Loo autor on nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz. 

"Nutitund igasse kooli!" on rahvaspordi-laadne projekt, milles iga kool, iga klass, iga õpetaja võtab ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendab need digivahendeid kasutades ning annab sellest teada ka teistele. Projekt toob au ja kuulsuse koolile, õpetajale endale ja õpilastele ning annab kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda. Samuti ootame lisaks koolidele osalema nii lasteaedu, huvikoole, kutsekoole kui ka ülikoole."

Koolid, kes jagavad oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu https://www.facebook.com/groups/nutitund/, osalevad õppeaasta jooksul toimuvates loosimistes. See tähendab, et mida rohkem häid praktikaid jagatakse, seda suurem võimalus on võita! Auhinnad on vinged! Juba septembris jagab projekti peasponsor Telia Eesti välja 50 Linda Liukase "Hello Ruby" programmeerimisõpikut. Eestisse jõuvad need müügile kohe-kohe. Samuti on kirjastus Avita pannud välja aastase litsentsi ühele klassiastmele koolide poolt ihaldatud e-tunni kasutamiseks. Ja auhinnasadu jätkub ka järgmistel kuudel!

Et osaleda loosimises, postita viidatud FB gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja e-posti kontaktaadress; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi) ning viis kuni kümme pilti toimunust või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagaksite nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et sellest vingest projektist rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu, ning mine tea, ehk osutub ka määravaks ka auhindade jagamisel!

Paneme digi enda kasuks tööle!
Nutt on äge - kõik nuttima!

Fotod: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinna koolides on nutikuu
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub 6. oktoobril õppeaasta esimesele "Võrgustik võrgutab" seminarile. Sel korral oleme fookusesse võtnud õpetaja professionaalse arengu – kuidas seda targalt planeerida ja juhtida ning kuidas selleks üldse aega leida.

Seminaril jagavad mõtteid ja kogemusi õpetajad, õppejõud, koolijuhid ning organisatsioonide esindajad, kes toetavad oma tegevustega õpetaja professionaalset arengut. Seminaril käsitletakse muutuvat õpetajakutset, selle nõudeid ning õpetaja täienduskoolituse suundi. Samuti jagavad mitmed koolid oma kogukonnas õppimise kogemust ja otsitakse vastust küsimusele, kuidas leida aega tempokas õpetajatöös.

Seminar toimub Tallinnas Mustamäel asuvas Tehnopoli teadus- ja ärilinnakus 6. oktoobril kl 9.30-16.30 ja on osalejatele tasuta.

Tutvu kavaga ning registreeru seminarile hiljemalt 28. septembriks.

"Võrgustik võrgutab" on seminaride sari, mis 2016. aastal toimub juba kaheksandat aastat. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt. Soovime pakkuda osalejatele võimalust olla kursis muutustega õppetöös, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna arendamiseks. 

Samal teemal:

• Kuidas luua digitaalset õppematerjali
• Hüpe Hüperreaalsusesse
• Digivõimalustest loodusainetes

Seminari programmi on kokku pannud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtlusõppe programmi koordinaator Aiki Pärle märkis, et avaseminari eesmärk on anda noortele võimalus turvalises keskkonnas oma äriideedega välja tulla. „Sinu idee võib muuta maailma ja miks mitte alustada sellega just siin Kuressaares,“ ütles ta. „Veel jagavad noortele oma kogemusi ja õppetunde kirglik rahvusvaheliste meediaproduktsioonide produtsent Almondi Esco ning inspireeriv ja motiveeriv esinemiskoolitaja Margit Raid."

„Selge on see, et kõikide erialade õppekavades ette nähtud ettevõtlusõppega saab edasi minna vaid läbi praktilise tegevuse,“ rääkis ametikooli ettevõtluse ja arvuti erialade juhtõpetaja Jane Mägi. „Meie andsime Ettevõtluskõrgkoolile lähteülesande – õppijaid motiveerida, inspireerida ning õpilasfirmade loomine käima lükata. Nemad panid kokku tugeva programmi ja kaasasid esinejad. Hea meel on selle üle, et üheks esinejaks on meie koolis kaks aastat tagasi õpilasfirmat teinud Andreas Hõlpus, kes täna töötab müügijuhina.“

Teist aastat läbi viidav õpilasfirmade programm on suunatud kutsekeskhariduse taseme õppijatele. Mullu võttis programmist osa seitse õpperühma ligi saja õppijaga. „Õpilasfirma tegevuses osalemine annab noortele ühe aasta jooksul praktilise kogemuse ettevõtte loomisest, tegutsemist ja lõpetamisest,“ sõnas Mägi. „Ametikooli puhul on hea võimalus siduda äriidee õpitava erialaga või kaasata ühe õpilasfirma tegevusse erinevate erialade õppijaid.“

Seminari rahastab Euroopa Sotsiaalfond läbi programmi Starter, mille eesmärgiks on kõikidel haridustasemetel õppijate ettevõtlikkuse kujundamine ning ettevõtlusealaste teadmiste ja oskuste süvendamine. Selleks toetatakse ettevõtlikkuse edendamist õppeainetes, koolitatakse õpetajaid-õppejõude ja kaasatakse ettevõtjaid, et ettevõtlusõpe oleks praktilisem.

Programmi toel levitatakse ettevõtlikku mõtteviisi nii õpetajate-õppejõudude hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt. Rõhutatakse, et endas ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusteadmiste- oskuste omandamine annavad vabamad käed oma karjääri kujundamisel, olenemata sellest, kas on soov olla ettevõtlik töötaja, ettevõtja või lihtsalt tegus kodanik.

Allikas: Kursessaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Ametikool korraldab täiendava vastuvõtu vabadele õppekohtadele
• Ametikooli erialavalikusse lisandusid giid ja tegevusjuhendaja

Möödunud aastal oli Tartu Ülikool edetabeli 400. kohal. Tänavu parandas Tartu Ülikool oma kohta QSi kuuest näitajate rühmast viies, sh akadeemilise maine näitaja tõusis 22 koha võrra, tööandja mainenäitaja rohkem kui viiekümne koha võrra ning teadustöö näitaja kahe koha võrra.

TÜ parandas oma kohta ka seonduvalt rahvusvaheliste üliõpilaste suhtarvuga. See näitab, et Tartu Ülikool muutub üha rahvusvahelisemaks ning integreerub globaliseeritud kõrgharidussüsteemi.

Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm tõdes, et rahvusülikooli läbi aegade kõrgeim positsioon mainekas edetabelis kinnitab TÜ kõrghariduse ja siin tehtava teadustöö üha kasvavat rahvusvahelist konkurentsivõimet.

„Tartu Ülikooli rahvusvaheline maine ja nähtavus paranevad pidevalt tänu meie liikmete pühendunud igapäevatööle. Ülikooli rahvusvahelistumise üha suuremat haaret tõestavad tõusutrendis olevad välisüliõpilaste arvud, ingliskeelsete õppekavade valiku laienemine ning TÜ teadlaste üha suurem kaasatus rahvusvahelistesse projektidesse,“ rääkis rektor, lisades, et see positsioon kinnitab ka ülikooli hiljutiste juhtimis- ja õppekavaarenduse reformide asjakohasust.

„Eri edetabeleid ei ole põhjust üle tähtsustada, ent nende mõju nii ülikooli nähtavusele kui ka suhtevõrgustike haardele maailmas on ometi tuntav. Selle eest tänan ja tunnustan kõiki ülikoolipere liikmeid, kes pingutavad ülikooli pideva uuenemise ja ühiskondliku mõju suurendamise nimel,” rõhutas Kalm.

Teise Eesti ülikoolina on edetabelis ka Tallinna Tehnikaülikool, mis jääb vahemikku 601–650. Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT) on QS edetabeli järgi maailma parimaid ülikoole juba viiendat aastat.

Ülikoolide reastamisel lähtutakse QS hinnangu puhul eeskätt institutsiooni akadeemilisest mainest, teadus- ja õpilaskonna liikmete suhtarvust ja viitamiste arvust ühe teaduskonna liikme kohta. Väiksem, kuid siiski oluline roll on ülikoolide mainel tööandjate seas ning välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaalul.

QS on üks kahest tähtsamast maailma ülikoole ritta seadvast edetabelist. Tartu Ülikool on ainsa Baltimaade ülikoolina 200 Euroopa parima ülikooli hulgas, positsioonil 181-190 (Times Higher Education (THE) 2016). THE 400 maailma parima ülikooli pingereas paigutus Tartu Ülikool 2015. aastal positsioonile 351-400.

Täieliku edetabeli QS World University Rankings 2016/17 leiate siit.

Samal teemal:

• Edetabelite lõks - kuidas mõõta ülikoole?
• Tartu Ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal

Loo pani Koolielu jaoks kirja Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse.

Projektis osalevad üks kool Poolast, üks Soomest, üks Hispaaniast ja üks siis Eestist. Meie koolist osalevad II ja III kooliastme õpilased ja nende matemaatika, loodusainete, eesti ja inglise keele ning ajaloo õpetajad.

Projekti eesmärk on lõimida programmeerimine erinevatesse ainetundidesse. Projekti käigus valmivad aineõpetajail tunnikavad, meie koolis kokku 35, kogu projektis 140.

Kõik tunnikavad tehakse avalikuks projekti veebilehel ja on loetavad nii inglise kui ka osalevate maade õpilaste-õpetajate emakeeles.

Projekt on registreeritud ka eTwinningu keskkonnas. Ingliskeelne tutvustus on loetav siit.

Mida teevad õpilased selles projektis?

Õpilaste ülesanne on programmeerida. Õpetaja annab õpilastele loovülesande, mille õpilased (üksinda, paaris või grupis) lahendavad mingis programmeerimiskeeles. Nii peaksid valmima esitlused, teadmiste kontrollid või mängud. Hetkel on meil veel kokku leppimata, milliseid keskkondi kasutame. Ilmselt tuleb midagi ka robootikaga seoses. Esimesed tunnikavad tulevad matemaatikas, seal kasutame kindlasti hariduslikke roboteid (Edisonid on hetkel mul mõttes). Näiteks õpilaste ülesanne on panna Edison liikuma arvudel 1 kuni 100 nii, et igale algarvule jõudes teeb ta ümber enda telje ühe täispöörde.  

Igas ülalpool mainitud õppeaines tuleb viis  tunnikava (viis ainetundi  lõimitakse programmeerimisega). Meie kooli panus on seega 35 tunnikava + õpilaste loodud õppevahendid. Kokku peaks saama sinna ühisele veebilehele siis 140 tunnikava, õpilaste paremad tööd. Plaanin ise kirjutada ka õpilood.

Kuidas Martna Põhikool selle projektini jõudis, mis ajendas osalema?

Programmeerimine (sh robootika) on meie viimase kahe aasta edulugu. Siiani on see toimunud huviringides ja kahe õpetaja eestvedamisel. Sellest õppeaastast soovisime programmeerimist lõimida ainetundidesse, et viia see kõikide õpilasteni ja enamiku õpetajateni. Projektini jõudsime läbi eTwinningu partnerite otsingu. Projekti idee oli Poola õpetajal Aneta Leskiewiczil nii huvitavalt välja toodud, et otsustasin talle kirjutada, sest ta otsis partnerit just Eestist. Saingi jaatava vastuse, hiljem koostasime projekti kirjelduse ja eesmärgid juba koos. Põhiline töö on muidugi Aneta tehtud. 

Projekt kestab kaks aastat, selle jooksul toimub neli paaripäevast kohtumist õpetajatele kogemuste vahetamiseks, projekti töökäigu monitooringuks jne. Õpilastele toimub neli rahvusvahelist 7-päevalist kohtumist, igas koolis üks.

Lõpptulemuseks ongi programmeerimisega lõimitud tunnikavad, õpilaste poolt valminud mängud, esitlused, testid jms.Tunnid tuleb tegelikult ka läbi viia. Kõigepealt oma koolis, hiljem nendel rahvusvahelistel õppimisüritustel õpilastele.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

Festivali korraldaja Riina Nõupuu sõnul on tänavuse festivali sündmusterohkus tingitud koolide, lasteaedade ja noortekeskuste väga suurest huvist osalemise vastu.

„Kui me eelmisel kümnel aastal oleme vaeva näinud selle nimel, et festival oleks tõsiselt üle-eestiline, siis tänavu saame uhkusega öelda, et me oleme selle saavutanud. Festivaliga on seotud rohkem kui 100 asutust ja ligi 2000 inimest,” tutvustas Nõupuu.

„Lisaks juba traditsiooniks saanud sündmustele, nagu õuekino, laborikülastused või teaduskohvikud, toome sellel aastal huvilisteni rahvusvahelise teaduse stand-up-võistluse FameLab, mis toob 30. septembril AHHAAsse kokku nii noorteadlased kui ka juba päris tuntud professorid,” lisas ta.

Festivali tänavuseks peateema on teadus ja ulme. Kaaskorraldaja Annika Vesselovi sõnul sai teema valitud põhjusega, et see annab võimaluse keskenduda tulevikule ja teaduse senisele arengule.

„Selle suure ulme taga on väga tihti teadlaste töö ja pühendumus ning just sellele me soovimegi tähelepanu pöörata,“ rääkis ta. „Üks ulmelisemaid teadusharusid, millele sel aastal keskendume, on sünteetiline bioloogia ja Eesti teadlaste panus sellesse. Festivali raames on meil antud valdkonnale pühendatud nii filmiõhtuid kui ka teaduskohvikuid.“

26.–30. septembrini aset leidev Teadlaste Öö festival toimub 11. korda. Tegemist on mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi suurima teadusfestivaliga. Teadlaste Öö festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali ametlik veebikodu asub aadressil www.teadlasteöö.ee.

Allikas: Teadlaste Öö festivali info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestival 28.-29. aprillil
• AHHAA hakkab juhtima Euroopa isetegijate nädalat
• Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus tegevust kogu nädalaks

Kõrgharidus

12.07.2016 jõustusid ja sügisest rakenduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ muudatused. Muudatustega laiendatakse tulemusstipendiumi taotlemise ning erialastipendiumi ja erivajadustega üliõpilaste stipendiumi maksmise tingimusi.

Luuakse võimalus maksta erialastipendiumit osakoormusega õpetajakoolituse õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Täpsustatakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumi taotlemisega seonduvat ning nähakse ette, et taotlemisel võetakse arvesse üliõpilase poolt täidetav ja mitte täidetud õppekava maht.

Samuti nähakse kõigile enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele ette võimalus taotleda tulemusstipendiumit juhul, kui nad ei ole ületanud õppekava nominaalaega.

Stipendiumite taotlemise õigust laiendatakse ka Eestis viisa alusel viibivatele isikutele. Üldjuhul taotlevad välisüliõpilased elamisluba õppimiseks Eestisse saabumisel semestri alguses. Tulenevalt taotlejate suurest arvust võtab elamislubade menetlemine aega ja seetõttu ei pruugi ilma muudatuseta oluline arv isikuid esimesel semestril stipendiumi saada.

Alanud ehk 2016/17. õppeaastast saabub kõrgharidusreformi üleminekuperioodi tähtaeg. See tähendab, et:

• enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õppekulude hüvitamisel kehtivas ülikooliseaduses ning rakenduskõrgkooli seaduses sätestatut ja mitte endisi reegleid;
• enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel kaob ära võimalus akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita;
• enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel oli kuni eelmise õppeaasta lõpuni õigus taotleda nende sisseastumisel kehtinud süsteemi põhitoetust ning täiendavat toetust. Alates 2016/17. õppeaastast saavad nad taotleda vajaduspõhist õppetoetust ning vajaduspõhist eritoetust, mis on suuremad ning mõeldud laiemale taotlejaskonnale.

Kutseharidus

01.09.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseharidusstandard“ muudatused, mis puudutavad eelkõige kutseõppe lõpetamise tingimusi. Muudatustega pikendatakse kutseõppe kohustusliku kutseeksamiga lõpetamisele ülemineku aega. Kui senise määruse kohaselt pidi alates sellest septembrist sooritama kutseõppe lõpetamiseks kutseeksami, siis muudatusega kehtestatakse kohustuslik kutseeksam alates järgmise aasta septembrist õpinguid alustavatele õpilastele. Varem kooli vastu võetud õpilased võivad lõpetamiseks sooritada kutseeksami, kuid saavad õpingud soovi korral lõpetada ka eriala lõpueksamiga.

Lisaks üldisele tähtaja edasilükkamisele muudetakse lõpetamise tingimusi hariduslike erivajadustega õpilastele ja kutsekeskhariduse õppekava õpilastele. Hariduslike erivajadustega õpilastele jääbki kutseeksami tegemine vabatahtlikuks, kutseõppe lõpetamiseks piisab eriala lõpueksami sooritamisest. Kutsekeskhariduse õppekava õpilastele nähakse täiendavalt ette võimalus teha lõpueksam järeleksamina juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub.

01.09.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord“ muudatused, millega kehtestatakse uus eeltäitmata duplikaadi vorm, millele õppeasutus saab kanda algdokumendi teksti. Senine duplikaadi plank sisaldas eeltäidetud välju, mistõttu oli sellele keeruline kanda kõiki vajalikke andmeid, kuna vastavate tunnistuste, diplomite jms dokumentide vormistused on väga erinevad.

Hinnetelehe muudatus puudutab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise märkimist. Varasemaid õpinguid ja töökogemust arvestades kantakse hinnetelehele edaspidi moodulite maht ja õpitulemused. Seni tuli hinnetelehele märkida ka moodulist väiksemad üksused (teemad või ained).

Noorsootöö ja huviharidus

08.08.2016 jõustus ja sügisest rakendub uus haridus- ja teadusministri määrus „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise, eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“. Uue korra kohaselt on noorteühingul võimalik taotleda aastatoetust nii üheks kui ka kaheks kalendriaastaks. Varem sai taotleda vaid üheks aastaks. Kaheks aastaks toetust taotledes peab ühing panustama noortevaldkonna arengukava kõigi nelja valdkondliku alaeesmärgi täitmisse ning kavandama oma tegevused ja eelarve kaheks kalendriaastaks.

Toetus eraldatakse ja toetuse kasutamise lepingud sõlmitakse endiselt iga konkreetse aasta kohta eraldi. Uue korra järgi tuleb eelmise aasta toetuse kasutamise aruanne esitada 15. jaanuariks ja seda arvestatakse järgneva toetuse saamise otsuse tegemisel.

Üldharidus

01.09.2016 jõustus haridus- ja teadusministri määrus „2016/2017. õppeaasta koolivaheajad“, millega kehtestatakse 2016/2017. õppeaasta sügis-, talve-, kevad- ja suvevaheaeg. Alanud õppeaasta vaheajad pandi paika 2015. aasta suvel ning need lähtuvad vanast loogikast, kus kevadised vaheajad on pikemad kui sügisesed ja aastas on neli vaheaega. Õppeaastast 2017/2018 hakkab kehtima riiklike vaheaegade uus süsteem, kus teisel poolaastal on üks lisavaheaeg, et jaotada kevadist õppekoormust ühtlasemalt.

01.01.2017 jõustuvad erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt muutub omavalitsustele eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmine taas vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamiseks. Lisaks antakse asutatava erakooli asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.

Üleminekuajal, kuni 2019. aasta lõpuni, saavad erakoolid tegeuskulude katmiseks toetust ka keskvalitsuselt. Riigi tegevustoetus on üleminekuperioodil 75% kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest. Koolidele mõeldud toetus on kohalike omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolidele makstakse tegevuskulude toetust märksa suuremas mahus vähemalt 2023. aasta lõpuni.

Riiklikus haridustoetuses muudatusi pole – riik annab erakoolidele jätkuvalt haridustoetust samadel alustel kohalike omavalitsustega.

Kutsete süsteem ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

01.09.2016 jõustusid (osaliselt ka 09.07.2016) haridus- ja teadusministri määruse „Kutsetunnistuse statuut ja vorm“ muudatused. Need puudutavad eelkõige kutsetunnistusele kantavaid andmeid, näiteks kantakse kutsetunnistusele edaspidi ka kutseeksami keel, ning osakutsetunnistuse vormistamist. Lisaks täpsustatakse duplikaadi väljaandmise korda ja luuakse võimalus taotleda muudetud andmetega kutsetunnistuse duplikaati, kui kutsetunnistuse omaniku isikukoodi on muudetud.

01.08.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseregistri põhimäärus“ muudatused. Olulisemad neist puudutasid kooli lõpetajale kooli antud kutse registrisse kandmist. Samuti kantakse muudatuse kohaselt registrisse ka osakutseid puudutavad andmed. Lisaks täiendati kutse andja kohta registrisse kantavaid andmeid ja lisati andmed kutse andmise tasu suuruse kohta.

Olulise muudatusena pole kutseregistris isikule antud kutse avalikustamise kohta vaja eelnevalt isiku nõusolekut küsida. Kuna kutse kehtib ainult kutseregistri kande olemasolul, peavad andmed registri eesmärgi saavutamiseks olema nende kehtivuse ajal avalikud. Kui isik avalikustamisega nõus ei ole, on tal õigus see keelata.

01.01.2017 jõustub (rakendub 01.07.2017) haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad“. Määrus puudutab kutse andjaid, kes korraldavad kutseeksameid kutseõppe lõpetajatele. Kutse andjad peavad sel juhul kutse andmise tasu kehtestades arvestama, et ei ületataks kutseeksami väljatöötamise ja arendamise kuludele ning eksami läbiviimisega seotud kuludele kehtestatud ülemmäära.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Minister Jürgen Ligi andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest
• Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks rahastamiseks muudetakse seadust

Koolitusel arutletakse selle üle, kuidas toetada lapsi, et nad oskaksid ka vihmaste ilmade ja koolistressi kiuste oma arvutikasutust ohjata.

Koolitus õpetajatele ja kooli tugispetsialistidele toimub 20. oktoobril ja 10. novembril Tallinnas. Selle käigus töötatakse läbi arvuti- ja internetisõtuvuse alase ennetustegevuse toetamiseks loodud õpetajaraamat, mille kõik osalejad pärast koolituse läbimist kaasa saavad. Õpetajaraamat sisaldab nii teoreetilist ülevaadet, praktilisi juhiseid kui õpilaste töölehti. Vaata koolituse kava siit: 

Koolituse maksumus on 195 eurot, varajastele registreerijatele (kuni 20. september) 165 eurot. Koolitusele saab kuni 1. oktoobrini registreeruda siin.

Rohkem infot HNK koolituste kohta HNK kodulehelt.

Allikas: HNK info. 

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Uuring: liigne internetikasutus lastel on seotud kehvemate koolitulemuste ja peresuhetega

Esimese eelvooru küsimustele (põhikoolile: https://goo.gl/forms/fJco4Byb9P9Qg4793 ; gümnaasiumile: https://goo.gl/forms/cS0N3Z2QAknvADgI3 ) saab vastata 17. septembrini.

Teine eelvoor toimub septembri lõpus.

Eelvoorude põhjal parimad võistkonnad pääsevad oktoobri lõpus Nõo Reaalgümnaasiumis toimuvale lõppvoorule, kus tuleb muuhulgas sooritada ka praktilisi töid laboris.

Kummagi vanuseastme parimatele võistkondadele on novembri alguses auhinnaks ekskursioon elektrijaama ning õlitehasesse Auveres ja Molycorp-Silmeti tootmisüksuste külastus Sillamäel.

Võistlusel osalemine on tasuta, eraldi registreeruma ei pea ning lõppvooru pääseb ühest koolist kuni kaks võistkonda.

Sel aastal on õpilastel võimalus osaleda ka segavõistkonnas, kuhu liikmed määrab juhuslikult kõigi soovijate seast arvuti. Selleks tuleb end kirja panna lehel https://goo.gl/forms/FGkQ9v06A9icWl9r2 hiljemalt 9. septembriks. Võistkondade koosseisud teatatakse asjaosalistele 10. septembril. Tingimuseks
on, et üks õpilane kahes võistkonnas korraga olla ei tohi. Kes esindab oma koolitiimi, see segavõistkonnas olla ei saa.

Keemiavõistlust “Kolb” toetavad Nõo Reaalgümnaasium, Molycorp-Silmet, Eesti Energia, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Rahva Raamat ja kirjastused Koolibri, Varrak, Äripäev, Loodusajakiri, Pegasus ja Atlex.

Lisainfo: www.facebook.com/keemiavoistlus ja kolb@keemikud.eu.

Allikas: võistluse korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Keemia e-õppematerjalid Koolielu õppevaramus
• Eesti korraldab Euroopa Liidu loodusteaduste suurvõistlust
• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”

WiFi teenus levib seitsmes üliõpilaselamus ja Academic Hostelis ning on üle 2500-le teenuse kasutajale tasuta.

Traadita internet tagab tudengitele paindlikuma ja mugavama internetiühenduse, arvestades asjaolu, et tänasel päeval on kasutusel massiliselt nuti- ja muid seadmeid, millel puudub võimalus kaabli abil võrguühenduseks. Kiire ja turvaline võrguühendus on eriti vajalik tudengite õppetöös.

Nüüd on kõikides üliõpilaselamutes tõusnud võrguühenduse kiirus ning oluliselt paranenud kasutusmugavus. Oluliselt suurenes ka turvalisus, sest kogu võrguliiklus käib nüüd läbi kesksete tulemüüride. Terve üliõpilasküla võrk on turvaliselt kaitstud väliste ohtude eest ning lisaks sellele saab ka erinevat võrguliiklust vastavalt vajadusele prioritiseerida, ehk siis tagada, et oluline võrguliiklus kindlasti läbi pääseks.

Kõik see on kaetud igapäevase jälgimisega ja kriitilistele probleemidele reageeritakse ööpäevaringselt.

„Õigesti töötav WiFi ning kõrge turvalisus on tänapäeval de facto hügieenitase, sest üle võrgu igapäevaselt liigutatav infomaht on väga suur ning ka ühenduses olevate seadmete arv on mitmekordistunud võrreldes näiteks kahe aasta taguse olukorraga. Kõik see toob kaasa teistsugused nõuded IT-taristule. TTÜ üliõpilasküla projekti oli ka meile põnev teostada ning arvan, et neist võiks saada hea eeskuju haridusmaastikul,“ sõnas MAX 123 müügidirektor Viljar Vaht.

„Tudengid saavad TTÜ üliõpilaselamutes kasutada nii WiFi traadita võrguühendust kui ka ühendust kaabli abil. Arusaadavalt on elanikke, kellele mingil põhjusel WiFi ei ole piisav ning kes soovivad kasutada ka edaspidi ühendust üle kaablivõrgu. Neile jääb see võimalus,“ lisas TTÜ  IT spetsialist Siim Liivand.

Enamik TTÜ üliõpilaselamuid asub ülikooli õppehoonete läheduses Mustamäel. Siidisaba 7 üliõpilaselamu asub kesklinna piiril, Kristiine linnaosas. WiFi teenust kõikides üliõpilasküla hoonetes haldab MAX 123, üliõpilaselamute võrguühenduse tagab Tallinna Tehnikaülikool.

Allikas: TTÜ üliõpilasesinduse pressiteade.

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli esmakursuslaste tase on teinud kvalitatiivse hüppe
• Tehnikaülikooli tudengeid ootavad sügisel mitmed stipendiumid