Õpitoas uurime, mis on meie laste mänguasjakastide sees, millest on valmistatud mänguasjad ja millised mänguasjad ongi päriselt ohtlikud.

Õpituppa tuleb külla Hull Teadlane, kes demonstreerib põnevaid eksperimente.

Tartu Mänguasjamuuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühisprogramm toimub:

20. septembril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00

27. septembril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00 

5. oktoobril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00

13. oktoobril kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00 

20. oktoobril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00 

 Programmi kestus on 60 minutit, tasu 6.- osaleja kohta.

 Info ja gruppide registreerimine 
 e-maili teel ave.viirma@mm.ee või telefonil 7361 554 (T-L 12-17).  

http://www.mm.ee/lastegruppidele/hull-teadlane-manguasjamuuseumis

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseumi info. 

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Tartu Mänguasjamuuseum sai kingiks haruldase mänguasjakogu

Ligikaudse statistika kohaselt on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud kommunikatsioonipuudega täiskasvanuid Eestis umbes 5000. Et mõista, kuidas neid inimesi ära tunda ning aidata, koostati TÜ eripedagoogika õppejõudude eestvedamisel Eesti praktikal põhinev kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast, mis sobib kasutamiseks ka käsiraamatuna.

Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia lektor Marika Padrik kirjeldas, et kõnelemine ja kuuldust-loetust arusaamine on igapäevaelus sama loomulikud kui söömine, hingamine ja liikumine. „Inimestevaheline kommunikatsioon on elukvaliteeti oluliselt mõjutav tegur. Kujutagem ette olukordi, kus treeneri hääl veab teda regulaarselt alt; kui asutuse juhil tekivad kõnetakistused iga kord, kui ta peab avalikkusega suhtlema; kui õpetaja jutu sisu läheb õpilaste jaoks kaduma, sest nad keskenduvad õpetaja häälduspuudele; kui abikaasa või ema ei suuda ühel päeval enam rääkida ega saa ka kõnest aru.“

Padriku sõnul võib inimeste kommunikatsioon häiruda mitmesugustel põhjustel, tuues kaasa probleeme isiklikes suhetes, infovahetuses, töös ja õppimises. Vastavaldatud raamatus käsitletakse olukordi, mis võivad takistada inimese toimetulekut elus ja vajavad seetõttu logopeedi sekkumist.

„Logopeedia on maailmas, sh Eestis küllaltki noor ja kiiresti arenev interdistsiplinaarne teadus- ja erialavaldkond. See on ka keelespetsiifiline valdkond, st need materjalid, töövõtted ja metoodikad, mis töötavad näiteks inglise keeles, ei rakendu eesti keeles. Seetõttu oli vaja välja töötada või kohandada eesti keele eripäradele vastav õppeõppematerjal,“ rääkis Padrik.

Nii valmiski Tartu Ülikooli logopeedia õppejõudude juhitud autorite kollektiivi töö tulemusel eestikeelne kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast, mis seob rahvusvahelise teaduspõhise info parima kohaliku praktikaga. Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid. „Õpik sisaldab uusimat infot selle valdkonna kohta ning võib öelda, et see loob uue kvaliteedi tulevaste logopeedide õppes,“ usub Padrik.

Õpikus otsitakse vastuseid küsimustele, miks üks või teine kommunikatsioonipuue tekib, kuidas eristada kommunikatsioonipuuet ajutisest häirest, inimesele eripärasest kõnest; millised meetodid on teraapias efektiivsed, kuidas muudab puue inimese elu ja isiksust, kuidas saab perekond toetada kommunikatsioonipuudega lähedast. 

Raamat on koostatud eelkõige eripedagoogika ja logopeedia tudengitele, aga kasulikku infot saavad sellest ka õpetajad, logopeediaga haakuvate meditsiinivaldkondade spetsialistid (nt neuroloogid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, stomatoloogid) ja lapsevanemad, kel mure lapse kõne pärast.

Õpiku peatükid on kirjutatud erinevate autorite poolt. Õpiku toimetajad on TÜ logopeedia õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap.

Õpiku esitlus toimub reedel, 23. septembril Tartus Lydia hotelli sündmuskeskuses algusega kell 16. Esitlusel esinevad TÜ üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu kui õpiku retsensent, endine õiguskantsler Indrek Teder kui logopeedilt abi saanud inimene ja TÜ vabade kunstide professor Valdur Mikita kui kõne ja keelega seotud inimene.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal
• Valmis esimene eesti autorite koostatud kõrgkooliõpik vananemisest
• Valminud on uus infoportaal "Haridus ja sugu"

Uue seaduse kontekstis mõtestati ka Eesti kultuuripärandi raudvara – Eesti rahvusbibliograafiat. 

Säilituseksemplari seadus muudab kultuurpärandi säilitamise oluliselt läbimõeldumaks. Samuti muutub Rahvusraamatukogu roll kultuuri säilitajana Eesti ühiskonnas, sest kõik sundeksemplarid loovutatakse edaspidi Rahvusraamatukokku, kes omakorda jagab need säilitajatele, kelleks on lisaks Rahvusraamatukogule Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo tõstab esile digitaalse teaviku rolli: “Säilituseksemplari seadus loob uue ja väga sügava mõõtme Eesti kultuuripärandi säilitamises. Lõpuks hakkame väärtustama digitaalseid materjale võrdselt traditsiooniliste väljaannetega. Eesti on maailmas esimene riik, kes on seadusega reguleerinud trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. See on suur samm Eestile ja väga hea näide maailmale. Kõige tähtsam on lugeja, kes soovib lugeda raamatuid digitaalsel kujul.” 

Olulisim muudatus puudutabki digitaalseid väljaandeid, mis saavad sama tähtsaks kui traditsioonilised. Samuti väheneb vajadus trükiste eraldi digiteerimiseks kultuuripärandi säilitamise nimel, sest digitaalne algmaterjal loovutatakse koos valminud trükiväljaandega.

Seadus toob raamatukogule nii uusi kohustusi kui ka võimalusi. Rahvusraamatukogu hangib, jaotab ja edastab säilituseksemplare, vajadusel digiteerib jooksvalt trükiseid ja hoolitseb kõigi Eesti teavikute säilitamise eest. Lisaks sellele saab kogutud algmaterjali põhjal kujundada uusi teenuseid ja muuta Rahvusraamatukogu tööd efektiivsemaks. 

Oluliselt suureneb Rahvusraamatukokku laekuv digitaalainese maht, sest kirjastajad hakkavad loovutama oma trükifaile otse Rahvusraamatukogule. See võimaldab Eesti raamatukoguvõrgus viia senised teenused uuele tasemele või avada sootuks uusi. Muudatused mõjutavad enim Eesti digitaalse kultuuripärandi akna ehk digitaalarhiivi DIGAR kaudu lugejaid, sest uue digitaalainese sisu muutub lugejatele veel detailsemalt nähtavaks. Eri veebisaitidel asuv info koondub nüüdsest DIGARisse. 

Eesti rahvusbibliograafias on registreeritud kogu Eesti kirjasõna alates 16. sajandi esimesest poolest. See sisaldab kõige põhjalikumat informatsiooni sund- ja säilituseksemplaride kohta läbi ajaloo. ERBis registreeritud vanimad väljaanded on ilmunud 16. sajandi esimesel poolel, värskeimad on sinna kantud täna. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuenenud Rahvusraamatukogu
• Rahvusraamatukogu laenutab suveks kaheks kuuks raamatuid

„Joonistuste või videote tegemisel võiksid õpilased mõelda, milliseid muutusi kool saaks või võiks teha, et köögiviljad oleksid kättesaadavad ja nendest valmistatud toidud isuäratavad ning maitsvad,“ lausus instituudi projektijuht Käroliin Andrejeva. „Samuti tuleks mõelda, mis on need tegurid, mis paneksid õpilasi endid või nende kaasõpilasi senisest enam köögivilju sööma.“

Andrejeva märkis, et teadlikkus köögiviljade olulisusest on noortel olemas, kuid põnev on näha, mis lahendusi pakutakse, et see teadmine ka reaalselt ellu viia.

Konkursil saavad osaleda õpilased 1.-12. klassini. Töid hinnatakse ja auhinnad antakse välja eraldi vanuserühmades: 1.-4. klass, 5.-9. klass ning 5.-12. klass. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid, parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler. 

Loovtööde konkurss "Söögivahetund" toimub 10. korda. Konkursi eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolisööklatele ja tervislikule toitumisele koolis.

Eelmine aasta, mil konkursi alateema oli „Disaini oma koolisöökla“, tõi kokku osalema 328 loovtööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

Tööde esitamise tähtaeg on 21. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 16. novembriks.Täpsem konkursiinfo on aadressil http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/soeoegivahetund.

Samal teemal:

• Tervise Arengu Instituut alustab noorte terviseprojektide konkurssi
• VEPA "Käitumisoskuste mäng" võib õpetajad naeratama panna
• Üleeuroopaline uuring toob esile suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas

Artikli ja fotod saatis Koolielule Irene Tooma. 

Harku vallavalitsuse IT-juhi Alar Lahe ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi poolt idanema pandud idee Decto mõõdistusseadmete kaasamisest õppetöösse sai alguse mullu sügisel. Arutelu käigus Tabasalu Ühisgümnaasiumi esindajatega selgus, et enamikel Eesti koolidel on elukeskkonna kvaliteedi hindamiseks praktilisi vahendeid õppetöös minimaalselt, kuna varasemalt polnud soodsa hinnaga mõõdistusseadmeid saada ning et õpilased tundidest rohkem huvituksid, oleks tarvis elukeskkonda puudutavatele küsimustele innovaatiliselt lähenda. Õpilastele meeldib kõik, mis on seotud nutitelefonide ja tahvelarvutitega, miks mitte siis neid kasutada teadmiste omandamiseks õppevahendina.

Seda seisukohta jagas ka Pelgulinna Gümnsaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, kes leidis palju praktilisi õppeülesandeid, mida erinevates tundides rakendada. Decto nutikate mõõdistuseadmetega lahendatakse ülesandeid erinevates õppeainetes: matemaatikas, füüsikas, bioloogias, keemias, terviseõpetuses, keskkonnaõpetuses jne. Idee on panna noored mõtlema keskkonda puudutavatele teguritele, millele igapäevaselt pööratakse keskmisest vähem tähelepanu. 

Decto tooted on ideaalne sild, mille kaudu viia argised elukeskkonda puudutavad küsimused kaasaegsemasse vormi. Näiteks valgustustugevuse hindamine ruumides konkreetsete tegevuste teostamiseks ja õhuniiskuse taseme määramine ruumides, et hoida oma tervist ning vara. Nii sündiski haridusasutustele suunatud pakett “Decto Education”: https://www.decto.eu/Products/Software

Tabasalu Ühisgümnaasiumi looduspargis õuesõppe tunnis DECTO mõõdikuid kasutamas ning kooli kuuendikud Andreas ja Tom Dectoga tööd tegemas

Mida Decto mõõdistusvahendid endast täpsemalt kujutavad? Decto riistavara on väike ja kerge ning varustatud 32-bitilise mikroprotsessoriga, mis tagab kiire andmevoo ja kohesed mõõdistustulemused. Sensori otse nutiseadmega ühildamiseks on vajalik OTG toe olemasolu ja MikroUSB sisend. Muude seadmete puhul aitab mõõdistamisi läbi viia Decto lisatarvik BT Mate sinihamba (Bluetooth) liides. Sensorid on ka keskkonnasõbralikud, kuna puuduvad üleiigsed ekraanid, kõlarid, nupud, akud - need on kõik nutiseadmetel juba olemas.

Decto tooted Air, Lumen ja BT Mate

Mõõdistusvahendite kõrval on oluline osa ka Decto tarkvaral. Rakenduse hariv ja informatiivne funktsioon seisneb eelkõige selles, et mõõdistustulemused on tasemena määratletud. Näiteks, milline valgustustugevus on sobilik täpistöödeks või igapäevasteks tegevusteks. Lisaks on võimalik mõõdistustulemusi kaardistada kaardivaates (Google Maps), salvestada ja edastada. Olulisel kohal on ka pidevalt arenev Decto Cloud pilvekeskkond, kus on võimalik jälgida erinevate sensorite mõõdistustulemusi, analüüsida andmeid statistiliselt (sisalduvad graafikud) jm.

Et mõõdistamine ja õppetöö oleks lõbusam siis on tarkvara täiustatud ka mänguliste ülesannetega. Näiteks valgustustugevuse vahemike tabamine, keeleväänamise sõnamängud (inglise ja vene keeles), elukeskkonda puudutavatele küsimustele vastamine jms. Tarkvara on pidevas arengus ja meeskond on avatud uutele ideedele, kuidas kodumaist toodet veelgi täiustada.

Osaline näide Decto Air sensori tarkvarast

Näidisülesanne
1. Klassiruumis mõõdistatakse valgustustugevust süüdatud tuledega ja seejärel kustutatud tuledega. Tulemused salvestatakse. Milline on valgustatuse tase mõlemal juhul? Kas see on piisav klassiruumis töötamiseks? Vasta arutelu käigus õpetajaga küsimustele, miks on liiga ere valgus silmadele kahjulik, miks on hämaras töötamine silmadele kahjulik?

Rohkem näidisülesandeid Decto kodulehel: https://www.decto.eu/Products/Software

Ülesannete loomisel saavad oma loomingulist poolt näidata ka õpetajad, võimalusi sensorite
kasutamiseks õppetöös on palju.

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• InGenious programmi praktikad teevad teadusained huvitavaks
• Nädala äpp: Instant Heart Rate

„Tänavusel võistlusel on noortel floristidel tänu samal ajal toimuvatele Eesti meistrivõistlustele lilleseades võimalik tunnetada ja näha oma silmaga, mida tähendab suurel rahvusvahelisel võistlusel osalemine. Floristide jaoks on kindlasti tegemist lilleseade eriala suursündmusega, kuid silmailu ja elamust leiab võistlustelt iga huviline,“ märkis florist, kutsemeistrivõistluse ülesande autor ja Räpina Aianduskooli õpetaja Marek Jakobi.

Võistkondlikul kutsemeistrivõistlusel tuleb noortel õppuritel sooritada kolm erinevat võistlustööd. Kl 9-11 valmistavad võistlejad dekoratiivse disainiga spiraalkimbu, kl 11-13 tuleb võistlejail luua lauaseade serveerimislauale ning kl 14-15.30 valmivad võistlejate osavate näppude all kleebitud ehted. Parimad noored floristid selgitatakse välja kl 19 Estonian Florist Cup lõputseremoonial.

Noorte võistlustöödele jagatakse punkte neljas kategoorias: idee, värvus, kompositsioon ja tehnika. Võistlustöid hindavad kaks kohtunikku – floristid Ahti Lyra ja Marika Tubli –, kelle tööd koordineerib peakohtunik Marek Jakobi. 

Ootame kõiki huvilisi võistlust külastama ja võistlejaile kaasa elama! Kutsemeistrivõistluse lisainfo, juhend ja ajakava on leitavad SA Innove kodulehelt.

Sel aastal täitub Eesti meistrivõistlustel lilleseades 40 aastat, mida tähistatakse 22.-23. septembril Salme Kultuurikeskuses meistrivõistlustega Estonian Florist Cup 2016. Reedel, 23. septembril on avatud ka esimesel võistluspäeval valminud tööde näitus. Lisainfo: www.eestiflorist.ee. 

Kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Räpina Aianduskooli ja MTÜga Eesti Florist. Võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused
• Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel
• Maikuu viimastel kutsemeistrivõistlustel selguvad parimad õppurid IT-s ja hotellinduses

Liiklus- ja ajalooteemalisse programmi „Hurraa, ma leiutasin jalgratta!“ said end registreerida  4. klasside õpilased, kes just on saanud kevadel oma päris esimeste juhilubade omanikeks. „10-aastased lapsed on liikluses täieõiguslikud sõidukijuhid ning soovimegi  liiklusnädala tegevustega anda endapoolse panuse ohutusreeglite meeldetuletamisele ning turvalisele liiklemisele. On ju teada, et kooliteel on pidev rutt, tähelepanu võib hajuda ning  liiklussituatsioonid tekitavad vahel ka segadust,“ tutvustas programmi ideed maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

„Hurraa, ma leiutasin jalgratta!“ on maanteemuuseumi kõige uuem liikluskasvatuse õppeprogramm. Selle eesmärk on tutvustada ratta arengulugu ning teadvustada ratta leiutamise olulisust inimkonna jaoks, meelde tuletada ohutu jalgrattasõidu põhitõed ja kujundada õiget liikluskäitumist. „Tegevustesse on kaasatud endine jalgrattasportlane Rigo Räim ja Ülenurme rattaklubi Peloton noortetreener Jörgen Matt, kes räägivad oma kogemustest nii võistlusspordi kui ka ohutute sõiduvõtete mõistes. Programm suunab ja julgustab lapsi arutlema, ärgitab loovust ning meeskonnatöö tunnetust,“ lisab Õispuu.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub aastaringselt koolidele ja lasteaedadele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. "Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles," rõhutas Õispuu.

Erinevate liikluskasvatuse programmidega saab tutvuda muuseumi kodulehel: http://www.maanteemuuseum.ee/et/content/liiklusprogrammid

Allikas: Maanteemuuseumi info. 

Samal teemal:

• Osale aasta looma luulevõistlusel!
• Liivi muuseumis toimub kirjandusfestival "Omamüüt"
• Perepäev "Käsi peseb kätt" Tartu Mänguasjamuuseumis

Loo ja fotod saatis Koolielule Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani. 

Esimese keskuses said õpilased teada, et metsas jaotatakse kõik taimed kõrguse järgi rinneteks. Kõige kõrgem on puurinne ja kõige madalam samblikurinne ning nende vahele jäävad põõsarinne, puhmarinne ja rohurinne. 

Õpilased said teada, miks kutsutakse puhmaid just kääbuspõõsasteks. Üheskoos uuriti erinevaid puhmaid- mustikat, sinikat, kanarbikku ja pohla. 

Saadi teada, et taime eestikeelne nimetus "mustikas" tuleb tema marjade värvist, samuti sellest, et küpsed marjad purunevad kergesti ning määrivad käsi ja nägu. Kuivatatud marjad on kasutusel rahvameditsiinis mao- ja soolehaiguste ning kõhulahtisuse puhul.

Omavahel võrreldi mustikat ja sinikat- toodi välja nende erinevused. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. 

Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, aga mustikataimed ei küüni  põlvenigi. 

Saime teada, et kanarbik on  laialt tuntud meetaim ja annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett ning pohlade marjad on väga väärtuslikud, sest sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid. 
Teises keskuses õppisime erinevaid samblikke. Nüüd teame, missugused samblikuliigid kasvavad meie kooli puutüvedel. Need olid hallsamblik, seinakorp ja jahusamblik. 

Juhendajad näitasid  ka habesamblikku, mis meie kooli puudel ei kasvanud, sest tema vajab kasvamiseks väga  puhast õhku.

Kolmandas keskuses viidi läbi puhmaste ja samblike teemaline mäng.

Oli väga huvitav  ja õpetlik õuesõppetund  puhmastest ja samblikest. 

Samal teemal:

• Õuesõpe mõjub õppimisele hästi, kuid kooliprogrammi tuleb seda sobitada oskuslikult
• Õpilased pärandipaiku hoidmas
• Õpilaste teadmised veest on head

21. septembril kell 16.15-18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis toimuval avaloengul „Hälin ja raev lingvistilises metsas“ kõneleb Mikita loovast kaosest kui ühest Eesti identiteeti kujundavast elemendist.

Loengukursusel on vaatluse all näiteks maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.

Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop kirjeldas Valdur Mikitat kui loovat mõtlejat, kes oskab populariseerida nii loodus- kui ka humanitaarteadusi, kuid teisalt ületab ta erialade piire, loob mõttemängulisi seoseid kaugete kultuurinähtuste vahel, ning esitab üllatavaid seisukohti, kutsudes lugejat ja kuulajat kaasa mõtlema ja tundma.

Sutrop on kindel, et Valdur Mikita ideed ja tähelepanekud lubavad temalt loota säravat loengukursust, mis inspireerib mitte ainult Tartu ülikooli humanitaare, vaid kõigi valdkondade üliõpilasi ja ülikooli töötajaid.

Loengud toimuvad 21. septembril, 5. oktoobril, 19. oktoobril, 2. novembril, 16. novembril, 30. novembril ja 14. detsembril kell 16.15–18.00. Vaata loengukava kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kodulehelt.

Ühe Eesti omanäolisema autorina on kirjanik Valdur Mikita leidnud tunnustust nii kriitikute kui laia lugejaskonna seas, tuntum osa tema loomingust on eestlaste elutunnet ja hingemaastikke käsitlev triloogia „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013) ja „Metsik lingvistika“ (2008).

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Loengute salvestusi saab järele vaadata www.uttv.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvahelisel konverentsil vaadeldakse Baltimaade haridus- ja arenemisloo eri tahke
• Uus e-kursus aitab mõista e-riigi ja e-teenuste olemust
• Tartu Ülikool on maailma ülikoolide edetabelis läbi aegade parimal positsioonil

TTÜ loeb oma ajaloo alguseks 17. septembrit 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. 

Ülikooli aastapäeva pidulik tähistamine on esmaspäeval, 19. septembril, mil akadeemilisel aktusel tunnustatakse TTÜ medaliga rektor emeeritus Andres Keevallikut ning promoveeritakse 73 doktorit. TTÜ audoktoriks promoveeritakse rahvusvaheliselt tunnustatud keemiaprofessor Sir Martyn Poliakoff. 

Sel aastal promoveeritakse doktoreid võrreldes varasemate aastatega ligi veerandi võrra rohkem. Samuti on viimasel paaril aastal Tehnikaülikoolis kaitsnud doktorikraadi teadlased, kelle teadustöö on valminud rahvusvahelises koostöös mõne välisülikooliga – on selleks siis mainekad École centrale de Nantes Prantsusmaal, Norra tehnikaülikool, Aarhusi ülikooli Taanis või Aalto ülikool Soomes. 

„Rõõm on näha, et tänavu on nii palju noori teadlasi doktorikraadini jõudnud. Juba eelmisel aastal tehtud otsus tagada kõikidele uutele doktorantidele nooremteaduri töökoht Tehnikaülikoolis koos 1. jaanuaril 2017 käivituva uue akadeemilise karjäärimudeliga kasvatavad doktorikraadi kaitsnute arvu tulevikus loodetavasti veelgi,“ ütles TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal. „Koos kõigi teadustöö tegemiseks vajalike tingimuste loomisega kasvatame järjekindlalt nõudlikkust doktoriõppes nii juhendajate kui üliõpilaste suhtes. Muutused peavad tagama, et katkestamisi esineks vähem ja kaitsmiseni jõutakse kiiremini kui seni,“ rõhutas teadusprorektor Veinthal.

Tallinna Tehnikaülikool on kaasaegne tehnoloogiaülikool, mille tugevus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab eelkõige inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest Eestis. Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed paremad Põhja-Euroopas. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: TTÜ pildigaleriid.

Samal teemal:

• Kõiki TTÜ üliõpilaselamuid katab nüüdsest kvaliteetne WiFi leviala
• Tehnikaülikooli esmakursuslaste tase on teinud kvalitatiivse hüppe