Samuti saavad mentorid edaspidi äsja ametisse astunud kolleege professionaalselt toetada. Kokku on väljaõppe saanud 48 mentorit.

Paikuse lasteaia Mesimumm direktor, mentor Astra Jamnesi sõnul omandas ta programmi toel uusi juhtimisvõtteid. "Tänu kogetule ja õpitule olen enesekindel, see mida siin õppisin, olen juba ka oma igapäevatöös rakendanud. Koolitusel esitatud teooria oli väga hästi praktikaga seotud. Juba näen ka võimalusi, kuidas mentorlust edaspidi rakendan," ütles Jamnes.

Mentor Natalia Kond, Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli direktor ütles, et koolitus andis talle metoodilise põhja mentorluse pakkumiseks. "Sain võrgustiku uute kolleegide näol, mis andis võimaluse rakendada oma teadmisi ja oskusi väljaspool enda õppeasutust. Väärtus omaette oli õppeperioodil kogemuse saamine ise mentee rollis olles," sõnas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul aitab programm muuta haridusvaldkonna juhtimist senisest veel profesionaalsemaks. "Mentorus on tulemuslik juhtimismeetod, kui seda teadlikult ja eesmärgipäraselt kasutada ning aitab kaasa haridusvaldkonna juhtimiskvaliteedi hoidmisele ja parendamisele," sõnas Mikiver.

Väljaõppe läbinud mentorid jätkavad omandatud oskuste arendamist täiendusõppes ning panustavad Eesti haridussüsteemi koolijuhtide mentoritena ka edaspidi. Igal aastal asub direktori ametisse ligi paarkümmend uut inimest üle Eesti ning liitutakse ka väljastpoolt haridussektorit. Kogenud juhi tugi on neile väga oluline, et oma töös õnnestuda.

Uus mentorite väljaõpe algab 2018. aasta jaanuaris, kandideerimine kuulutatakse septembri alguses 2017. Ootame kandideerima!

Arenguprogrammi on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, seda korraldab sihtasutus Innove. Mentorite väljaõpet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ vahenditest. Arenguprogrammi viib läbi talendijuhtimise konsultatsioonifirma Fontes.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu

Kevadel pakub muuseum välja Oskar Lutsu "Kevade" ainetel loodud teatrit ja muusikat tutvustava tunni, mis haakub kenasti ekspositsiooniga, kus "Kevade" ka keskse loona välja on toodud. Ekspositsioonis tutvustatakse Eesti koolihariduse kulgu, kus muusikaõpetus on suurt rolli mänginud. Külastaja näeb "Kevadest" tuttavaid pille: viiulit, kannelt, harmooniumi. Samuti on teatri poolelt näitusel mitmeid "Kevade" lavastustega seotud kostüümi- ja lavakavandeid, lavastustega seotud isikute esemeid.

Info ja broneerimine muuseumi kodulehel!

Allikas: ETMMi info. 

Samal teemal:

• Märts ja aprill Särevi Teatritoas
• Särevi Teatrituba ootab lapsi jõuluetendusi vaatama

Loo saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Suur tänu Tallinna Haridusametile, kes suunas Tallinna Nutikuu tegevused läbi meie. Tallinna postitusi oli kokku 234 ja osales rohkem kui 65 asutust. Oleme kõik tegijad!

Kõige enam postitusi teinud koolid: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (41), Antsla Gümnaasium (18), Põlva Gümnaasium (15) ja Tallinna Kristiine Gümnaasium (15). Lasteadedest Tallinna Lasteaed Kirsike (13), Tallinna Lauliku Lasteaed (10) ja Tallinna Liikuri Lasteaed (10). Tore, et hoiate eestvedajate rolli!

Auhinnad:

- Telia Eesti pea-auhinna drooni võitis Sillaotsa Kool, esindaja Maiga Hallap. 

- Loquizi ja 360.ee pea-auhinna (kaheks nädalaks tahvelarvutid ja Loquizi kasutusõigus) võitis Tallinna   Mustamäe Humanitaargümnaasium, esindaja Sergei Sumin. Loquizi auhinnad (aastaks tasuta Loquizi kasutusõigust) said Pirita Majandusgümnaasium (Mirjam Hallingu), Põlva Gümnaasium (Marika Veiko), Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (Ljudmilla Roždestvenskaja), Tallinna Saksa Gümnaasium (Margit Teesalu), Viimsi Keskkool (Vilve Roosioks). 

- Õpiveebi aastase Premiumi kasutusõiguse võitja on Heli Järve Roosna-Alliku Põhikoolist.

- Tallinna Haridusametile on edastatud kõik Tallinna koolide ja lasteaedade esindajate tulemused ning loosimised toimuvad Tallinna nutikuu lõpetamisel 20. mail.

Pildivõistlus innovaatilisest klassiruumist

Aprillis toimus ka innovaatilise klassiruumi pildikonkurss https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum - postitusi tehti mitme lehe jagu ja saate kõik sinna neid vaatama minna. Kui tunnete, et teie klassiruumi pilt peaks ka seal üleval olema, siis võite neid ikka lisada. Siis kõik teised näevad ka, et teie asutus on sama äge kui teiste oma.

Loosimise tulemused: 

- Haridus- ja Teadusministeerium loosis välja: Rakke Kool (Leelo Ambos), Valgamaa Kutseõppekeskus (Eva Tšepurko), Eesti Rahvusvaheline Kool (Kadi Tomson), Pelgulinna Gümnaasium (Kaire Kukk). Auhinnaks esimesele kolmele akupangad ja viimasele joonlauad. Auhinnad saadetakse otse kooli. 

- Eesti Teadusagentuur annab välja auhinnana teadusfoto, mille saab 21. Kool (Signe Hohensee), Väätsa Põhikool (Monika Kirss), Tartu Luterliku Peetri Kool (Õnne Ints) ja Haanja Kooli pere (esindajana Triinu Grossmann). Auhinnad saadetakse otse kooli. 

- Rekato AS valis välja Pelgulinna Gümnaasiumi, Jüri Mäemati. Auhinnaks Ozoboti kaelakott ja T-särk. 

- HITSA auhinnad saavad Abja Gümnaasium (Keijo Koort), Võru Kesklinna Kool (Koidu Süvaorg), Muraste Kool (Annika Hinn). Auhinnaks on HITSA meenekott. Auhinnad saadetakse otse kooli.

- Sertifitseerimiskeskus valis välja Põlula kooli, esindaja Sirle Taaksalu, ja Haanja kooli, esindajad Triinu Grossmann, Ülle Mõim, Evi Lestberg. Auhinnaks on koolile lauamäng "Ärihai". Auhinnad saadetakse otse kooli. 

- Microsoft Eesti loosis välja: Tallinna Lindakivi Lasteaed (Irina Morozova), Tallinna Kuristiku Gümnaasium (Aivar Metsaveer), Südalinna Kool (Kerttu Mölder). Auhinnaks kruusid ja võtmehoidjad. 

- Tallinna Haridusametile on edastatud kõik Tallinna koolide ja lasteaedade esindajate tulemused ning loosimised toimuvad Tallinna nutikuu lõpetamisel 20. mail.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Konkurss "Näita oma innovaatilist klassiruumi!"
• Õppimine aktiivseks ja õue!
• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni

AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk sõnas, et näituse eksponaadid on päris inimesed. Näituse külastajale avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga, milline on inimese keha seestpoolt.

„Näitusel eksponeeritakse 12 täiskasvanud inimest, kes on erinevatel viisidel tükkideks lõigatud: kas pikkupidi või ristipidi. Lisaks täissuuruses läbilõigetele saab AHHAAs näha ka ehtsaid organeid, luid, veresoonkonda, närve ja palju muud,“ tutvustas ta.

Kolk märkis, et näituse Eestisse toomisele eelnes ligi kolm aastat läbirääkimisi: protsess, mille sarnast ei olnud AHHAA kunagi varem läbinud.

„Meie jaoks on see suur võit et me sellise näituse AHHAAsse saime,“ ütles ta. „Kuigi esmapilgul võib näitus kergelt hirmutav tunduda, siis kinnitan, et tegelikult ei ole selle juures midagi ebameeldivat. Paljudel meist puudub teadmine, missugune üks laip tegelikult on ja näitusel võivad nad üllatuda, et eksponaadid meenutavad pigem suuri nukke. Näitus näeb esteetiliselt kena välja ja selle vaatamine ei tekita kelleski halba enesetunnet.“

Kolk lisas, et neid eksponaate, mis võiksid inimestele korda minna ja ärgitada oma tervise peale rohkem mõtlema, on näitusel palju. Näiteks lastele võiks meeldida näiteks osa, kus on kõrvuti eksponeeritud hobuse ja inimese aju. Laste jaoks on väga üllatav, et nii suurel loomal on nii väike aju. Näituselt leiab ka suitsetaja ja mittesuitsetaja kopsude võrdluse.

Näitus „Ahhaa, inimkehad“ avatakse Teaduskeskuses AHHAA kõikidele külastajatele 6. mail ja selle raames saab tutvuda inimorganismi luustiku, lihaskonna, hingamiselundkonna, närvisüsteemi ja ka näiteks veresoonkonnaga.

Inimkehast valmistatud eksponaate tutvustav näitus võimaldab igas vanuses vaatajatel näha seda, mis üldjuhul kuulub meditsiinitöötajate argipäeva. Näitus jääb AHHAA keskusesse kuni 5. novemberini 2017.

Allikas: SA Teaduskeskus AHHAA

Foto: SA Teaduskeskus AHHAA

Samal teemal:

• AHHAA avas meditsiiniteemalise harrastusteaduse näituse
• AHHAA avas maailmas ainulaadse 10 miljoni tähega planetaariumi

HITSA eestvedamisel viis Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „IKT-haridusest: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused lasteaias ja üldhariduskoolis“, mis kaardistas Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide IKT huviringid ning õppekavades kirjeldatud digioskused, tegi ülevaate digioskuste lõimimisest õppeprotsessis ning uuris, millised on õpetajate võimalused ja oskused juurutada muutunud õpikäsitust ning arendada õppijate digioskusi. Esmakordselt on nii põhjalikult kaardistatud infotehnoloogia õpetamine meie haridusasutustes.

Uuringutulemuste tutvustamisele järgneb tulevikku vaatav arutelu teemal, kas ja mida peaks meie hariduspoliitikas muutma, et soodustada digioskuste arendamist õppetöös. Paneelis saavad sõna õpetajate ja õpilaste esindajad koos teiste valdkonna ekspertidega, kaasa saab rääkida ka publik. Tutvu kavaga siin. 

Esitlus toimub 16. mail kell 15–17 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (Raja 4C, Tallinn). Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume huvilistel registreeruda hiljemalt 12. maiks!

Uuring viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel
• Pärnu linna eÕppe päev
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid
   

Konverentsile oodatakse sotsiaalpedagooge, haridus- ja sotsiaalvallas töötavad spetsialiste, õpetajaid, õppejõude, üliõpilasi ja kõiki teisi huvilisi. „Teaduskonverents on traditsiooniks saanud mõtte- ja koostöökogemuste vahetamise ning koostegutsemise areen kõigile neile, kes väärtustavad inimeste aitamist pedagoogiliste vahenditega,” märkis üks korraldajatest, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Kristi Kõiv.

Konverentsil esinevad ettekannetega Kristi Vinter ja Rain Mikser Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist ning Kristi Kõiv ja Grete Evert Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudist. Räägitakse sotsiaalpedagoogi rollist, sotsiaalpedagoogilisest ainest Eesti õpetajate narratiivides, sotsiaalpedagoogika teooriast ja praktikast ning probleemselt käituvate õpilaste meeleolu muutustest. 

Pärastlõunal saab osaleda praktilist sotsiaalpedagoogilist tööd tutvustavates töötubades, kus on teemadeks politsei ja sotsiaalpedagoogi hea praktika, projektitöö võimalused, Wanda meetod, laps ja lemmikloom, narritamine ja kiusamine, loovtegevused ning tugikava koostamine kui positiivsed näited sotsiaalpedagoogilise töö heast praktikast.

Konverentsi korraldavad Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut. Konverentsi kava leiab TÜ haridusteaduste instituudi koduleheküljelt.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste
• Uudiskirjandus: "Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat"
• Sotsiaalpedagoog: oluline on oskus kaasata ja soov olukordi mõista

Tartu Ülikooli suveülikool on meeldiva enesetäiendamise ja puhkamise sümbioos. Õppimise protsess ei pea alati olema range ja pingeline. Tule suveülikooli ja muuda oma suvi tegusaks!

Suveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid sotsiaalmeediast, personali arendamisest, psühholoogiast, ajaloost ja kultuurist, tervisespordist, ravimtaimedest, ajajuhtimisest, õigustest, depressioonist, käsitööst jpm.

Valik suveülikooli kursustest (enam infot, registreerumine kursuse pealkirjale klikkides):

TARTU

23.–24.07 Teatri tähendus ja mõju: „Roosi nimi“ Anneli Saro
8.08 Motivatsioon: miks me midagi teeme ja kuidas käitumist mõjutada Kariina Laas
16.–17.08 Mõisaarhitektuur Eestis. Valgustuskultuuri, arhitektuuriajaloo ja kirjanduse väljas Juhan Maiste
25.08 Ravimtaimed metsas, koduaias ja rohukapis  Ain Raal, Rein Sander
26.08 Raskete elumuutustega kohanemine Karmel Tall
28.–29.08 Kirjandus ja film – kuidas lugeda filmi? Lauri Kärk

TALLINN

22.08 Inimese ja organisatsiooni maine sotsiaalmeedias Maria Murumaa-Mengel
30.08 Depressioon: eneseteraapia võimalused Angela Jakobson

PÄRNU

17.–18.08 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös Liina Puusepp
23.08 Kus on läbipõlenud inimese koht? Liina Puusepp

VILJANDI

10.–18.06 Galvanoplastika Merilin Tõnisoja
14.–18.08 Kangastelgedel kudumine algajatele Astri Kaljus

Suveülikoolis osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Robotex on Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka huvilisele. 

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. Sel aastal ootab Robotex üle 20 000 külastaja, 2500 osavõtja ning 1300 robotit, kavas on 23 robotivõistlust.

Robotexile aitab kaasa ka EV100 toimkond, et lapsed üle Eesti saaksid võimaluse tegeleda robotitega ning omi oskusi tulla näitama Robotexile.

 "2017. aastal on oodata kõigi aegade suurimat ja võimsamat Robotexi. Kolitakse suurematele pindadele, laiendatakse oluliselt tehnoloogianäitust ning mis kõige olulisem - pannakse suur rõhk rahvusvahelise haarde suurendamisele, et Eesti oleks sünnipäeva pidustuste raames kenasti maailmakaardil kui robootikariik," kommenteerib Robotexi korraldaja Marti Arak.

Alanud on ka eelregistreerumine võistlustele.

Registreeruda saab siin:
http://robotex.ee/eelregistreerimine/

 Robotexi koduleht: robotex.ee

 FB leht: fb.com/RobotexEstonia

Robotexi toetavad CDP, Duroc Machine Tool, Tehnopol, Ensto Ensek, Stoneridge, Interflux, Merinvest, Proekspert, Harju Elekter, Oomipood, Flir, Ldiamon, Defendec, Rantelon, Perel, E-Service, ETS Nord, Baltflex, Metaprint, Oshino, Aatel Trade, Baltic Steel, Eesti Elecster ja Robomiku.

Allikas ja fotod: Robotexi pressiteade. 

Samal teemal:

• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust

Tegevusi jagus nii Narva muuseumisse kui rühmaruumi, kaasatud olid vanemad ja käidi külas teiselgi lasteaial. Kõigest lähemalt saab lugeda siit: 

Samal teemal:

• Narva kooliõpilased proovisid Euroscolas saadikutööd
• Pikslist kuni arvutianimatsioonini – ehk kuidas Narva Paju Koolis programmeerimist õpetati

1.-3. klassi õpilastest on 89%-l ja 4.-6. klassi õpilastel lausa 92%-l koolikott lubatust raskem. 44% lapsevanematest kinnitas, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks.

Lastekaitse Liidu juhatuse liige Tõnu Poopuu: „Lastekaitse Liidu poole on pöördunud aastate jooksul paljud lapsevanemad murega, et lapse koolikott on igapäevaselt väga raske, õpikud ja töövihikud on suureformaadilised ja mahukad ning koolid on passiivsed lahenduste pakkumisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks. Tihti ei võimalda õppetöö korraldus paljudes Eesti koolides hoida koolikottide raskust lubatud piirides. Olukorra kaardistamiseks otsustas Lastekaitse Liit viia läbi vastavasisulise küsitluse lapsevanematele.“

Küsitlus „Sinu lapse koolikott“ oli suunatud 1.-9. klassi õpilaste vanematele. Ajavahemikul 15.03.-15.04.2017 vastas elektroonilisele küsimustikule 3418 lapsevanemat üle Eesti.

„Suur tänu oma arvamuse edastanud lapsevanematele! Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et teema on väga oluline. Vanemad tõid välja drastilisi näited - näiteks meenub üks 6. klassi poiss, kes kaks korda nädalas kannab kaasas trompetit ja ujumistrenniks vajalikku varustust. Talvel oli lapsel kodust väljudes koolikott kaaluga 7,5 kg, kus sees ainult selleks päevaks vajalikud õppevahendid, kehalise kasvatuse õueriietega kott, suusad kehalise kasvatuse tunniks, trompet muusikakooli pillitunniks ja kuna sellel päeval oli ka tööõpetuse kodunduse tund, siis lisaks tuli võtta kaasa ka kott vajalike toiduainetega,“ lisas Poopuu.

Avalikkuses on teemat palju käsitletud. Terviseamet tõdes  sihtuuringus „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus” (2010), et rühihäirete teket põhjustavate faktorite hulgas on ülemäära raske koolikott (eriti algklassides). Koolikottide piirnormist suuremat kaalu on muuhulgas kinnitanud Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel 2014-2016 aastatel toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania tulemused. „MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riik, omavalitsused kui kooli pidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema. Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl,“ rõhutas Poopuu.

Küsitlusest tulenevad lapsevanemate ettepanekud esitab MTÜ Lastekaitse Liit nii Haridus- ja Teadusministeeriumile, tervise- ja tööministri poolt kokku kutsud kooliõpilaste tervisekaitse töörühmale kui ka koolidele.

Tutvu küsitluse „Sinu lapse koolikott“ kokkuvõttega siin.

Illustratsioon küsitlusele "Sinu lapse koolikott", autor Marko Pikkat.

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu üldkogu: riik ei tohi olla projektorganisatsioon!
• Kordusuuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”