Projekti peamine eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa lasteaiaõpetajate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel.

Meie lasteaiast osales kaks õpetajat ja kaks abiõpetajat, lisaks oli projektis veel 11 lasteaeda Ida-Virumaalt.

Eesti keele oskus oli projektis osalejatel väga erinev. Meie juhendajad tegid kõik endast oleneva, et me ei pelgaks eesti keeles rääkida ja tunneksime end suheldes mugavalt.

Õppepäevad ja harjutused olid lõbusad, aktiivsed ja mitmekesised. Palju tehti keele- ja muusikamänge õues, pandi kokku minilavastusi, tehti koos süüa ja degusteeriti valmistatut.

Tahaksime jagada muljeid teisest kahepäevasest kohtumisest, mis toimus oktoobis Nelijärve puhkekeskuses.

Esimesel päeval jagati osalejad kahte gruppi. Igaüks võis külastada kahte meistriklassi, mis kumbki kestis poolteist tundi.

Esimeses meistriklassis kuulasime eesti keeles erinevaid jutukesi ja siis panime kuuldu paberile: tuli kas joonistada või teha origami. Meie jaoks oli see uus lähenemine, mida oma töös polnud varem kasutanud.

Teises meistriklassis laulsime laule eesti keeles, mängisime laulumänge, tantsisime ja mängisime ringmänge. Keeleoskuse arendamiseks lugesime vanasõnu ja lasteluuletusi.

Päeva teises pooles meisterdasime nukke. Meisterdamise tegi eriliseks see, et me ei kasutanud niiti ega nõela. Meile anti kangas, millest püüdsime vormida nukke, linde ja jäneseid.

Siis jagati osalejad gruppideks ja iga grupp valmistas järgmiseks päevaks ette väikese teatrietenduse. Meie grupis olid kõik Vaivara lasteaia töötajad, kokku neli inimest. Valisime lavastamiseks lihtsa jutu „Kuidas loomad endale sabad said“. Selle jutu olime lastega lavastanud eelmisel aastal teatripäevaks.

Stsenaariumi kirjutasime eesti keeles, käepärastest materjalidest valmistasime dekoratsioonid ja kostüümid. Ka muusika iga tegelaskuju ilmumise juurde mõtlesime kiiresti ise.

Järgmisel päeval esitas iga grupp oma väikese näidendi. Kõik variandid olid suurepärased, liigutavad ja lõbusad. Kohe oli näha, et „näitlejad“ olid oma ala professionaalid!

Meie muinasjutt tuli välja särav, ja see lõppes toreda ringmänguga „Püüa saba“.

Meie juhendajad olid rahul, et kõik projektis osalejad rääkisid omavahel eesti keeles. Paljud küll vigadega ja žeste ning miimikat appi võttes, aga ikkagi rääkisid! Ja see oligi projekti peamine eesmärk. Projekt lõppes novembris. Täname juhendajaid Jelena Seppa, Piret Kukke ja Külli Mõtslat, tänu neile õnnestus projekt 100%! Meie lasteaia meeskond otsustas korraldajaid tänada purgitäie küpsistega, mille lapsed ja õpetajad olid koos kokandustunnis küpsetanud.

Projekt „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ on lõppenud. Kõik osalejad said diplomi ja koos söödi lõpüritusel torti. Aitäh ja rohkem selliseid projekte!

Loo ja fotode autorid on Vaivara Lasteaia õpetajad Aleksandra Gorodnitševa, Nadežda Išanjazova, Olga Tšuvilskaja, Ingrit Sedakova

Samal teemal:

• Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri

Veebiseminaril tutvustatakse uuenenud Twinspace'i, selle põhilisi funktsionaalsusi ja muudatusi. 

Oodatud kõik huvilised!

Veebiseminar toimub 9. jaanuaril 2019 kell 19.

Veebiseminari viib läbi eTwinningu ekspert ning Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson.

Registreeru täienduskoolituste keskkonnas Juhan.

Foto: Unsplash, Kari Shea

Samal teemal:

• Muljeid eTwinningu aastakonverentsilt Varssavist
• Eesti õpetajate muljed eTwinningu seminarilt "Digitaalsete mängude põhine õpe"

Projekti eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja  Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste eesti keeles suhtlemise enesekindlust. Huvilistele oli osalemine tasuta.

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemänge ja eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa. 

Esimene projektikohtumine toimus 21.-22.septembril Nelijärve Puhkekeskuses. Ida -Viirumaalt kohaletulnutele oli see paljude jaoks esimene kord avastada Kõrvemaa kaunist loodust. Ilmataat kinkis ümbruse avastamiseks soojad sügispäevad. Esimene kohtumine algas tutvumis-ja meekonnamängudega. 

Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppe  programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning seal koos meeskonnaga lahendada eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht.

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles, valides kuulajatele kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil.

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad oma ülesanded lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada ning see osutus väga lõbusaks.

Päeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud - midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid  ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond oli valmistanud. 

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.-20.oktoobril samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval oli kaks töötuba. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi, nagu joonistamine ja voltimine, saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk lugude selgrooga.

Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge.  Lisaks tantsimisele tuli osalejatel  püüda ka eesti keeles kaasa laulda. Kõne paremaks arendamiseks loeti liisusalme ja lasteriime. 

Päeva teises pooles  meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Koos oma grupiga tuli koostada stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles. 

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said oma julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. 

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16.novembri Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna.

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel kodust ülesannet. Osalejatel tuli valida kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud oma koduse ülesande.

Peale ettekandeid suunduti õuesõppele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele.

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida oma igapäevatöös saab koheselt kasutada ning mida paljud juba ka kasutanud on. 

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige raskem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli neid, kelle keeletase oli A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektist osavõtnud kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema eestikeelsetel alushariduse teemalistel koolitustel. 

Projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ lõpetas pidulik tordi söömine. 

Projekti viisid  läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli  Mõtsla. Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus www.koolitushuvi.ee.

Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla 

Samal teemal:

• Projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri"

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat sina kõige rohkem kasutad. 
Uuel aastal jagame tulemusi - siis saad teada, mida kasutavad teised. 

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2018

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Koolilapsed ehitavad virtuaalmaailmas Baltimaade kultuuripärandit

Esimene kingitus on "Interneti turvalisuse jõulukalender" - http://bit.ly/jkalender. Kalender valmis õppeaine "Turvalisus ja privaatsus" kodutööna ning selle valmimisse andis oma panuse ka õppejõud Birgy Lorenz. Kalender on mõeldud eelkõige 1.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele. Lisaks sobib see kasutamiseks ka teistele täiskasvanutele. Kalendri loomise eesmärk on tuletada meelde ja korrata üle interneti turvalisusega seonduvad ohud, pöörata neile rohkem tähelepanu ning koondada ühte kohta kokku väikesed kasulikud nipid. 

Teine kingitus on Bee-Boti haridusrobotitega "Jõulumäng" - http://bit.ly/j6ulum2ng. Õppematerjal sisaldab mängureeglite näiteid ja 24 väljaprinditavat mänguruutu. Mäng sobib igas vanuses inimestele ja Bee-Boti roboti olemasolu ei ole määrav, sest seda saab ka mängida ilma robotita. 

Teadmisterohket ja mängulist pühadeootust!

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Millest on tehtud hea (digitaalne) õppematerjal?

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit tunnustas TÜ eetikakeskus koolipere mitmekülgse toetamise, avatud ja sihikindla koolikultuuri arendamise ning teadliku ja eduka väärtusarenduse eest.

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor sõnas rändkarikat vastu võttes, et kahtlemata on see kooliperele, õpetajatele, lastele, tervele kogukonnale väga suur tunnustus. Kooli eneseanalüüsimine oli neil pikalt plaanis, rändkarika võit sealjuures on kahtlemata äge tunne. „Meie õpetajate hulgas on kutsestandard rakendunud, nii et eneseanalüüs ei ole meile võõras protsess,“ selgitas Aasamets. „Koolipere on terve kooli analüüsi üle viimas refleksioonipõhiseks,“ lisas ta.

Nissi Põhikool vääris tunnustust koolimeeskonna mitmekülgse ja professionaalse arendamise, avatud ja kaasava koolikultuuri väärtustamise ning järjepideva ja eesmärgistatud väärtuspõhise juhtimise eest.

Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots tõdes, et tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2018“ saamine oli neile väga meeldiv üllatus. „Ma olen väga uhke meie kooli üle, aga üksinda ei tee midagi. Mul on selline meeskond, kes tahab areneda ja on valmis koos edasi minema,“ jagus Ajaotsal kooliperele vaid kiidusõnu. Ta lisas, et eneseanalüüsi kirjutamine oli hea väljakutse ning pakkus neile uue kogemuse.

Võsukese Lasteaed sai väärtuskasvatuse karika süsteemse ja mitmekülgse lapse arengu toetamise, projektõppe ja õuesõppe arendamise, koostöise ja õnneliku lasteaiapere väärtustamise ning teadliku väärtuskasvatuse eest.

„Ma ei julgenud nii kõrget tunnustust loota!“ rõõmustas Margery Lilienthal, Võsukese Lasteaia direktriss. Tema sõnul on lasteaia meeskond ise kõige suurem motivatsioon: „Ma tahan näha nende silmis sära. Minul oleks üksi raske endas motivatsiooni leida, et näidata, kui tubli on meie lasteaed. Mul oli vaja oma meeskonna tuge.“ Lilienthal lubas oma lasteaiaperele öelda, et nad on maailma kõige ägedamad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavu on väärtuskasvatuse koolide ja lasteaia võrgustikega liitunud ohtralt uusi tegijaid. „On eriliselt suur rõõm, et on nii palju koole ja lasteaedu, kes on valmis kriitilise sõbra toel oma igapäevaseid tegevusi analüüsima ja mõtestama ning leidma oma tugevused ja arengukohad,“ selgitas Punnar.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 11. väärtuskasvatuse konverentsil „Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu kuuendat korda. Hea kooli ja hea lasteaia nimelistele konkurssidele on aastatel 2009-2018 oma tööd saatnud 80 kooli ja 89 lasteaeda.

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kaarli Kool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Loo Keskkool, Nissi Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool.

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati J. V. Veski nim Maarja Põhikooli, Simuna Kooli, Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Väätsa Põhikooli.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid Haapsalu Lasteaed Päikesejänku, Luunja Lasteaed Midrimaa, MLA Viimsi Lasteaiad, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Võsukese Lasteaed.

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati Rakke Lasteaeda Leevike, Saku Lasteaeda Päikesekild, Sillamäe Lasteaeda Jaaniussike, Tallinna Kopli Lasteaeda, Tartu Lasteaeda Midrimaa ja Võru Lasteaeda Päkapikk.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega saab tutvuda eetikaveebis. 

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikuid

Eriti aktiivsed ProgeTiigri tulevikutegijad olid sel aastal lasteaiad. Oli lasteaedu, kus programmeerimisega pistsid rinda pea kõik lapsed: paberil, arvutiga, roboteid, aga ka kaaslasi programmeerides. Laste tegemised on näha ProgeTiigri Tulevikutegijate FB lehel.

Pärast esimest vooru toimusid piirkondlikud üritused, millest võttis osa üle 1200 programmeerimishuvilise lasteaialastest kuni gümnaasiuminoorteni. Üritused toimusid Peetris, Viljandis, Pärnus, Võrus ja Laiusel ja õpilastel oli võimalik osaleda erinevates töötubades või panna ennast proovile digioskaja võistlusel, digiorienteerumisel, mängude loomises või robotitega võisteldes.

Lisainfo

Maakondlikest üritustest tegi fotod Kristi Salum

Samal teemal:

• ProgeTiiger hullas Laiuse põhikoolis
• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Konverentsi avavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. Lastekaitse Liidu aastakonverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas“. 

Otseülekannet konverentsist saab jälgida Delfii portaalist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-delfi-tv-s-lastekaitse-liidu-aastakonverentsi-avab-kersti-kaljulaid?id=84515975.

Lapsed on aktiivsed uue tehnoloogia kasutajad, täna on iga kolmas internetikasutaja laps.  

Lastekaitse Liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on meie tegevus väga suures sõltuvuses infotehnoloogiast ning meie edukus võib sõltuda palju sellest, kui turvaliselt tegutseda oskame.  „Igapäevane küberhügieen on sama oluline kui lihtsalt hügieen – oluline on probleeme ennetada,“ lisab Ene Tomberg,

Konverentsil esinevad ettekannetega lisaks tunnustatud Eesti spetsialistidele ka eksperdid Soomest, Sloveeniast, Suurbritanniast ja Iirimaalt. Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak räägib noorte sotsiaalmeediakäitumisest ning mida noored arvavad täiskasvanute sotsiaalmeediakäitumisest. Lauri Palsa Soome Riiklikust Audiovisuaalinstituudist arutleb oma ettekandes meediahariduse rollist Soome haridussüsteemis. Telia asepresident Anne Larilahti  räägib, kuidas Telia ettevõttena saab panustada, et lastel oleks internetis turvalisem ning Amy McArdle tutvustab, kuidas Facebook mõtleb ja reageerib teismeliste kasutajate turvalisusele.

“Kohati on lapsed digimaailmas targemad ja kogenumad kui täiskasvanud,“ räägib Anne Larilahti, Telia Company asepresident jätkusuutlikkuse valdkonnas. „Ometi tähendab internet lisaks headele võimalustele ka ohte, mida laste turvatunde ja õiguste tagamiseks ära unustada ei tohi. Oluline on lapsi  kaasata ka riskidest rääkimisse. Ka Telia laste nõuandva paneeli viimane uuring kinnitab, et lastel on palju häid nõuandeid, mida jagada endast noorematele internetis turvaliselt surfamiseks,“ jätkab Larilahti.

Konverentsi töötubades keskendutakse laste huvidest lähtuvale digitehnoloogia kasutamisele; sellele, mida noored digimaailmas teevad, kuidas see mõjutab noorte heaolu ja kuidas neile abiks olla. Anton Toni Klanćnik annab ülevaate Europoli tegevusest laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamisel ning Michael Sheath Suurbritanniast arutleb oma ettekandes, kuidas meie teadmised aitavad arendada ennetusstrateegiaid laste kaitsmiseks seksuaalse väärkohtlemise eest internetis.

Konverentsi korraldaja on Lastekaitse Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sotsiaalkindlustusametiga rahvusvahelise projekti "Targalt internetis" raames.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Internet, kas komm või pomm
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Konverenstil osalesid Varje Tipp Pärnu Kutsehariduskeskusest, Ülle Kreos Kuressaare Vanalinna Koolist, Ene Küünarpuu Risti Põhikoolist, Reelika Helde Hagudi Põhikoolist, 
Liilia Laas Kullamaa Keskkoolist, Niina Nikitina Peetri Lasteaed-Põhikoolist, Tuuli Tomson Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist. 

Näiteid töötubade teemadest: „Euroopa elav kultuuripärand“, „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“, „Digimaailma ja kultuurimaailma kohtumine“ (kuidas ära tunda ja hakkama saada tugevate emotsioonidega kooli- ja digikeskkonnas), „Kultuuripärand kui öko-koolide temaatika kombineeritult jätkusuutliku arenguga“ (tegu on rahvusvahelise ECO-koolide programmiga, http://www.ecoschools.global/). Lisaks tutvustati Euroopa parimaid eTwinningu projekte.  

Õpetajate muljeid

Varje Tipp: Mulle meeldis väga avaettekanne, kus tutvustati uut ERASMUS+ programmi perioodi. 

eTwinningu Euroopa võiduprojektidest jäi meelde Kreeka-Itaalia projekt sisserändajate teemal (IMAGINE...Together for the world! Link: https://twinspace.etwinning.net/30463/pages/page/172342). Väga läbimõeldud projekt, mis kestis pool aastat. Kaasatud olid 9-12aastased õpilased. Projekti tegevused olid väga hästi Twinspace´i ülesse pandud, selge ja arusaadav ülevaade. Iga ülesanne projektis oli seotud mõne digivahendiga (veebitahvel, mõistekaart, raamatu tegemine, plakat). Tööd tehti rahvusvahelistes rühmades, kogu projekti läbis koostöö põhimõte. Külastati isegi sisserändajaid ja esitati neile küsimusi. Kõik, mis veebiseinale lisati, seda ka kommenteeriti teiste õpilaste poolt. Koos tehti MindMap, loodi posterid, kirjutati koos lugu ühisdokumendina. Koos hinnati projekti hindamismudeli abil. See oli minu arvates üks parimaid projekte, väga hästi läbi viidud ning tulemusi kajastatud. 

Teine tutvustatud projekt oli ICT Scratch Games, kus osales kuus riiki, tehti kuus mängu kuuele raskusastmele. Osalesid õpilased vanuses 12-15 eluaastat. Üks tegi valmis mängu põhja, teised täiendasid ja muutsid raskusastet.

Väga vahva oli lähemalt eTwinningu õpetajatega tuttavaks saada. Loodan väga, et uued õpetajad said inspiratsiooni projektide tegemiseks. Toredad olid ka õhtusöögid, kus sai vabalt vestelda ja kogemusi vahetada. Varssavi on ilus linn, kuhu võiks alati tagasi minna. 

Eesti rühm eTwinningu aastakonverentsil Varssavis

Liilia Laas: Meelde jäid mõtted, et eTwinning tähendab koostöö laiendamist, virtuaalse ja füüsilise liikuvuse sidumist, kvaliteetset haridust, võtmepädevuste ja õpetajate koostöö arendamist. eTwinning on mõnusate hariduslike projektide loomine ja läbiviimine oma Euroopa naabermaade uute (ja kogenutele ka vanade) sõpradega. 

Kultuuripärandi töötoas tutvustas Kati Nurmi Soome haridusprogrammi “Culture Leap” – Euroopa kultuuripärandi Grand Prix  ja Euroopa Nostra auhinna võitja 2018 ( vt http://www.europeanheritageawards.eu/winners/culture-leap-educational-programme/)  Valik jutuks olnud teemasid: kultuuripärand - mis? miks? kellele? Mis on immateriaalne pärand? Mis on elav kultuuripärand? Pärimine/pärandamine; mida sina oled pärinud, mida kavatsed pärandada? 

Teises töötoas õpiti, kuidas märgata, ära tunda, saada hakkama tugevalt väljenduvate emotsioonidega koolikeskkonnas, miks on oluline tegeleda (online)vihakõnedega koolis. Tutvuti SELMA (Social and Emotional Learning, http://www.hackinghate.eu/) tööriistakomplektiga, mis on õpetajatele teemakäsitlusel abiks. 

Tuuli Tomson: Osalesin töötoas „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“. Töötoas tutvustati platvormi Europeana. 60 000 artefakti sisaldav platvorm on avatud kasutamiseks hariduses. Erinevaid pilte, videoid, tekste jm saab alla laadida ning tundides kasutada. Valmis  materjale õppetöös kasutamiseks võib leida siit: https://pro.europeana.eu/resources. Väga huvitav on Europeana kogu esimesest maailmasõjast, mis sisaldab inimestelt kogutud mälestusi, kirju jm.

Jaanuaris 2019 algab MOOC õpetajatele, kus tutvustatakse võimalusi, kuidas plavormi õppetöös kasutada. MOOCi korraldab European Schoolnet.

Teises töötoas, kus osalesin, tutvustati Euroopa kultuuripärandi aasta töövahendeid õpetajatele. Infot jagati online mängu “Culture Heritage Detectives” (kultuuripärandi detektiivid) kohta ja tutvustati 16 ettepanekut projektitööks, mis sobiksid ka eTwinningu projektideks. Töötuba oli hästi praktiline, materjalid: https://padlet.com/walshgrania/culturalheritage. Kellel ei ole projektiideed, siis soovitan seda uurida.

Tutvustatud eTwinningu võiduprojektidest jäi meelde 15-19aastastele mõeldud “National parks = international treasure” (rahvuspark on rahvusvaheline aare). Oli väga huvitav projekt, mis keskendus osalenud maade loodusparkide tutvustamisele. Projekt kestis üheksa kuud. Kasutati väga erinevaid koostöövahendeid. Samuti on projekti väljundid väga mitmekülgsed: näiteks koomiksid netiturvalisusest, sõnaraamat looduse sõnadega, mõistekaardid, infograafikud jpm. Projekt on avalik ning sellega tasub  lähemalt tutvuda: https://twinspace.etwinning.net/20319/home.

Ülle Kreos: Kõik töötoad olid väga hästi ette valmistatud ja huvitavad. Kogu üritus oli väga kõrgel tasemel korraldatud! Aitäh Laurale Vetikule ja HITSA-le selle suurepärase võimaluse eest konverentsil osaleda! Tänud ka kõigile teistele reisikaaslastele, olite toredad! Mis uut töötubadest õppisin? Õppevahend Story Cubes  (https://www.storycubes.com/) - täringutel on erinevad pildid, iga osaleja veeretab täringut ja koostab pildi kohta lause, mis on eelmisega seotud. Nii saab kokku toreda jutu. Padlet - heli salvestamise võimalus. Mentimeter - küsitluseks või tagasisideks. Flipgrid - saab teha filmi. Autodraw.com - hea võimalus kujundite joonistamiseks. Yo Teach - lühivideote loomiseks.

Õppisime koostama Google Mapsis kaarti, kandma sinna infot. Selles töötoas tundsin ennast vilununa, olen varem neid kaarte koostanud! Sain järgmiseks õppeaastaks eTwinningu projektipartneri Kreetalt. 

Ene Küünarpuu: Osalesin töötoas „Piirideta kultuuripärand“. Töötoas tutvustati Rootsi organisatsiooni  “Cultural Heritage without Borders (CHwB)” restaureerimistegevust pärast Jugoslaavia lagunemist ja sõda Bosnias, Kosovos ning Albaanias. Arutleti selle üle, kuidas hoida kultuuripärandit konfliktipiirkondades.

Teises töötoas tutvustati, kuidas lasteaias ja algklassides võiks projektitööd teha nii, et mäng ja töö oleksid omavahel lõbusalt seotud. Tegime loositud rühmades läbi neli erinevat ülesannet. 
1. Paberist lossi ehitamine ilma kääride ja liimi kasutamiseta – võidab see, kes saab kõige kõrgema lossi. 
2. Etteantud sõnade ja võlukoti (selles olid erinevad tähed, esemed) legendi loomine. 
3. Iga rühm sai pildi monumendist erineval aastaajal. Ülesandeks oli pildi kaunistamine erinevate materjalidega (paber, kivid, lõng jms) vastavalt aastaajale. 
4. Pildil ausammas. Ülesanne mõelda, mida võiks pildil antud tegelane öelda ausamba ümber seisjatele.
Töötuba oli väga praktiline, loov ja lõbus.

Niina Nikitina: Eco-koolid (http://www.ecoschools.global/) on rahvusvaheline programm, mis julgustab õpilasi tegutsema jätkusuutlikkuse osas. Selles programmis osaleb 51 000 kooli 67 riigist. 

Projektide kaudu õppimine võiks olla  lõbus: võib valmistada kakaod, kasvata tomateid ja muid taimi. Protsessi saab kirja panna kalendri või kokaraamatu vormis. Selle kõik saab ühendada jätkusuutliku arengu teemaga. eTwinning on suurepärane platvorm selliseks projektitööks. Töötoas tutvuti projektidega, mis peegeldavad säästva arengu eesmärke. Rohkem infot leiab siit: https://static1.squarespace.com/static/552bcd30e4b02ed06b97c76d/t/591adab6197aead051a14054/1494932151856/Eco-Schools+and+the+SDGs.pdf 

Loe konverentsi kohta lähemalt ka eTwinningu kodulehelt!

Fotod: Varje Tipp, FB ja Ülle Kreos

Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Õpetajate Lehe artiklis Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• EENetil on külas noored töövarjud