Ettevõtte küberturvalisuse võtmeks on iga töötaja

Olen märganud, et viimasel ajal olen hakanud saama üha enam erinevat tüüpi spämmi nii oma era- kui ka töömeilikontodele. Enamik sellest spämmist maandub otse spämmkaustas, kuid on ka selliseid kirju, mis on ühel või teisel põhjusel lipsanud läbi filtri ja jõudnud postkasti. Klikkides mõnel neist, võib juhtuda, et töötaja nakatab oma arvuti viirusega, mis levib sealt kogu ettevõtte serversisse. Ettevõtted kipuvad investeerima tehnoloogiasse, mis peaks tagama turvalisuse, kuid jätavad tähelepanuta inimesed, kes siis tahtmatult seda turvalisust õõnestavad. Piisab vaid sellest, et töökaaslaste seas on üks inimene, kelle arvuti kasutamisharjumused ei ole turvalised ning ohtu satuvad ka kõigi teiste seadmed.

Kellele kuulub töötaja e-postkast?

Tööarvuti on töötaja kasutusse antud eelkõige töö tegemiseks. Paljudes töökohtades on tööandja töötajale tööülesannete täitmiseks loonud tööandja domeeniga e-postiaadressi. Eestis on praktikas kujunenud tavapäraseks, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-postiaadresse ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks (sh kasutades riigiasutuse või kohtuga suhtlemisel kontaktandmetena). Isikliku kirjavahetuse hulka tuleb arvata ka töötajatevaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Samal ajal ei ole töötajal õigust töö e-posti isikilikul eesmärgil kasutada.

Tööandjal on õigus töödelda töötaja isikuandmeid ulatuses, mis on tarvilik tööandja arvutisüsteemide tõrgeteta töö tagamiseks. Näiteks võib tööandjal olla vaja arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada mahukad ja ohtlikud e-kirjad või lugeda töötaja puhkuse või äkilise haigestumise ajal saabunud arveid ja tellimusi. Tööandjal ei ole mingit takistust kontrollida töötaja töökohustuste täitmist, sh lugeda tööülesannete täitmisega seotud e-kirju. Töötajate kontrollimiseks peaks tööandja koostama töötajate andmete töötlemise kohta selgitava dokumendi. Võimalik on, et tuleks sätestada ka reegel, et töö e-posti ei võiks erakirjade saatmiseks kasutada. Töösuhte lõppemisel ei ole tööandjal töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks otsest seadusest tulenevat alust, seega saates erakirju läbi töö e-posti võib inimene ise tekitada endale keerulise olukorra, kus tal pole enam oma kirjadele ligipääsu.

Lahkuv töötaja loob turvariski

Ajastul, mil kõige olulisemaks varaks on andmed ja ligipääsud, ei ole haridusasutustes väga hästi läbi mõeldud, mida teha olukorras, kus töötaja lahkub. Väljakutse tekib sellest, et paljud keskkonnad on omavahel pilveteenustes lõimunud ja kui kasutatakse ühte e-maili ja kontot kogu asutuse peale (näiteks nutiseadmete keskhalduseks), siis on see teada ka lahkuvale töötajale. Ideaalne viis oleks siduda kõik kontod asutuse e-mailiga ja kui töötaja lahkub, siis konto suletakse.  Aga mida teha olukorras, kus vahendid ja keskkonnad, mida asutuses kasutatakse, seda ei võimalda?  Mida teha olukorras, kui keegi pahatahtlik töötaja on juba enne lahkumist kopeerinud endaga kaasa faile või näiteks üritab neid vastupidiselt hävitada?

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Salasõnahaldurid - turvaline lahendus?

Kes ei teaks, et internetis tegutsedes on kõige tähtsamal kohal tugev parool? Ikka vähemalt kaheksa tähemärki pikk, suured ja väiksed tähed, numbrid ja mõni muu sümbol veel lisaks. Kuidas aga kõiki unikaalseid paroole meeles pidada? Siinkohal soovitavad paljud paroolihaldureid. Samas on ka parimatesse halduritesse juba mitmel korral sisse murtud ja ühe peaparooliga avanevad kõik teie muud paroolid. Ei kõla just turvaliselt? Seega tuleks kasutada veel midagi – näiteks kaheastmelist autentimist mõne lisaseadmega.

Isikuandmete kaitsmine nutitelefonis, kas vajalik või tüütu tegevus?

Tänapäeval kasutavad pea kõik nutiseadmeid ja neis olevaid võimalusi ning rakendusi. Elu on muutunud mugavaks, aga samas on oht, et kui seade peaks kaotsi minema või ära varastatama, siis on ohus kõik vastavas seadmes olevad andmed ja rakendustes olevad paroolid ja muu info. Olles ise samuti mugav ja kandes pidevalt oma nutitelefoni kaasas, on mul olnud hetki, kus ma olen telefoni ära paigutanud nii, et ma korraga seda ei leia. Väiksed paanikahood on seoses sellega tekkinud küll, aga õnneks ei ole midagi hullu juhtunud. Siit võib järeldada, et aastatetagune ütlus, et kui rahakott ära kaob või varastatakse, on terve elu läinud, käib rohkem nüüdisaja nutiseadmete kohta paremini. Selle lahendamiseks peaks seadmed varustama seadmelukuga ja ka äppidega, mis kaugelt võivad kogu seadme ise muuta n-ö telliskiviks, et keegi peale meie seda kasutada ei saaks.

Mu kontole on sisse häkitud, kuidas see juhtus?

2014. aastal hakkasin kasutama oma ainetundides erinevaid veebiõpikeskkondi. Aga juba ühe aastaga oli õppetöös kasutuses veebikeskkondasid nii palju, et õpilased hakkasid kurtma, et ei suudeta kontode kasutajatunnuseid meeles pidada. Tihti õpilased unustasid oma keerulised paroolid. Osad õpilased küll kirjutasid paroolid päevikusse üles, kuid see ei ole turvaline käitumine/tegevus. Sellest pahest pole priid ka õpetajad, kes peaks olema õpilastele eeskujuks. Varem pidime jälgima, kuidas käitume turvaliselt füüsilises keskkonnas, kuid tänapäeval peame mõtlema, kuidas turvaliselt käituda ja toimetada nii füüsilises kui virtuaalses ühiskonnas. Kui igas keskkonnas pole kasutusel erinev parool või kui neid kasutatavaid keskkondi on rohkem kui suudetakse hallata, siis tuleks läbi mõelda – kas mul on kõike seda vaja, mida internet suudab mulle pakkuda?

Kui sul on rohkem kui 80 asja, siis sa ei ole asjade omanik, vaid asjad omavad sind!

Tänapäeval suureneb kõikide inimeste digitaalne jalajälg iga aastaga. Meie elu on muutunud digivaraga tegelemiseks: digivarade turvamine - turvasõnad, viirustõrje, ohutu käitumine; digivarade  hoiustamine - kõvaketas, pilveteenus, automaatne kopeerimine; digivarade loomine – programmide kasutamine, ideede genereerimine; digivara jagamine- jagamisplatvormid (Youtube, blogi jne); digivara tarbimine – infovoogude lugemine, jälgimine. Oleme ise loonud olukorra, kus digitaalse vara tarbimine, hooldamine ja hoidmine on hakanud võtma rohkem energiat kui materiaalne kola meie eluruumis. Et sellega toime tulla, tuleks hakata rääkima digielustiilist, et infoühiskonna voos ellu jääda, ja selle hulka käib ka näiteks oskus infokaosega hakkama saada.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. 

Mille üle digiturvalisuse maailmas tunnevad muret haridustehnoloogia magistriõppe tudengid Tallinna Ülikoolist?

Digiturvalisus on IKT-pädevustes jõudnud üheks viiest oskusest, millele tuleks koolis kindlasti tähelepanu pöörata. Selle alla käivad:  seadmete kaitsmine – õpilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et vältida füüsilisi ning virtuaalseid riske; isikuandmete kaitsmine – õpilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja ühiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma isikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning küberkiusamise eest; tervise kaitsmine – õpilane väldib digitehnoloogia ja digitaalse teabe kasutamisest tulenevaid terviseriske; keskkonna kaitsmine – õpilane teadvustab digitehnoloogia mõju keskkonnale (IKT pädevusmudel, 2016).

Toome siin artiklis väikse ülevaate, mida sügissemestril eelmisel aastal üliõpilased privaatsuse ja turvalisuse aines kaardile tõid, mille üle võiks Eestis koolides ja kodudes mõtiskleda. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

I osa. Arvutimeedia

Kelle tagant näpatakse internetis?

Laadides ebaseaduslikult alla filme, muusikat, tarkvara, ei pea Juku raha kulutama kino jaoks, et näha uut Star Warsi filmi või ostma uut Trad.Attacki plaati, et kuulata head muusikat. Kinno minnes on võimalik Maril film enne Jukut ära näha ja saada imeline kinoelamus. Kuid siis jääb Maril üks vegan-burger ostmata. Samas Juku saab vaadata nii filmi kui ka süüa vegan-burgerit, sest ta ei raisanud oma raha kino peale. Mis puutub arvutitarkvarasse, siis seda on ka võimalik ebaseaduslikult alla laadida ja jälle on raha säästetud.

Olen kuulnud jutte, et: “Hei, kas saad täna tulla ühele üritusele esinema, aga no ... mul maksta ei ole sulle võimalik." Siis tekibki küsimus, et kas muusikud peaksid elama õhust ja armastusest? Ja lisada sinna juurde veel ka inimeste piraatmuusika kuulamine. Muusikuks olemine on samamoodi töö nagu seda on nt raamatupidaja või firma ülemus ning kui piraatida muusikat, siis ei saa ka muusikud oma töö eest palka.

Veebikaamera kinnikleepimine - paranoia või põhjendatud tegevus?

Teema koolis-kodus on mõistlik tõstatada aruteluna, miks maailmas kipuvad inimesed oma arvuti veebikaamerat kleepsuga kinni kleepima? Näitena on seda teinud ka meie president Toomas Hendrik Ilves kui ka Facebooki asutaja Mark Zuckenerg kui ka teised. Kas tegemist on moeilminguga või ekspertide soovitustega, millel on põhjendus taga? Kui kleepida kinni arvutikaamera, siis miks me ei näe kinnikleebituna nutiseadme kaameraid – neid on lausa kaks: ees ja taga?

Videopäeviku pidamine ehk vlogimine - normaalne käitumine või edevuse laat?

Kui mujal maailmas on vlogimine(daily vlogging) ehk video blogimine populaarne olnud juba ligi kümme aastat, siis Eestis on hakanud uus trend populaarsust koguma alles viimasel kahel aastal. Iga päev uue video postitamine võimaldab juba lastel teenida - vaatajate arvule vastavalt - raha ning end iseseisvaks kuulutada. Vlogimine loob väljakutsed eraelu puutumatuses, küberkrattide huvis teie isiku vastu, võimalused identiteedi varguseks ja potensiaalse riski, et tulevane tööandja ei soovi oma meeskonda nii avalikku inimest, nagu on vlogger. Samas loob ta võimalused hoiustada mälestusi, on osa noorte tänapäevasest eneseväljendusest ja võibolla sellest kasvab välja ka karjäär, kui videopäviku pidaja on piisavalt tark ja suudab ka trende luua.

Laps, vanem ja sotsiaalmeedia

Viimasel ajal märkan üha tihedamini Facebookis, et lapsevanem on teinud oma beebile või eelkooliealisele lapsele Facebooki konto. Alati mõtlen, et milleks selline asi vajalik on ja kellele see vajalik on? Ilmselt haldab seda kontot selle sama lapse vanem. Ta postitab sinna pilte oma lapsest. Ta täägib last enda fotodele. Kui ta kuskile läheb, siis kindlasti postitab, et ta reisib praegu koos oma lapsega ehk ilmub ajajoonele ka aktiivne lapse nimi, kust saab omakorda lapse Facebooki kontole ligi pääseda. Postitused Facebookis - noortel on oma nägemus, mida nad Facbooki postitavad. Samuti ka vanematel. Me kõik oleme erinevad. Kui laps peaks kunagi endale oma konto tegema, siis ootab teda ees massiivne digijälg. Meil kõikidel peaks jääma vabadus ise oma digijälge tekitada!

Digivahendite ja veebikeskkondade mõjud väikelastele

Tehnoloogia ja meedia kasutamisega kaasnevad ohud nagu näiteks arvutiviirused, digitaalmaailma sõltuvus, tervislikud- ja psühholoogilised probleemid (küberkiusamine). Liigne arvuti ja interneti kasutamine tekitab lastes mängu- ja internetisõltuvusi, kuna nad mängivad palju erinevaid video- ja arvutimänge (sh võib esineda vägivaldsust). Õpetajate töö seisukohalt võib pidada suurimaks ohuks arengu pärssimist – negatiivne mõju keskendumisvõimele ja eneseväljendusoskuse hääbumine. Negatiivne mõju avaldub ka täiskasvanud IKT-vahendite kasutajatel. Lastevanemate/õpetajate või mõne muu täiskasvanu järelvalve või kontroll on oluline just seepärast, et isegi kui lapsed antud keskkondi kasutavad õppimise eesmärgil, siis üksi nad ei pruugi erinevatest asjadest aru saada – õpetaja või mõne muu täiskasvanu juuresolekul järgneb erinevate ülesannete lahendamisel ka arutelu jne, mis on ilmselt kõige tõhusam viis õppimiseks.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 7. veebruaril tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva
• Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades"

Targalt internetis - I kooliastme klassijuhatajatele ja lasteaiaõpetajatele

E-kursus on loodud lasteaiaõpetajatele ning I kooliastme õpetajatele, et paremini mõista võimalusi, mida tänapäeva tehnoloogia ja laste huvi selle vastu meile pakub, kuidas seda hariduslikel eesmärkidel rühmas või klassiruumis kasutada. Lisaks vaadatakse üle võimalikud ohud, millega lasteaia- ja kooli esimestes klassides õppivad lapsed enamasti silmitsi seisavad.

Koolituste teemad on:

 e-ohutuse alasest olukorrast Eestis ja mujal;

 laps netis: keskkonnad, probleemolukorrad ja nende lahendamine;

 nutiseadmed - kuidas neid koolikeskkonnas kõige mõistlikumalt kasutada;

 meie klassi veebireeglid - viisakus, sõbralikkus, privaatsus ja väärtushinnangute kujundamine;

 ohud netis - mida ja kuidas nendest lastele rääkida;

 nett on lahe - kasulikud lingid, äpid jne.

Targalt internetis - II kooliastme klassijuhatajatele ja aineõpetajatele

E-kursuse eesmärgiks on juhtida õpetajate tähelepanu õpilaste internetikasutusele ning sellega kaasnevatele võimalikele ohtudele. Kursusel antakse juhiseid probleemolukordades toimetulemiseks.

Koolituste teemad on:

 digitaalne jalajälg;

 kooli ja klassi e-ohutusreeglid;

 suhtlemine internetis;

 nutiseadmed klassis ja koolitunnis;

 nutirakendused;

 tehniline turve - arvutikaitse ABC;

 Targalt internetis projekti õppe- ja koolitusmaterjalid.

Targalt internetis - III kooliastme, gümnaasiumi ning kutsekooli klassijuhatajatele

E-kursusel õpitav annab vajalikud oskused muutmaks oma arvuti või nutiseadme kasutamine turvaliseks, kursus aitab mõista õpetaja ja õpilase rolli sotsiaalvõrgustikes, läbi viia internetiotsingu ja leitut vajadusel ka eemaldada, luua teie klassi puudutavad internetiohutuse heakorra reeglid.

Koolituse sisu:

Koolitus algab tutvustusega olukorrast maailmas - kas Eesti õpetajad ja õpilased on selles vallas tegijad või mitte? Järgmised teemad aitavad turvaliselt hakkama saada tehnikaga (kuidas hoida arvuti viirustest vaba, kuidas hallata oma nutiseadet, kuidas krediitkaardi andmeid kogemata mitte maailmaga jagada). Arutleme, kuidas olla oskuslik e-õpetaja; uurime erinevaid ohte kontode loomisel ning privaatsusseadete oskamatul kasutamisel; mõtiskleme, milline peaks olema õpetaja ja õpilase ja ka lapsevanema suhtlus läbi tehnoloogia (olla sõber või mitte)? Kõige lõpus kirjutame üles oma klassi või kooli reeglid, mille abil saame kõik ühiselt olla internetis targemad ja turvalisemad.

Internetiohutusest räägib ka venekeelne veebikursus Koolielu kogukonnas https://koolielu.ee. Koolituse leidmiseks kasutage Kogukondade alt otsisõna „Targalt internetis“ ning valige kursus „Безопасный Интернет (Targalt internetis) - для учителей детских садов, школ и проф-тех училищ“, mille kogukond on avatud.

Kõigi koolituste täpsemad kirjeldused on leitavad koolitusveebis http://koolitus.hitsa.ee/portfolio.

Kõik eestikeelsed kursused on ligipääsetavad HITSA Moodle`i õpikeskkonnas https://moodle.hitsa.ee/ külalise rollis (kategooria „HITSA täienduskoolitused“ ). Külalisel peab sisse logimiseks olema Moodle`i kasutajakonto

Head enesearendamist HITSA koolitusmeeskonna nimel soovib

Egle Kampus, koolitusvaldkonna juht

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 7. veebruaril tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva
• Täienduskoolitus "Tehnoloogiaõpetuse õpikäsitus"
• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Kindlasti kulub marjaks ära tunnikavade uurimine: http://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/tunnikavad/ ja noorematele leiate kindlasti materjale ka siit: http://laps.targaltinternetis.ee/.

Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis, lasteaias, kutse- ja huvikoolis digielu edendada. Seega ootame Sind "Nutitund igasse kooli!" Facebooki kanalile ikka ja jälle tagasi!

Auhinnad: Telia Eesti paneb välja viis akupanka. Targalt Internetis programm paneb välja koolitused (lasteaiale, põhikoolile ja gümnaasiumile) #targaltinternetis. Tallinna Ülikooli digiturbe labor kingib ühele koolile 7.-12. klassi tegevuste eest digiohutuse vallas kuus ingliskeelset digitaalse ohutuse kaardimängu. Ning jätkuvalt võib Õpiveebi kasutuse eest võita aastase preemia (too näide kasutusest ja kasuta ka #õpiveeb).

Turvalist digikasutust soovides!

Samal teemal:

• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas
• Jõululoosi tulemused "Nutitund igasse kooli!" projektis
• Õpiveeb - iga õpetaja abiline!

7. veebruaril kella 15‒16:30 korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus lapsevanematele ja kõigile teemast huvitatutele veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”. Seminari viib läbi Henry Jakobson, blogi „A mida Henry teeb?” (http://amidahenryteeb.eu) autor. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab igal nädalal infot ja pilte oma pere tegemiste kohta. Veebiseminaril osalemiseks saab registreerida siin.

Projekti „Targalt internetis” eestvedamisel kutsutakse kõiki koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi. Kõik, kes veebilehel www.targaltinternetis.ee oma üritustest enne 6. veebruari teada annavad, kantakse Eesti kaardile. Kaart koos üle Eesti toimuvate üritustega avaldatakse 7. veebruaril „Targalt internetis” ja Koolielu.ee veebilehel. Tänaseks on infot andnud üle saja asutuse, kes korraldavad õpilastega ja õpilastele temaatilisi kampaaniaid, seminare, arutelusid jpm. Eelmisel aastal viidi sarnase üleskutse raames läbi teavitusüritusi 9600 lapsele ja noorele.

Turvalise interneti päeva nädalal korraldatakse projekti „Targalt internetis” vedamisel meediakampaania „Postita targalt”, mille raames avaldatakse nii noortele kui ka lapsevanematele videod, mis juhivad tähelepanu internetile kui avalikule ruumile ning kutsuvad üles oma postituste sisu ja ulatuse üle mõtlema.

Turvalise interneti päeval ilmub ka lastekaitse liidu ajakiri Märka Last, mille artiklid käsitlevad 0‒3-aastaste laste nutiseadmete kasutamist, privaatsust internetis, nõuandeid blogipidajale, infot, mida teha küberkiusamise puhul, mida silmas pidada meemide postitamisel, kuhu nõu ja abi saamiseks pöörduda jpm.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades"
• November on lapse õiguste kuu

Võrreldes eelmise aastaga on Rajaleidja keskuste poolt koolides osutatavaid karjääriteenuseid ehk nõustamist ja/või karjääriinfot saanud lausa 61 protsenti rohkem noori kui seda oli aasta varem. Nii oli 2015. aastal individuaalseid karjääriteenuseid saanud noori 13 689, kuid möödunud aastal juba 22 007. Sellele arvule lisanduvad veel üle 2000 grupitegevuse nagu nt töötubade, infoloengute ja karjääripäevade raames kõnetatud ligemale 43 000 noort.

SA Innove alla kuuluvate Rajaleidja keskuste nõustamisel osalenud noortel palutakse anda tagasisidet saadud teenusele, tänu millele on tänaseks teada, et tervelt 80% noortest leiavad, et neil on edasisi valikuid peale nõustamist kergem teha. Innove kvaliteedijuht Nele Labi sõnab, et tagasisidest on näha, kuidas noored väärtustavad nõustajapoolset personaalselt neile pühendatud aega. „Tihti vajavad nad vaid võimalust rahulikus keskkonnas täiskasvanuga oma plaanid läbi arutada ja saada kinnitust, kas valik on talle sobiv.“

SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar leiab, et mida enam teenuseid pakkuda, seda rohkem soovitakse neid ka saada. „Kui algul (Rajaleidja võrgustik loodi 2014) ei olnud õpetajatel, lastevanematel ja õpilastel veel piisavat ülevaadet meie teenustest ja nende sisust, siis nüüd ei jõua me kõiki soove sajaprotsendiliselt rahuldada. Eelkõige peame toetama III kooliastme ehk põhikooli õpilasi ja seetõttu suudame vähem pakkuda karjäärialaseid infotunde ja nõustamisi teiste vanusastme noortele,“ selgitab Tõnissaar.

Noorte jaoks on esimene oluline aeg karjäärivalikute tegemisel juba põhikooli lõpuastmes (7.-9. klass), sest siis seisavad ees esimesed kaalukamad valikud, kas jätkata üldhariduse suunal või õppida juba juurde eriala. 2016. aastal sai 37 protsenti (13 461) kõigist 7.-9. klassi õpilastest vähemalt korra individuaalset karjääriteenust, millele lisanduvad erinevad grupitegevused nagu näiteks loengud jms.

Üheks mainimisväärseimaks näiteks karjääriteenust saanud noorte arvust on Võrumaa, kus 586 noort ehk tublisti üle poole kõigist Võrumaa III kooliastme õpilastest said individuaalselt nõustamist või karjääriinfot. „Selle arvu kujunemisel oli suur roll sisseastumisvestluse simulatsioonidel, kus noored saavad päriselt läbi mängida, mis tunne on korraga mitmele täiskasvanule kõva häälega endast rääkida,“ selgitab Võrumaa Rajaleidja keskuse juht Mereli Mändmets ning kiidab läbiviidavate simulatsioonide kasulikkust.

Gümnaasiuminoortest sai 2016. aastal karjääriteenuseid 32 protsenti (6715) õpilastest, mõnevõrra pisema Hiiu maakonna lõikes aga lausa 65 protsenti kõikidest maakonna õpilastest. Kuna keskharidustasemele jõudnud noored on oma soovidest juba teadlikumad, on väike allajäämus teenuseid saanud põhikoolinoorte näitajale mõistetav. Gümnaasiumitaseme jaoks on oluline aeg karjäärinõustajaga kohtumiseks nii eksamite valiku tegemise eel kui ka enne ülikoolide sisseastumiskatseid.

Eesti kõigis maakondades asuvates Rajaleidja keskustes pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta. Rajaleidja eesmärgiks on, et nii põhikooli kui gümnaasiumi vältel saavad kõik õpilased vähemalt ühe korra karjääriteenust, et keskenduda nende edasistele läbimõeldud valikutele haridus- ja tööturul. Õppe- ja karjäärinõustamise alal ollakse ka esmaseks partneriks iga maakonna haridusasutustele.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Noored kogunevad Viljandisse karjääri kujundamise kogemusi vahetama
• Rajaleidja keskustes võib täna näha täielikku töövarjutust!

Tingimused:

1. HITSA sihtfinantseerib haridusasutusi 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast. Haridusasutuste omaosalus on 15%.

2. Ühele haridusasutusele makstava toetuse ülempiir on koos kõikide maksudega 4250 eurot, millele lisandub haridusasutuse kohustuslik omaosalus 15%. Soovi korral võib haridusasutus omaosalust suurendada.

3. Taotlusvoorus ei hüvitata tasulist tarkvara ja litsentse, mis ei tule koos seadmega.

4. Toetuse saamise alla ei kuulu laua-, süle- ja tahvelarvutid.

5. Sihtfinantseeringu saaja peab 6 kuu möödumisel alates seadmete kättesaamise kuupäevast (v.a juuni-august) esitama aruande, kuidas on taotluses esitatud tegevused realiseerunud (kus ja kuidas seadmeid kasutatakse).

6. Eelmise taotlusvooru toetuse kasutamise aruande esitamata jätnud haridusasutusele toetust ei eraldata.

Seadmete taotlemiseks tuleb esitada taotlus HITSA konkursiveebis.
Taotlusi võetakse vastu 3. aprillini (kell 23:59).

Taotlusele tuleb juurde lisada järgmised dokumendid:

- seadmete hinnapakkumine;
- näidistunnikava või -tegevuskava seadmete kasutamise kohta.

Hindamiskriteeriumid:

- Toetuse kasutuseesmärk - taotluses on kirjeldatud seadmete vajaduse põhjendus, mis vanuses lapsed on kaasatud, millistes õppetegevustes ja kuidas plaanitakse seadmeid kasutada.

- Näidistunnikava või -tegevuskava, mis kirjeldab täpsemalt soetatavate seadmete kasutamist.

- Õpetajate kogemus seadmete kasutamisel.

- Hindamisel võetakse arvesse eelmiste HITSA seadmete taotlusvoorude tulemusi. Korduvtaotleja puhul hinnatakse, kas soetatud seadmed on haridusasutuses aktiivselt kasutuses õppetöös ja huvitegevuses ning kas varasemalt esitatud taotluses kirjeldatud tegevused on realiseeritud.

Taotlusi hindab HITSA hindamiskomisjon. Taotluse esitanud haridusasutusele antakse sihtfinantseerimise otsusest teada 10 tööpäeva jooksul. Taotlusvoorus positiivse otsuse saanud haridusasutustega sõlmitakse sihtfinantseerimisleping ja seejärel kantakse HITSA sihtfinantseerimisosa (85%) haridusasutuse arveldusarvele. Haridusasutus ostab HITSA poolt toetuse saanud seadmed tarnijalt ise välja saadetud hinnapakkumise alusel.

Sihtfinantseerimise järgselt tuleb haridusasutusel esitada HITSA-le koopiad kuludokumentidest (seadmete soetamise arved ja maksekorraldused) ning seadmete tarne tähtaeg. Seadmed peavad olema ostetud ja kuluaruanne peab olema esitatud HITSA konkursiveebis hiljemalt 31. maiks.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• ProgeTiigri programm valiti parimate digioskusi arendavate projektide hulka

Seminari viib läbi Henry Jakobson, isablogi „A mida Henry teeb?“ autor.

Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, mille peale lapsevanamana mõtlema peame. Seekordsel veebiseminaril arutatakse, kas ja millist infot enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada ning millised on sellega seotud ohud ja tagajärjed. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab iganädalaselt infot ja pilte oma pere tegemiste kohta.

Veebiseminar toimub projekti Targalt Internetis raames tähistamaks turvalise interneti päeva.

Veebiseminaril osalemiseks palume eelnevalt registreerida siin.

Osalema on oodatud lapsevanemad ja ka kõik teised huvilised.

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning laua- või sülearvuti. Veebiseminari korraldamiseks kasutame Adobe Connect’i, mille videojuhendi leiate siit.

Samal teemal:

• Veebiseminar tutvustab õpetajatele rahvusvahelisi koostöövõimalusi
• Sügisest jätkab taas projekt „Targalt internetis“
• Selgusid Eesti koolide kõige nutikamad netis

Taotluskeskkond suletakse 1. märtsi südaööl vastu 2. märtsi!

2017. a konkursi preemiafond parimate autorite tunnustamiseks on kokku 8100 eurot ja kategooriad koos preemiasummadega on järgmised:

- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia): I preemia 1400 eurot ja II preemia 1000 eurot
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- magistritöö: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat): I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot

Tutvu konkursil osalemise tingimustega ja tööde esitamise korraga!

Tööde esitamise tähtaeg on igal aastal 1. märtsil.  Konkursile saab töid esitada kokku kuues kategoorias, millest osade puhul toimub konkurss igal aastal ja teiste puhul üle aasta:

- eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel (esitamine üle aasta)
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia; esitamine üle aasta)
- magistritöö
- populaarteaduslik töö (esitamine üle aasta)
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised    juhendmaterjalid ja õpetajaraamat)

Konkursi tulemused tehakse igal kevadel teatavaks ja parimatel autoritel on võimalus oma töid tutvustada kasvatusteaduste konverentsil, mis toob kokku hariduse ja koolielu päevakajalistel teemadel arutlema õpetajad, koolijuhid, üliõpilased, kasvatusteadlased ja haridusametnikud. Seni on konverentsidel kõneldud kasvatusteaduste evalveerimisest, väljapaistvusest ühiskonnas, haridusasutuste võrgustumisest ja koostööst jms. Konverents toimub vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. Järgmine konverents toimub 2017. a aprillis Tallinnas. Eelmise, 2016. aasta konverentsi ettekannetega saad tutvuda siin!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimad kasvatusteadlased 2016 on selgunud!
• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus