkurssi ja teadusfestivali korraldab Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

Õpilaste süvenemistahe on kiiduväärt

Konkursile esitati tänavu 136 tööd 50 koolist, festivalile pääsesid stendiettekannetega 83 õpilast ja esindatud olid kõik kooliastmed. Uurimistööde puhul hämmastas teemade mitmekesisus ja õpilaste süvenemisoskus. Nii mõnigi uurimistöö oli nõudnud kuudepikkuseid katseid, kannatlikku jälgimist, päevade kaupa arhiivi(de)s tuhnimist, kohapealseid vaatlusi, sadade lehekülgede kaupa lisamaterjali lugemist. Kui uurimistöö teema on ikka „Polümeermembraan-elektrolüüt kütuseelemendi katalüsaatorite Pd nanoosakeste ja PtPd sulami nanoosakeste süntees ning karakteriseerimine“ (Karl-Ander Kasuk, Tallinna Reaalkool, 12. klass), siis võhik selgitusteta pealkirjast (ega sisust) aru ei saa. Selle töö autor uuris võimalusi energeetiliselt ebaefektiivsete sisepõlemismootorite asendamiseks keskkonnasõbralikumate polümeermembraan-elektrolüüt kütuseelementidega, mis kasutavad kütusena vesinikku ning mille jääkproduktiks on vaid vesi.

Uuring küberkiusamisest

Koolielule jäi silma kaks digivaldkonnaga seotud tööd: Mari-Liis Lattiku  (Kanepi Gümnaasium, 12. klass) „Küberkiusamine Kanepi Gümnaasiumi õpilaste seas“  (juhendaja Kaarel Joala) ning Sixten Alex Luige ja Richard Annilo (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass) „Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil“ (juhendaja Jaan Aru).

Mari-Liis Lattik tegi enda jaoks selgeks kõik küberkiusamisega seonduva ning pani selle kokkuvõtvalt kirja. Seejärel koostas autor juhendaja abiga küsimustiku, mille ta klasside vahel laiali jagas. Tulemused koondas autor diagrammide ja tekstina uurimistöösse. Ta selgitas välja, kui laialt on küberkiusamine levinud, mis kiusamist põhjustada võib ning kuidas õpilased sellega toime tulevad. Autori püstitatud hüpotees, et üle 40% uuringus osalenud õpilastest on kogenud küberkiusamist, leidis tõestuse. Uuringus selgus, et 70,3% Kanepi Gümnaasiumi 5.-12. klasside õpilastest on kogenud suuremal või vähemal määral küberkiusamist, kuid seda pigem harva. Kõige rohkem on noored internetis kokku puutunud solvamise ja mõnitamisega.

Küsimusele, kas Kanepi Gümnaasiumis on küberkiusamine selline probleem, et tuli kohe uurimistöö ette võtta, vastas Mari-Liis, et alginfot tal ei olnud, aga teemat pakuti talle uurida. „Kui tegin endale selgeks, mis on küberkiusamine ja sain aru selle tõsidusest, siis otsustasin välja selgitada, kas minu kodukoolis küberkiusamist esineb,“ sõnas ta. Et õpilased küsimustikule vastaksid, oli natuke tegu, ikka tuli neile meelde tuletada. „Solvamine, ähvardamine, piinlikkustunde tekitamine teksti, pildi või video abil, kuulujuttude levitamine, valeinfo levitamine – seda toodi küberkiusamisena välja,“ ütles Mari-Liis. Ta usub, et selle uurimistöö tulemustele toetudes saab kool astuda samme, et küberkiusamist vähendada. Juba probleemist rääkimine on samm lahenduste poole.

Mari-Liis Lattiku uurimistöö pälvis konkursil Siseministeeriumi eripreemia ja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi eripreemia.

Kas mälu veab meid alt?

Sixten Alex Luik ja Richard Annilo uuritav valdkond oli mäluvead, kuna kõik inimesed puutuvad nendega väga tihti kokku, ilma et nad ise seda teadvustaks. Valemälestustest teadlik olemine on eriliselt oluline näiteks kohtus, igapäevaelus on see oluline, et teada, millisel määral on mõistlik oma mälu usaldada.

Uurimuse eesmärk oli mõõta aju võimet märgata muutusi kahes sarnases keskkonnas ning aju kalduvust valemälestusi tekitada. Uuriti muutuste tavapärasuse ning suuruse mõju muutuste märkamisele, samuti ka valemälestuste esinemissagedust ja nende omadusi. Hüpotees on, et tavapäratuid ning suuremaid muutusi märgatakse rohkem. 

Valdavalt olid tulemused ootuspärased. Tavatuid muutusi märgati oluliselt rohkem kui tavapäraseid, kõik katseosalised märkasid igat tavatut muutust. Tavapärastest muutustest ei olnud ühtki, mida oleksid kõik katseosalised märganud.

Richard Anilo selgitas, et katsete tegemiseks kasutasid nad Tartu Ülikooli tudengite loodud programmi VREX, mis ongi mõeldud psühholoogiaeksperimentide läbiviimiseks virtuaalreaalsuses. „Seal sai luua virtuaalseid keskkondi mööbliesemetega. Katseisik liikus kõigepealt seitse minutit esimeses keskkonnas, siis sama palju teises keskkonnas, kus olid toimnud mõned muutused, näiteks mõni mööbliese oli kadunud või juurde tekkinud. Nad pidid aru saama, mis muutused on toimunud,“ selgitas Richard. Teema pakkus välja juhendaja Jaan Aru just selleks, et saaks VREX programmi katsetada, noormeeste poolt lisandus huvi psühholoogia vastu. „Meie põhiline järeldus on see, et inimesed märkavad muutusi siis, kui need on ootuste vastased, ebaloogilised. Kui keegi ütleb, et ta nägi Tartu kesklinnas jaanalindu, siis tõenäoliselt see ei ole vale mälestus, vaid nii juhtuski. Kui aga talle tundub, et su särk oli enne veidi teistmoodi, siis see on suure tõenäosusega mälu moonutus,“ selgitas Richard.

Alex sõnas, et kokku oli neil 15 katseisikut, üheks naist ja kuus meest. „Huvitav asi, mida järeldasime, oli see, et mehed tegid kaks korda rohkem vääraid märkusi, nende mälu vedas rohkem alt.“

Oma tuleviku plaanivad noormehed siduda samuti kas psühholoogia või ITga. Uurimistöö tegemine andis aimu, kuidas teaduse tegemine tundub ja missuguseid oskusi ja isikuomadusi see vajab.

Sixten Alex Luige ja Richard Annilo uurimistöö pälvis konkursil kolm eripreemiat: Eesti Psühholoogide Liidu, Eesti Teaduste Akadeemia (sotsiaalvaldkond) ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt.

Kõikide võitjate ja eripreemia pälvinute nimed nig tööd leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Samal teemal:

• Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad ja teadushuvilised
•  

Loo ja fotod saatis Koolielule Merivälja Kooli õppealajuhataja Maiu Plumer. 

Rahvusvahelise kosmosemissiooni ülesanne on teha kosmoselaevas teaduskatseid, et selgitada välja tingimusi ja võimalusi eluks väljaspool Maad. Näiteks kuidas tulla toime temperatuuriga, mis kõigub –120 ja + 120 kraadi vahel või millised materjalid aitavad vältida radioaktiivse kiirguse mõju. Elu orbitaaljaamas on tavapärasest erinev: magada tuleb püsti rihmadega seina külge kinnitatult, tulla toime vedelikega, mis ei tohi anumast välja pääseda,  ning teha regulaarselt trenni, et pääseda lihaste atrofeerumisest. 
Just seda kava järgisid 6 astronauti-õpilast Hollandis Noordwijki ESA ( European Space Agency) kosmosehariduskeskuses, mis asub ESA teaduslinnaku servas.

Astronautide tegevusest loodi veebikaamerate vahendusel videosild maa ja kosmosejaama vahel, laste tegevusi said jälgida kõik soovijad, ka astronautide vanemad oma Eesti kodudes. Astronaute toetas „maapealne“ meeskond, kes jagas ülesandeid ja aitas lahendada ettetulevaid probleeme näiteks korrigeerida astronautide päevakava või leida lahendus mõne eksperimendi läbiviimisel. 

Rahvusvahelisel kosmosemissioonil osales 16 Merivälja Kooli ja samapalju Rotterdami Zuider Gümnaasiumi õpilast, kes olid valinud missioonil omale ameti, kehastudes juhtideks, teadlasteks, astronautideks, IT tehnikuteks, logistikuteks, maapealseks meeskonnaks, PR-töötajateks  jne. 

Nii nagu päris missioonil, tuli ka lastel 6 kuud missiooniks valmistuda, näiteks leida ise infot ja koostada teaduseksperimendid, arutleda teemal, kuidas külm sõda toetas tehnika arengut, ning  meeskonnal tuli harjutada koostööd pingelises olukorras ingliskeelses keskkonnas. 

Noordwijki missioonile eelnes ühine nädal Eestis, kus töötati välja missiooni detailne plaan. 
Missioon algas piduliku pressikonverentsiga, hümnide ja kõnedega, iga astronaut sai edastada viimase sõna oma lähedastele. Astronaute saatsid missioonile ka Eesti saatkonna esindaja ja aukonsul. Missiooni lõppedes vahendasid astronaudid ja missiooni juhid oma muljeid missioonist ja andsid teada katsete tulemustest. 

Nädal Eestis, nädal Hollandis üheskoos missiooni ette valmistamas ning kuus kuud ettevalmistust suheldes interneti vahendusel. Merivälja Koolile oli see esimene kogemus osaleda õpilaste rahvusvahelises koostööprojektis. Hollandlastel on kosmosemissioonide korraldamisel juba pikaaegne kogemus, kavandamisel on uus missioon, mis viib õpilased kunstimaailma ja tipneb Amsterdami Riigimuuseumi missiooniga. Meie õppekava kontekstis on tegemist suurepärase näitega, kuidas arendada õpilastes aineteüleselt üldpädevusi, iseseisvust, otsustus- ja analüüsivõimet. Lisaks pidev suhtlus ingliskeelses keskkonnas, kaasa arvatud inglise teaduskeel katsete ja eksperimentide disainimisel ja läbiviimisel. Kohanemisvõimet võõras kultuuris arendas nädal Hollandi kaasõpilase peres ning kümnete kilomeetrite kaupa rattasõitu iga päev. Sarnased missioonid-projektid  on Hollandis tavapärane osa üldhariduskooli õppetööst. 

Merivälja Koolil on kavas jätkata koostööd Zuider Gümnaasiumiga, paljud sel aastal missioonil osalejad soovivad uuel õppeaastal jätkata. Merivälja Kosmoseklubi järgmised tegevused on taevavaatlused augustiöös ning alates septembrist kaks korda kuus astronoomia ja tehnoloogiatunnid Kosmoseklubi vanemale ja nooremale rühmale, et võtta vastu uusi väljakutseid uuel missioonil.  

Samal teemal:

• Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust
• Stipendium, mis aitas kosmost avastada
• Euroopa Liidu kosmoselaev saab Eesti lapse nime

“Noored Kooli visiitkaart on meie praegused osalejad ja vilistlased,” rõõmustab Noored Kooli Värbamisjuht Maris Viires. “Näeme selgelt, et huvi Noored Kooli programmi vastu jätkuvalt kasvab ning meieni jõuab järjest enam võimekaid ja motiveeritud inimesi. Osalejaid valides peame eriti oluliseks just kandidaatide soovi anda endast parim Eesti hariduse edendamiseks ka pikaajalises perspektiivis, mitte ainult kahe programmiaasta jooksul. Rõõmustav on tõdeda, et järjest enam kasvab ka karjääripööret tegevate kogenenud osalejate arv,” lisas Maris Viires.

Kuni 8. maini on koolijuhtidel võimalus programmi kodulehe kaudu anda teada vabadest õpetajakohtadest oma koolides, mida nad sooviksid täita just Noored Kooli osalejatega. Selleks, et Noored Kooli osalejad saaksid maksimaalselt panustada muutuste loomisele juba kahe programmiaasta jooksul, saadame osalejaid koolidesse, kus uutest õpetajatest on kõige suurem puudus ning kus tegus õpetaja suudab kõige suurema muutuse luua. Hiljemalt jaanipäevaks on kõikidel osalejatel teada, millises koolis nad sügisest tööle asuvad.

Hetkel on käimas tulevaste õpetajate intensiivne ettevalmistus, mis kestab augusti keskpaigani. Selle aja jooksul omandavad värsked õpetajad praktiliste koolituste kaudu baasteadmised, oskused ja hoiakud oma tööks klassiruumis. Ettevalmistuse ühe osana õpetavad osalejad Ida-Virumaa õpilasi Kiviõli linnalaagris. Terve ettevalmistuse vältel on osalejatele toeks tuutorid, kes tagasisidestavad nende arengut. Augusti jooksul on osalejatel abis õppejõud ja kogenud õpetajad, kellega koos koostatakse esimesed tööplaanid õpetajana. Hetkel töötab 39 Noored Kooli osalejat koolides üle Eesti.

Noored Kooli on vabaühendus, mille eesmärgiks on luua kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. Programm toob vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle inimesed erinevatelt elualadelt, kes töötavad selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Noored Kooli 105. vilistlasest 80% töötab edasi haridusvaldkonna eri tasanditel. Need on inimesed, kes on jõudnud haridust parendama läbi Noored Kooli. Oma panuse saad anda toetades Noored Kooli läbi Ma armastan aidata annetuskeskkonna.

Allikas: MTÜ Noored Kooli

Samal teemal:

• Noored Kooli tähistab 10. sünnipäeva
• Noored Kooli kutsub kandideerima 11. lendu

PISA uuringu tulemused näitavad, et Eesti 15-aastased õpilased on rahvusvahelises võrdluses loodusteaduslike teadmiste rakendamise osas maailma tipus. Lisaks sellele on Eestile tuntust toonud paljud e-teenuste arendused. Samas ei ole Eestis piisavalt neid noori, kes liiguksid bakalaureuseõppest magistriõppesse, et jätkata oma õpinguid loodusteaduste- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkonnas.  

Erinumbri toimetajate sõnul on üks võimalikest põhjustest, miks loodusteadustes ja IKT valdkonnas üliõpilasi napib, vähene tähelepanu pööramine õpimotivatsioonile loodus- ja tehnoloogiaainete õppimisel. „Kui õpilased või üliõpilased ei saa piisavalt tagasisidet oma arengule, hakkavad nad kahtlema oma võimetes – langeb enesetõhusus ja see võib viia loodusteadusliku kirjaoskuse taseme languseni. Üks võimalik lahendus on pöörata enam tähelepanu kontekstipõhisele õppele, mis  võtab arvesse õppijate huvisid, samuti ühiskonnale relevantseid probleeme ja kasutada õppetöös enam haridustehnoloogilisi lahendusi, nt õppida nutiseadmete abil, mis igapäevastes toimetustes on noorte hulgas väga laialt levinud,“ rääkisid toimetajad.
Ajakirja erinumbris avaldatud tööd seostuvad mitmete Eesti ning rahvusvaheliste teadus- ja arendusprojektidega, mis otsivad nimetud probleemidele lahendusi. USA teadlaste kirjutatud ajakirja juhtartikkel käsitleb laiemalt loodus- ja tehnoloogiateaduste ning matemaatika õpikeskkonna arendamise võimalusi, et tagada põhjalike ja integreeritud valdkondlike teadmiste kujunemine põhikooli- ja gümnaasiumi astmes.

PISA edu jätkumise võimalikkust gümnaasiumis ja rakenduskõrghariduses käsitlevad LoteGüm projekti tulemustele tuginevad artiklid, mis toovad välja nii kitsaskohad kompetentsuste põhise õppekava elluviimisel kui ühiskonna arvamusliidrite ootused kooli loodusteaduslikule haridusele. Uuringu  tulemused näitasid, et gümnaasiumis toimub ainealaste teadmiste juurdekasv, mis aga ei vii õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme tõusule.

Üks olulisi teemasid ilmuvas numbris on digivahendite kasutamine õppeprotsessis. Õpilaste huvide ja õpimotivatsiooni analüüsil võetakse aluseks projekti „Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” tulemused.

IKT valdkonnas kõrgharidusõpingute katkestamise põhjuseid uuritakse IKT karjäärivalikute projektist väljakasvanud jätku-uuringus, mille üks olulisemaid järeldusi oli, et ülikoolis tuleb üliõpilaste akadeemilise integratsiooni kõrval palju enam tähelepanu pöörata ka sotsiaalsele integratsioonile – tuleb leida lahendusi, kuidas panna üliõpilasi omavahel ja tulevaste tööandjatega koostööd tegema, ühiseid ettevõtmisi korraldama ja neis osalema.

Lõpetuseks liigutakse õpilaste ja üliõpilaste juurest ka õpetajate uskumuste, õpetamispraktikate ja enesetõhususe hinnangute juurde TALISe uuringu andmetele tuginevalt.

Erinumbri toimetajad on Tartu ülikooli professorid Miia Rannikmäe ja Margus Pedaste ning Tallinna ülikooli professor Priit Reiska.

Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös valmiv teadusajakiri EHA on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakiri, kus avaldatakse eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest. Ajakirja tsiteeritakse Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasis.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti teaduse populariseerimise auhind
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss toob robotid lastaeda

Loo autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi projekti -ja karjäärijuht.

Koostöökohtumise eesmärk oli arendada kagunurga riigigümnaasiumite meeskondade koostööd, inspireerides kolleege jagama oma kogemusi ning luues praktiliste tegevuste abil hea kasvupinna ühisteks ettevõtmisteks.

Selle kevade kohtumise korraldaja oli Valga Gümnaasium. Vaatamata kehvale ilmale pakkus Valga seikluslikku päeva õuetingimustes.

Päeva alustati Valga militaarteemapargis helikopteri lennusimulatsiooniga. 
Sellele järgnes kopteris loeng teemal „Juhi roll ja vastutus“, lektor oli Marko Tiirmaa. VIKP juhi Meelis Kivi juhendamisel tutvusid külalised teemapargi ja muuseumiga. Osalistele pakkus elamust ekstreemmasinaga Kraz sõit Sooru, kus kokkutulnud kooliinimesed said meeskonnatöö võtteid kasutada laserlahingus. Koos söödi lõkke ääres sõdurisuppi ja arutleti päevakohastel teemadel. Maa-aluses punkris gaasilambi valgel toimunud ajurünnakul sai kirja hulgaliselt edasiviivaid koostöömõtteid. 

Lõpuks said külalised nutikust ja tiimitöö oskusi proovile panna noorte värskelt avatud Exit The House'is. Meeskondlik põgenemismäng pani päevale põneva punkti.

Kagunurga riigikoolid ei otsi koostöövõimalusi ainult kooli töötajatega, seda teevad ka õpilased. Tänaseks on toimunud juba mitmeid õpilasüritusi ja tuleb kohe lisa. Näiteks öögümnaasium Põlvas, jalgpallivõistlus Valgas, õpilasesinduste koostööpäevad Otepääl jne.

Kolme kooli kohtumiste lisaväärtus on tulevikus moodustuv kindel koostöövõrgustik.

Samal teemal:

• Kolm uut riigigümnaasiumi alustavad õppetööd
• Valga gümnasistid alustavad õppeaastat värskelt renoveeritud majas
• Tiibeti ja Jaapani traditsioonid Valga Gümnaasiumi koolipäevas

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeeriumi valdkondade väga suurte kasvude taga on konkreetsete probleemide lahendamiseks plaanitud tegevused. „Õpetajate töötasu kasv on meil jätkuvalt fookuses, kuid tegeleme nüüd ka sellega, et lasteaiaõpetajate töötasud jõuaksid neile järele. Praegu on lasteaiaõpetajate töötasude erinevused ilmselgelt liiga suured ning seda lõhet hakkamegi vähendama. Järgmise kolme aastaga kasvab enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk umbes poole võrra,“ sõnas minister.

„Otsustasime toetada ka tugispetsialistide teenuse paremat kättesaadavust ja kvaliteeti ning suuname selleks 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul. Õpilaste toevajadus on erinev ja muutub ka ajas ning riiklik toetus annab suurema kindluse, et iga laps saab personaalset tuge just siis, kui ta seda vajab,“ lisas Mailis Reps.
 

• Riigi eelarvestrateegias otsustati, et õpetajate keskmise palga tõusuks on järgmisel 4 aastal planeeritud lisaraha enam kui 246 miljonit euro. Kokku on järgmiseks neljaks aastaks kavandatud riigilt õpetajate töötasudeks üle 1,35 miljardi euro. Sellele lisanduvad ka omavalitsuste ja erakoolide poolt juurde pandavad summad.
• Uude lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programmi suunab riik kokku 61 miljonit eurot, millest juba tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Eesmärk on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti. Suuremate lasteaiaõpetajate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse.
• Riik hakkab omavalitsusi toetama koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks on valitsus plaaninud järgmise nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot. See lubab omavalitsustel võtta tööle ca 150 tugispetsialisti enam kui praegu.
• Teadus- ja arendustegevus sai HTM-i haldusalas juurde 5,5 miljonit eurot aastas ja sellele lisanduvad ka teiste valitsemisalade teaduskulud, näiteks MKM-il lisandub toote- ja tehnoloogia arendusprogrammiga 1 miljon eurot jne. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal teadus- ja arendustegevusse 699,1 miljonit eurot, sealhulgas HTM-i valitsemisalas 527,2 miljonit eurot.
• Kõrgharidusprogrammis on kõrgkoolidele eraldatava toetuse maht aastatel 2018-2021 kokku 630,6 miljonit eurot (sisaldab ka doktoranditoetust). Toetuse eesmärk on tagada, et kõrgharidusõpe on kvaliteetne, tõhus ja arvestab ühiskonna vajadustega.
• Järgmisest aastast kasvab märkimisväärselt doktoranditoetus, selleks otsustas valitsus planeerida olemasolevale juurde 5 miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku on doktoranditoetuseks ja sellelt makstavaks sotsiaalmaksuks planeeritud järgmisel neljal aastal 57 miljonit eurot. Toetuse tõstmise eesmärk on soodustada doktorantide pühendumist õpingutele ning suurendada lõpetajate arvu.
• Koolitoidu toetuse kasvatamiseks, tervislikuma ja parema koolilõuna pakkumiseks kasvab omavalitsustele toetus 1 euroni päevas ehk 175 euroni aastas õpilase kohta. Selleks plaanitakse anda juurde 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal riiklikuks koolilõuna toetuseks erakoolidele, omavalitsustele ja kutseõppeasutustele ning koolilõunaks riigikoolides 112,4 miljonit eurot.
• Lisatoetus keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumitele on 500 tuhat eurot aastas ehk kokku 2 miljonit eurot aastateks 2018-2021.
• Eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides investeerib riik kokku nelja aasta peale 4 miljonit eurot.
• Jätkub riigigümnaasiumide rajamine, milleks on järgmise nelja aasta eelarvesse planeeritud olemasolevatele vahenditele juurde vähemalt 4,8 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit aastas. Järgmisena rajatakse riigigümnaasiumid Raplasse, Viimsisse, Paidesse ja Kohtla-Järvele.
• Sellest aastast hakkab riik täiendavalt toetama omavalitsusi huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel, et huviharidus ja -tegevused oleksid kättesaadavamad suuremale hulgale 7-19-aastastele noortele ning valikuvõimalused mitmekesisemad. Toetusskeemi rakendamist toetab riik nelja aasta peale kokku 60 miljoni euroga.
• Digipöörde programmi raames panustatakse õpetajate ja õpilaste digipädevuse kujundamisesse ning selleks on planeeritud nelja aasta peale kokku 35,6 miljonit eurot. Riik toetab õpetajate koolitamist, digitaalse õppevara väljatöötamist ja arendamist ning digiseadmete soetamist.
• Kutseõppe andmiseks on järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 115,7 miljonit eurot (sellele lisanduvad veel õpetajate palgad jms), millega tagatakse õppimisvõimalused kõikidele soovijatele, tugiteenused õppijatele ja rakendatakse kutseõppe uus rahastamismudel.
• Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe kursuste rahastamiseks on täiskasvanuhariduse programmis järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 31 miljonit eurot. Selle toel motiveeritakse täiskasvanuid õppima ning luuakse kvaliteetsed, paindlikud ja tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Üle 42 000 täiskasvanu saab oma oskusi täiendada ligi 30 valdkonna tööalastel kursustel või arendada võtmepädevusi vabahariduslikel kursustel. Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Tööalased kursused lõpevad õpiväljundite saavutamise hindamisega. Samuti toetatakse ilma keskhariduseta täiskasvanute tasemehariduse õpingute lõpetamist.
• Tööturu programmis suunatakse õppe seostamiseks tööturu vajadustega kokku 35,7 miljonit eurot. Jätkatakse OSKA prognoosisüsteemi rakendamist, arendatakse ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet, populariseeritakse kutseharidust ning laiendatakse õppijate praktikavõimalusi ning töökohapõhise õppe võimalusi. Alates sellest aastast piloteeritakse töökohapõhist õpipoisiõpet kutsekeskhariduses ja kõrghariduses.
• Keeleprogrammis panustatakse nelja aasta jooksul 8,4 miljonit eurot eesti keele kestlikkuse ja kvaliteedi tagamisse – toetatakse eesti keele õpetamist, uurimist, arendamist ja kaitset. Lisaks planeeritakse 3,6 miljonit eurot eesti keele õppe võimaluste loomiseks väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides ning ligi 1 miljon eurot eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste parandamiseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot
• Järgmise aasta eelarve eelnõu suunab lisaraha huvitegevusse, teadusesse ja õpetajate palka

 Võistlus on mõeldud kõikidele saksa keelt õppivatele õpilastele ja kusjuures – osaleda võivad ka õpetajad! Mäng toimub 1.-12. klassi erinevates vanuseastmetes. Mängitakse ca 2 tundi ja võistlus toimub nn arvuti vastu. Iga võistleja saab ise otsustada, mitu mängu mängitakse. Iga mängija parim tulemus läheb arvesse.

Kui esimesel aastal oli kokku ca 30 osalejat vaid Tallinnast ning Harjumaalt, siis teisel aastal olid lisaks ka osalejad Tartust ning Raplast. Kuigi eelmise aasta kogu osalejatearv oli juba pea 50, jäid paljud võistlejad sõiduraha puudusel Tallinnasse tulemata. Sellel aastal otsustati anda osalemisvõimaluse rohkematele õpilastele ning korraldada piirkondlikud mängupäevad Eesti erinevates kohtades.

Praeguseks on toimunud juba 3 piirkonnavooru ning 3 ootavad veel ees. Piirkonnavoorude võitjate tulemustest selguvad finalistid, kes selgitavad üle-eestilise võistluse võitjad. Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, kes aitas Rakveres mängupäeva korraldada ütles, et Rakvere Gümnaasiumis on õpilastega mängitud mitmeid erinevaid sõnavaramänge, kuid Scrabble'it hakkati mängima üsna hiljuti, et osaleda selle mängu piirkonnavoorus. "Scrabble'i mäng sobib nii noorematele kui vanematele õpilastele. See oleks ka üks hea võimalus asendustunni sisustamiseks, sest õpilased mängivad seda meelsasti, seda enam, et aeg ei kiirusta tagant – igaüks liigub omas tempos. Nii täieneb sõnavara ja areneb ka analüüsioskus," lisas Lina.

"Projekt kinnitab mõtet: viime õppimise sinna, kus on õpilased," sõnab projekti korraldaja ja Tallinna Südalinna Kooli õpetaja Anneli Kesksaar. "Kui õpilased on juba nutiseadmes, las nad siis õpivad saksakeelseid sõnu. Miks siis mitte tegeleda lihtsalt ajaviitmismängude asemel sõnavara õppimisega," on Kesksaar veendunud. Scrabble'i mängija, 14-aastane Jasper ütleb, et Scrabble tekitab täitsa sõltuvust ja Kesksaar on temaga nõus. 

Tallinna Südalinna Kooli jaoks on sellel projektil veel üks väga oluline tähendus. Kooli õpilased osalevad maakondlikes voorudes kohtunikena ning see annab õpilastele väärtusliku ürituse korraldamise ja kooli esindamise kogemuse. Muidugi on see ka suurepärane võimalus vastutustunde kasvatamiseks. "Mul on väga hea meel, et õpilased on väga huvitatud kohtunikutööst nendel võistlustel," on Kesksaar rõõmus.

Projektiga "Saksakeelne Scrabbel" jätkatakse kindlasti ka järgmisel aastal. Kokkulepete sõlmimine partnerkoolidega, et ühendada selle võistluse maakondlikud voorud vastava maakonna maakondliku saksa keele päeva või ainevõistlusega, on juba käimas.

Allikas: Huvitava Kooli blogi

Samal teemal:

• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni
• Koolid saavad kutsuda erinevate erialade eksperte rääkima digioskuste olulisusest

Autor: Kelli Seiton, Tagasi Kooli

“Eesti Vabariigi sajas sünnipäev on väga märgiline tähtpäev. Tahame, et pidustuste raames tõuseksid esile ka noorte jaoks olulised teemad. Milline üldse on tänapäeva Eesti õpilaste vaatevinklist?” selgitas üleskutse tausta MTÜ Tagasi Kooli tegevjuht Teibi Torm. Tõstatatud teemade põhjal toimub järgmisel aastal otseülekandena sada e-külalistundi, mis toob esmakordselt Eesti õpilased virtuaalsesse klassiruumi kokku.

“Iga õpilane võiks võtta hetke, mõelda, mis tema jaoks täna Eestis oluline on, ja oma küsimuse Tagasi Kooli veebilehel kirja panna. Ainult siis saame neile ka järgmisel aastal koos vastama hakata,” sõnas Torm.

Esimeste õpilaste küsimused näitavad, et neid huvitavad väga mitmekesised teemad. “Mul on tegelikult kaks küsimust, aga ma ei tea, kumb neist olulisem on,” sõnas Tallinna Arte Gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Daniel, mõtles hetke ja otsustas siis, et rohkem võiksime avalikkuses rääkida, mis on hariduse heaolu ja küsis, kas selle tõusu on Eestis oodata.

Laural, Tallinna Arte Gümnaasiumi viiendast klassist, on oma küsimus olemas ja selle üle tahaks ta arutleda igaühega. “Mis te arvate,” alustab ta, “kas aastal 2117 on olemas koolid ja õpetajad, nagu aastal 2017, või omandavad lapsed uusi teadmisi virtuaalmaailmas ja koole ega õpetajaid ei olegi enam, vaid lapsed õpivad hoopis arvutis?” Milline tulevikukool välja näeb tekitab temas veelgi küsimusi - kooli tulemine on lastele ka hea liikumisharjumus. Kuidas siis liikuda, kui kogu tegevus käib virtuaalmaailmas? Esimese klassi Rasmus tahaks aga just kooli sõna otseses mõttes lennata. “Millal tulevad reaktiiviga lendavad seljakotid, et saaks lennata kooli?” küsib tema ja annab vastamisjärje mõnele teadlasele.

Viienda klassi õpilane Laura küsib, kas saja aasta pärast on kogu kool kolinud virtuaalmaailma. Foto: Ave Palm

“Esimese kooliastme lapsed küsisid ka näiteks, miks pagulased tahavad Eestis elada või miks Eestis nii palju venelasi on, mis on mõlemad väga aktuaalsed teemad,” märkis Torm.

Õpilastele on heaks eeskujuks lauljad Daniel Levi Viinalass ja Getter Jaani, kes oma näitega küsimusi esitama kutsuvad. “Tartus elades olen kokku puutunud kodututega ja kuulanud nende lugusid,” sõnas Viinalass. Nendest lugudest selgus, et tihti on probleemi taga katkine pere. “Kuidas me saaksime teha nii, et perekonnad oleksid tugevad,” küsis Viinalass.

Getter Jaani pööras tähelepanu asjaolule, et üha rohkem tõuseb meie ümber esile halbu uudiseid ja teateid õnnetustest. Miks on meie ümber nii palju vihkamist ja mida saame teha, et maailm oleks parem paik, küsis Jaani ja kutsus kõiki õpilasi enda jaoks olulisel teemal küsimuse esitama.

Iga 1.-12. klassi õpilane saab oma küsimuse esitada Tagasi Kooli kodulehel www.tagasikooli.ee/sinuteema. Küsimusi saab esitada 25. maini. Seejärel võtame esitatud küsimused kokku ja valime välja e-külalistundide teemad.

E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Täname Getter Jaanit, Daniel Levi Viinalassi ja Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilasi ning õpetajaid.

Samal teemal:

• Üleskutse: osale Tagasi Kooli projektis "Kõik on digi"
• EV100 algatus „Igal lapsel oma pill“ avas tänavuse taotlusvooru
• Nutitund igasse kooli!

Tallinna lauluväljakul toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 83 parimat, kelle hulgast selguvad 28. aprillil riiklike preemiate ja koostööpartnerite eriauhindade saajad.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul oli konkursi praktilistel töödel väga tugev teoreetiline taust  – olgu töö sisuks siis rahvariidekomplekti tegemine või mõne mõisa ajaloolise plaani koostamine. „Nii mõnigi praktiline töö konkureerib võrdväärselt ülikoolide toel valminud uurimistöödega konkursil kõrgetele kohtadele. Samuti oli põhikooli töödel väga tugev tase, konkursile esitatud 22 tööst pääses teadusfestivalile esinema 16“, rääkis Tuisk.

Teadusfestivali külastama on oodatud kõik huvilised – lisaks võimalusele tutvuda õpilaste teadustöödega pakub tihe festivaliprogramm vaheldusrikast koolivälist õpet, mis rikastab õppetööd. Toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad ka algkooliõpilased.

Riikliku konkursi autasustamine algab 28. aprillil kl 14.15 ning videoülekanne on jälgitav veebis teadusfest.err.ee.

Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERF TeaMe+ tegevustest. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri veebilehelt. Samuti saab veebis tutvuda lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitis magnetil töötav riidepuu
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad ja teadushuvilised