Räpina Aianduskoolil on hea meel teatada, et peagi on algamas järjekordne taimekasvatusprojekt, seekord nimega "Sõprusetera". Kutsume õppeasutuste klasse, väiksemaid rühmi ja huviringe koos juhendajatega projektis osalema ja üheskoos aedhernest kasvatama. Projekti eesmärgiks on õppida uusi oskusi, kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Lisaks Eestis aretatud aedhernesortide 'Valma' ja 'Virges' kasvatamisele on projekti märksõnadeks sel aastal sortide aretamine, Eesti sortide tähtsus, taaskasutus ja keskkonnasäästlikkus. 

Räpina Aianduskooli aedniku eriala õpilased teevad katse kaasa, jagavad nõuandeid ja õpetussõnu. Kaasa löövad ka maastikuehituse eriala õpilased, kes juhendavad projektis osalejaid taimetugede ehitamisel. 

Projektis ootab osalejaid ees peale aedherne kasvatamise katse veel iganädalane vikroriin ja mitmed temaatilised konkursid. Ägedamad konkursitööd ja aktiivsemad osalejad saavad autasustatud!

Kõiki projektiga seotud tegevusi kajastatakse 14. veebruaril avaneval kodulehel. 

20. veebruaril saadab Räpina Aianduskool kõikidele registreerunud osalejatele töökomplekti. 21.-22. veebruaril on taimesõbral võimalik ise aianduskooli tulla ja oma töökomplekt koos üllatuskingitusega meilt otse kätte saada. 

Projekt "Sõprusetera" ja suur aedherne võidu kasvatamine algab 27. veebruaril ja kestab 30. aprillini 2017. 

Registreerimine projektis osalemiseks kestab 30. jaanuarini või kuni 500 rühma täitumiseni. 

Registreerimisankeet: http://bit.ly/soprusetera

Täiendavate küsimuste korral on abiks projekti meeskond. 

E-post: sobrad@aianduskool.ee

Targaks tarkuseteraga!
Sõbraks sõpruseteraga!

Samal teemal:

• Räpina Aianduskool sai noorte floristide kutsemeistrivõistlusel kaksikvõidu
• Räpina Aianduskool kutsub osalema sõbrapäeva taimeprojektis "Maasikasõbrad"

Reedel, 20. jaanuaril 2017 kell 16.00-17.00 toimub veebiseminar „eTwinning Live – Adobe Connecti kasutamine“, mille viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. 

eTwinningu portaal pakub õpetajatele võimalust ise korraldada veebikonverents ehk veebipõhine üritus. eTwinning Live’is  on õpetajate käsutuses on veebitöörist Adobe Connect, mille kaudu saab suhelda oma kolleegidega nii Eestit kui ka  Euroopast.

Samuti on videokonverentsi tööriist saadaval eTwinningu projektitöö keskkonnas Twinspace ning annab võimalusi läbi viia reaalajas veebikohtumisi koos õpilastega projektitöös. 

Registreerumine: http://bit.ly/veebiseminar1601

Esmaspäeval, 23. jaanuaril 2017 kell 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Suhtlemine veebipõhistes projektides“, mille viib läbi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild.

Veebiseiminaril tutvustatakse, mida veebipõhiste projektide  planeerimisel võiksid õpetajad silmas pidada, et õpilaste omavaheline koostöö arendaks samaaegselt sotsiaalseid ja ainealaseid oskusi. 

Registreerumine: http://bit.ly/veebiseminar2301

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu jõulud
• Koolijuhid on oodatud eTwinninguga liituma!
• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest

Kooli asutajate seas on „Noored kooli” programmi algataja Artur Taevere ja „Kiusamisvaba kooli” käivitaja Rasmus Rask.

Avatud Koolis hakkavad koos õppima eesti ja vene emakeelega lapsed. Õpetamisel rakendatakse uusimaid teaduspõhiseid ja lapsekeskseid metoodikaid. Lisaks riikliku õppekava sisule pööratakse suurt tähelepanu laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste kujundamisele. Õppetöö toimub Põhja-Tallinnas Karjamaa koolimajas.

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehe veebist!

Samal teemal:

• Minister Ligi: valitsuse otsus annab omavalitsustele tagasi kontrolli oma koolivõrgu ja haridusraha üle
• Järgmisel sügisel avatakse Tallinnas Ülemiste Citys uus erakool
• Audentese erakool avas õuesõppe klassi
• Viljandis avab uksed uus erakool

Arutletakse ka selle üle, millise pildi saavad noored sisserändajatest ja pagulastest sotsiaalmeedia kaudu ja planeerime koos köitva sotsiaalmeediakampaania noortele, mida viime ellu märtsis ja aprillis 2017 Balti riikides ja Soomes. 

Talvekooli oodatakse kandideerima eelkõige meedia, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni üliõpilasi, noorsootöötajaid, õpetajad ja noori, kes on huvitatud meediaharidusest ja soovivad, et Eesti ühiskond oleks sallivam ka sotsiaalmeedia avarustes.

Talvekool toimub inglise keeles ja selle viivad läbi kampaania- ning meediaeksperdid Soomest, Eestist ja Lätist. 

Lähem info ja registreerimine MTÜ Mondo kodulehel. 

Allikas: MTÜ Mondo koduleht. 

Samal teemal:

• Kirjuta ennast Ghanasse - esseekonkurss gümnaasiumiõpilastele
• Tiibeti ja Jaapani traditsioonid Valga Gümnaasiumi koolipäevas
• Õpetajad, kandideerige vabatahtlikuks erialaspetsialistiks Birmasse!

Toimub esimene 10 inspiratsiooniüritusest, mille eesmärk on pakkuda noortele inspiratsiooni ja teavet kutsehariduse võimalustest nii koolides kui ka tööturul.

Inspiratsioonihommiku avab haridusminister Mailis Reps, kes kuulutab välja oskuste aasta 2017.  Selle aasta eesmärk on väärtustada oskusi ja kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas ning tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele. 

Inspiratsiooniüritusel tutvustatakse erinevate erialade sisu, räägitakse nende olulisusest ning tulevikuväljavaadetest, mis on aluseks noortele tulevikuplaanide tegemisel. Üllatusesinejaks on noorte seas tuntud laulja, kes esinemiste kõrval praktiseerib tegevust, mis baseerub kutseoskuste meisterlikul valdamisel. Pärast inspiratsiooniettekandeid on võimalik tutvuda Tallinna Teeninduskooli õppekompleksiga ning osaleda töötubades. 

Kokku toimub oskuste aastal 10 inspiratsiooniüritust üle Eesti:
•18. jaanuaril Tallinna Teeninduskoolis kella 9–12.30
•17. veebruaril Intellektika messil Tartus kella 10–13.30
•8. märtsil Pärnumaa Kutsehariduskeskuses kella 12–15.30
•29. märtsil Haapsalu Kutsehariduskeskuses kella 12–15.30
•12. aprillil Rakvere Ametikoolis kella 12–15.30
•10. mail Viljandi Kutseõppekeskuses kella 12–15.30
•20. septembril Järvamaa Kutsehariduskeskus Paides kella 12–15.30
•11. oktoobril Kuressaare Ametikoolis kella 12–15.30
•1. novembril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kella 12–15.30
•13. detsembril Tallinna Tööstushariduskeskuses kella 12–15.30

Oskuste aastal toimuvate ürituste kalendriga saab tutvuda veebis aadressil www.oskusteaasta.ee. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parim noor kondiiter õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
• Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused

„Eesti keele varamu” on läbi aegade kõige mahukam monograafiate sari eesti keele kohta, tutvustades mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti keele häälduse köide kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist, pakkudes ülevaadet eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist. Raamat esitab samuti põhjaliku sissevaate eesti keele häälduse uurimislukku nii foneetika kui ka fonoloogia vaatenurgast. 

Raamatu ühe autori Pärtel Lippuse sõnul on „Eesti keele hääldus” mõeldud kõigile keelehuvilistele, kuid lugejalt eeldatakse algteadmisi foneetikast. „Oleme üritanud vältida dogmatiseeritud esitust ja pigem anname võimalikult tervikliku ülevaate eesti keele foneetika uurimustest,” rääkis Lippus. 

Raamatu autorid on Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras. 

Sarja „Eesti keele varamu” esimene, 424-leheküljeline köide „Sõnamoodustus” ilmus 2015. aasta novembris. Reet Kasiku koostatud „Sõnamoodustus” kirjeldab, kuidas ja missuguseid tähendusi saab väljendada keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Jürgen Ligi tervitus emakeelepäeva puhul: emakeelepäev on ilusa keele päev
• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne
• Soomes ilmub trükis eesti keele hoidmisest võõrsil

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna  EPALE on täiskasvanuhariduse praktikutele loodud kogukonna põhine veebilehekülg, kus oma ala asjatundjatel on võimalus jagada kogemusi ja teadmiseid ning õppida kolleegidelt üle Euroopa.

EPALE Eesti kuulutab välja konkurssi EPALE saadikute leidmiseks. Otsime täiskasvanuhariduse valdkonna asjatundjaid, kes on valmis pühendunult panustama veebipõhise kogukonna arengusse ning seeläbi looma tugevat üleeuroopalist täiskasvanuhariduse kogukonda  ja parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja kättesaadavust Euroopas. Täpsem info manuses: 

Allikas: SA Kutsekoda pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini
• Täiskasvanute tagasitoomiseks kooli sai toetust 16 projekti üle Eesti
• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks

Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituut ja E-riigi Akadeemia. Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust, üks noorsootöötajate ja teine noorte hulgas. Küsitlustele vastas 365 noort ja 243 noorsootöötajat või noortega tegelejat. Lisaks toimusid süvaintervjuud ja fookusgrupi arutelud. 

Tulemused näitavad, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse ja selleks, et muuta noorsootöö korraldamine lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Seejuures on vaja vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.

Peamine väljakutse: ületada digilõhe noorte ja noorsootöötajate vahel

Üheks peamiseks väljakutseks on kartus, et noored veedavad niigi palju aega digimaailmas ning digilahenduste senisest rohkem rakendamine suunab noored veelgi enam sinna. Uuringu tulemused näitavad, et hirm noorte digitegevustesse kadumise ees ei ole alati asjakohane – noored üldjuhul ei lange ei isolatsiooni ega tegutse digimaailmas üksinda. Digilahendusi, eelkõige sotsiaalmeediat kasutades soovivad noored olla rohkem, pidevalt ja kiiremini teistega kontaktis.

Teine suur väljakutse on Eestis valitsev digilõhe: inimeste erinev oskus ja ligipääs infole ning digivõimalustele. Uuring näitab, et noorsootöötajad ei ole sageli valmis digilahenduste teemal aktiivselt arutlema või kaasa mõtlema.

Digilahenduste noorsootöös kasutamise oskus ja pädevus sõltuvad suuresti inimeste isiklikest huvidest ja vajadustest. Sealjuures võib eristada põlvkondadevahelisi erisusi ja jagada digilahenduste kasutajad üldistatult kolmeks:

1) konservatiivsemad vanemaealised, kelle hinnangul tuleb noored internetist eemale saada ja kelle arvates on noorsootöö eesmärk noored füüsiliselt aktiivselt liikuma ja tegutsema panna;
2) innovatiivsed noorsootöötajad ja noortega tegelejad kes, olenemata east,  kasutavad noorsootöös aktiivselt sotsiaalmeediat ja muid huvipakkuvaid digilahendusi;
3) noorsootöötaja karjääri alustavad või hiljuti alustanud noored – ollakse kursis digilahendustega, kuid tulenevalt vähesest noorsootöö kogemusest ning kriitilisest suhtumisest digilahendustesse ei osata digivõimaluste täit potentsiaali ühe võimaliku noorsootöö meetodina kasutada.

Digilahendusi kasutavad alla poole noorsootöötajatest

Uuringust selgus, et oma igapäevaste töiste tegevuste ja ülesannete juures kasutab digilahendusi 44% noorsootöötajatest. Digilahenduste kasutaja on keskmiselt 39-aastane ning digilahendusi kasutavad võrdväärselt nii naised kui mehed. Piirkonna lõikes eristub digilahenduste kasutamise osas Tallinnas või mõnes teises suuremas Eesti linnas (Tartu, Pärnu, Narva või Kohtla-Järve) töötav noorsootöötaja: võrreldes üldvalimiga kasutab seal 20% rohkem noorsootöötajatest oma töös digilahendusi. 

Kasutatavaid digilahendusi võib rühmitada järgmiselt:
- sotsiaalmeedia ja vahetu suhtlemine;
- andmete talletamine;
- sisuloome ja sisu koondamise võimalused;
- nõustamine, kogemuste vahetamine;
- õppekeskkonnad;
- noorematele lastele mõeldud keskkonnad;
- tervise parendamisele kaasaaitavad lahendused;
- ühiskonnaellu kaasamisele kaasaaitavad lahendused;
- ideede kogumisele, arendamisele ja toetamisele kaasaaitavad lahendused;
- projektijuhtimist, sh noorsootöö läbiviimist toetavad lahendused;
- noorsootöötajatele suunatud lahendused;
- uute rakendustega kursis olemise võimalused;
- muud lahendused.

Digilahendusi kasutatakse noorte teavitamiseks

Digilahendusi kasutatakse enim noorte teavitamiseks (78%). See hõlmab endas noorsootöötajate sõnul nii informatsiooni leidmist, vahendamist, esitlemist, levitamist kui ka jagamist. Osa noortega töötajatest kasutab digilahendusi eelkõige info visualiseerimiseks, näiteks lisab pilte või videosid.  

Erinevate noorsootöö meetodite lõikes kasutatakse noortega töötades digilahendusi kõige rohkem sotsiaal- ja digitaalmeedia rakendamise (88%) ning fotograafia ja filmide tegemise juures (84%). Enim kasutusel oleva meetodi (grupitööde, töötubade, rühmaarutelude, vestlusringide, kohtumiste ja tugigruppide läbiviimine) rakendamisel kasutab 69% kasutajatest ka digilahendusi. Noorsootöötajate sõnul kasutavad nad digilahendusi eelkõige selleks, et muuta tegevusi noorte jaoks huvitavamaks, põnevamaks ning kaasahaaravamaks.

Paljud noorsootöötajad kasutavad oma töös noortega juba olemasolevaid veebikeskkondi ja -lahendusi. Nii info edastamiseks kui ka noortega suhtlemiseks kasutatakse näiteks laialtlevinud sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook (73%), Skype (68%)).

Samuti kasutatakse Google rakenduste abi failide jagamiseks, erinevatele tegevustele või üritustele registreerimiseks (nt Google Forms) ning hiljem tagasiside saamiseks. 

Noorsootöö valdkondade ampluaa on lai ning noorsootöötajad kasutavad sageli väga (valdkonna)spetsiifilisi rakendusi. Näiteks spordivaldkonnas tegutsevad noorsootöötajad kasutavad erinevaid digilahendusi (Sportlyzer või Endomondo) nii internetipõhise treeningpäeviku pidamiseks kui ka noorte soorituste jäädvustamiseks. Salvestatud materjali saab hiljem noorega koos analüüsida ning jälgida järjepidevalt noore arengut. 

Sotsiaalmeedia kanaleid kasutab igapäevaselt 90% noortest

Sarnaselt noorsootöötajatele kasutavad ka noored erinevaid sotsiaalmeedia ja vahetu suhtluse vahendeid väga laialdaselt. Sotsiaalmeedia kanaleid (nt Facebook, Twitter) kasutab igapäevaselt ligikaudu 90% noortest ning iganädalaselt ligikaudu 9% noortest. Sarnaselt noorsootöötajatele, kes pidasid Facebooki gruppe toimivaks meetodiks info edastamisel, peavad ka noored neid väga heaks võimaluseks info levitamisel ning teatud teemade üle arutlemisel, sh hääletuste korraldamisel. Suure miinusena toodi välja aga Facebooki suur infotulv: informatsiooni ei ole võimalik süstematiseerida ja oluline info võib üldises infovoos kaduma minna. Vahetu suhtluse ehk Skype jmt vahendeid kasutab igapäevaselt ligikaudu 86% noortest ning iganädalaselt ligikaudu 12% noortest. Seega kattuvad noorsootöötajate ja noorte poolt kasutatavad veebilahendused suures osas omavahel.

Rühmaaruteludes osalenud noorte hinnangul moodustavad järgmise noorte poolt enim kasutatavate digilahenduste grupi andmete talletamise funktsiooniga lahendused – nutiseadmetes kasutatavad märkmikud, (ühised) kalendrid ja pilveteenused.

Noortele suunatud infoportaalid noori ei köida

Noortele suunatud infoportaale tarvitavad noored aga pigem harva: ligikaudu üks viiendik noortest (20%) kasutab neid korra kuus, ligikaudu pooled harvem (49%) ning veerand noorest (26%) ei kasuta üldse. Nende mittekasutamist põhjendatakse peamiselt sellega, et see ei ole noore jaoks oluline (72%) ning ligikaudu 8% noortest pole vastavatest võimalustest üldse kuulnud. Uuringu tulemused näitavad aga läbivalt, et noored üldjuhul ei teadvusta, et tegu on just neile suunatud portaali või veebilehega. Lisaks sellele tuuakse välja ka probleemid andmete ajakohasuse, noorte ealise vastavuse, lahenduste killustatuse ja lühiealisusega. Infoportaali või veebilehe kasutamisel on määravaks selle kasutusmugavus, sisu ning noortepärane kaasaegne disain.

Seitse ideekavandit

Uuringu tulemuste põhjal koostati seitse ideekavandit, mis kirjeldavad konkreetset väljakutset ja pakuvad võimaluse olukorra parandamiseks digilahenduse kaasabil. Näiteks pakutakse välja ideid, kuidas vähenda noorsootöötajate ajakulu, mis seotud andmete esitamise, planeerimise ja aruandlusega, et oleks rohkem aega sisuliseks tööks noortega. Kavandites on mõtteid, kuidas lihtsustada noorte osalust vabatahtlikus tegevuses ja muuta see atraktiivsemaks ning kuidas suurendada noorte kodanikuaktiivsust ja osalust kogukonna tegevustes. Üks ideekavand näeb ette senise killustatud info koondamist ja interaktiivseks muutmist, et noortel oleks kergem leida oma huvidele vastavaid tegevusi. 

Soovitused otsustajatele, noorsootöötajatele ja noortele 

Uuringu tulemuste põhjal soovitatakse noorsootöötajatele järgmist: 

Tegutseda tuleb regulaarselt digipädevuse hoidmise ja tõstmisega, sh hoida ennast kursis
olemasolevate digilahenduste ja nende arengusuundadega. Suur osa noori tegutseb digimaailmas, mistõttu on noortega tegelemisel oluline teada, mida nad seal teevad, milliseid lahendusi kasutavad ning millistesse keskkondadesse või digilahendustesse nad aja jooksul edasi suunduvad. Digitaalne noorsootöö ei ole ainult digilahenduste kasutamine, vaid digitaalne noorsootöö on ka teadmine nutikate valikute tegemisest – millal on vajalik noorsootöö tegevustes digilahenduse kasutamine ja millal mitte. 

Digilahendusi tuleb noorsootöös näha nii abivahendi kui ka meetodina. Noortelt endilt tuleb küsida nõu ja abi digilahenduste valikul, õppimisel ja kasutamisel - noore kaasamine on noore jaoks tema tunnustamine ning näitamine, et ta on milleski hea. Teisalt annab teiste õpetamine väärtusliku kogemuse ka noorele endale. Samuti lihtsustab noortelt nõu küsimine võimalike uute digilahenduste integreerimist noorsootöö tegevustesse või noorsootöötaja igapäevatöösse. 

Üheks noori atraktiivselt kaasavaks meetodiks on häkatonide (inglise keeles hackathon) läbiviimine. Häkaton täidab kahte eesmärki: see võimaldab luua või edasi arendada huvitavaid ideid, teisalt toimib see ka kui noori võimestav protsess, mille käigus õpitakse juurde uusi oskusi. Sõltuvalt teemast ja osalejatest võib häkatonide puhul protsess olla sageli isegi olulisem kui ideede loome. Samas tuleb hoiduda häkatonide ülekasutamisest.

Vältida tuleb info dubleerimist noore huviringi registreerimisel ja jooksva info pakkumisel. Kui on otsustatud, et ringi registreerimine toimub läbi ühe konkreetse veebikeskkonna (nt Stuudiumi vmt) ja seal pakutakse asjaosalistele ka regulaarselt infot tegevuste kohta, tulebki infot pakkuda eelkõige just selle süsteemi kaudu.

Tekst on koostatud HTMi pressiteate ja uuringu „Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös“ lõpparuande põhjal. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

Teksti autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Ootame teid ikka ja jälle tegema kingitust meile endale ehk osalema EV100 kampaanias, kus väiksed digipiisad moodustavad lõpuks digiookeani, mis aitab koolides digipööret ellu viia.

Jaanuarikuu teema on digi-lapsevanemad ehk ootame postitusi, kus toote näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas. Näituseks võtke ette digikoosolekuid ja -töötube, kus lapsevanemad (miks mitte ka vanavanemad) saavad teada koolide ja oma laste digisammudest; tegevused, kus lapsevanemad tulevad ise koolile digimõtteid jagama; võib jagada ka põnevaid digialased uuringud, mis on aidanud teil oma koolis uuendusi ellu viia. Üllatage meid, milliseid ettevõtmisi teie oma koolis laste ja vanematega olete läbi viinud. Lubame, et parimad praktikad võetakse teie eeskujul kasutusse üle Eesti!

Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis/lasteaias/kutse- ja huvikoolis digielu edendada.

Jaanuarikuu auhinnad:
*Telia Eesti auhind on võimas HERO4 kaamera. GoPro HERO Session ekstreemspordikaamera on 50% väiksem ja 40% kergem kui teised HERO4 kaamerad. Kaameral on lihtne ühe nupuga juhtimine, ilma korpuseta veekindel disain ning kaunis väljanägemine, mis teevad temast ideaalse kiivrikaamera. Seadmega on võimalik jäädvustada kõrge resolutsiooniga videoid, mis on teravad ja tõetruud. HERO Session on vastupidav ja veekindel kuni 10 m sügavusel, mistõttu puudub vajadus eraldi korpuse järele. Aku on kaamerasse sisse ehitatud ja pakub täielikult laetud olekus kuni kaks tundi video jäädvustamist.
*Microsoft Eesti paneb välja hunniku erinevat nänni, usun, et seda jätkub kohe mitmele koolile. Igal juhul on asju kahe suure kotitäie jagu.
*Tebo Õpiveebi eriauhind: Tebo Õpiveebi tegijad otsustasid, et kõik postitused, mida tehakse kasutades Õpiveebi ja on vastavalt hashtagiga #õpiveeb märgendatud, osalevad eriloosis, mille auhinnaks on ühele postituse teinud õpetajale 12-kuuline võimalus kasutada Õpiveebi Premium paketti tasuta. Seega kui varem pole välja uurinud, mis on Õpiveeb, siis nüüd on selleks põhjus olemas!

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kireldus tegevuse eesmärgist ja õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli!” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama teistele postitajatele kiitust märkides nende postitused “meeldivaks” või neid tunnustavalt kommenteerides.

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Nutitunni FB-leht.

Samal teemal:

• Jõululoosi tulemused "Nutitund igasse kooli!" projektis
• "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu teema on "Nutikad helid"

Mullu läbi viidud uuringust selgus seegi, et üle poole õpetajaist saab endiselt palka kontakttundide arvu järgi, vähe on diferentseerimist ning määratlemata põhi- ja lisaülesanded.

Sügisel 2013 loobuti riiklikult kehtestatud kontakttundide arvust töökoormuse arvestamisel ning õpetaja ametijärkudest koos nendega seotud töötasu alammääradega. Et saada õpetajate tööaja kasutuse ja tasustamise kohta aja- ja asjakohast infot, tellis haridus- ja teadusministeerium 2016. aastal Ernst & Young Baltic AS-ilt laiaulatusliku uuringu, kus osales ligi 1700 õpetajat ja 251 koolijuhti.

Selgus, et kontakttundide arvust ja ametijärkudest loobumise sisu mõistab üle 90% direktoreist, kuid vaid kolmveerand õpetajaist. Loe ariklit täismahus Õpetajate Lehest. 

Samal teemal:

• Õpetajate miinimumpalk tõuseb 1050 euroni ja keskmine vähemalt 1260 euroni
• Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal kahel korral
• OECD: õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema