Vanemuise 46 majas saab osaleda loodusmuuseumi salasoppe tutvustavas orienteerumismängus. Avatud on ka populaarne lastenurk, kus pere noorimad saavad mängides tutvuda Läänemerega. Lisaks meisterdatakse vahvaid helkureid. Zooloogid lahkavad tulnukat ning räägivad, kuidas võõrliigid meile satuvad. Imetleda saab ka elusaid troopilisi liblikaid ja maitsta putukaid. Geograafid aitavad avastada oma nähtamatuid jälgi ruumis ja selgitavad, kuidas selle põhjal teadust teha. Käe saab külge panna tuleviku ülikoolilinnaku planeerimises. Tutvu kavaga.

Botaanikaaias saab teada, kuidas on kaunviljalised taimed seotud teksapükste, lagritsakommi, kummiaraabiku ning Hong Kongi lipuga. Reedel avatakse ubasid-herneid ja nende sugulasi tutvustav näitus "Läätseleemest autokütuseni", mida saab külastada 30. oktoobrini. Toimuvad ka temaatilised ekskursioonid ja viktoriin ning lapsed saavad osaleda liblikõie ja ubade-herneste mängus. Tutvu kavaga.

Osalemine on kõigile tasuta.

Üritused kuuluvad kõikjal Euroopas toimuva projekti European Researchers’ Night programmi. Vaata kogu Teadlaste Öö kava www.teadlasteöö.ee.

Info:
Eva-Liisa Orula
kommunikatsioonijuht
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Tel 5342 2139
eva-liisa.orula@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee
www.botaanikaaed.ut.ee

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.
 
Raamat on sobilik nii klassiõpetajale kui ka arvutiõpetajale laste loovuse ja loogika arendamiseks. 

„Tere, Ruby!“ müügiletulekut on toetanud Telia Eesti. “Linda Liukase loodud väikese Ruby seiklused toovad läbi nutikate avastuste rõõmu nii tüdrukutele kui ka poistele, kes soovivad esimesi samme astuda tutvumaks programmeerimise algtõdedega,” sõnas Telia Eesti toetustegevuste juht Heddy Ring.  

Birgy Lorenz tegi intervjuu raamatu autoriga. Kokkuvõttes: jutuajamisest saame teada, et raamat on kirjutatud inspireerituna põhjamaistest tegelastest nagu Pipi Pikksukk ja Muumid. Tegemist on kihilise raamatuga nagu sibul; raamat sobib nii õpikuks kui juturaamatuks. Raamatus on olulisel kohal ka väärtuste selgitamine, et tüdrukud on samamoodi oodatud tegelema tehnikaga kui poisid, et oluline on koostöö ja looming. 
Raamatu praktilised ülesanded sisaldavad nii joonistamist kui meisterdamist kui suunavad omavahel suhtlema ja probleeme lahendama. 

„Tere, Ruby!“ võiks olla igas kooliraamatukogus. Meie projektis loositakse septembrikuus Telia Eesti toel välja 50 raamatut koolide vahel, seega tasub oma nutitegevustest teada anda FB vahendustel ja võibolla naeratab teile ka loosiõnn. Info leiad https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Birgy Lorenzi intervjuu Linda Liukasega

Tere, Linda! Räägime veidi! Lõpuks on meil "Tere, Ruby!" eesti keeles, aitäh! Kas teil on mõni nõuanne Põhja- ja Skandinaaviamaade, sh Eesti õpetajatele ning lastevanematele, kuidas selles raamatus peituvat lugu käsitleda, kui raamat räägib väga iseseisvast väikesest tüdrukust, kellega on noortel (just tüdrukutel) kerge suhestuda?

Hea meelega! Ma kasvasin üles koos Tove Janssoni Muumi-seeria Väikese My ja Astrid Lindgreni Pipi Pikksukaga – Skandinaavia autorite lood meeldisid mulle väga.  Enne kui rääkisin kirjastajatega USAst, Jaapanist ja Koreast ma isegi ei teadnud, et sõltumatu, iseseisev noor tüdruk kui kirjanduslik karakter võib mõnes kohas siiani mõjuda revolutsiooniliselt. 

Palju kordi on vanemad küsinud, kas see on raamat tüdrukutele või poistele. „Ruby“ on kindlasti raamat, mida kirjutades ma olin ise nagu väike tüdruk, nii et seal on loodetavasti mõned elemendid, mis on tüdrukute jaoks põnevad. Aga samal ajal mu süda hüppab rõõmust, kui väikesed Jaapani poisid ütlesid mulle, et Ruby on nende lemmiktegelane. Ma arvan, et maailm on imeline, kui poisid ei pelga öelda, et programmeeriv ja probleeme lahendav tüdruk on nende suur lemmik. 

Põhja-Euroopa on mind kindlasti mõjutanud mitmel viisil. Ma arvan, et meie tehnoloogiakultuur on pisut rohkem avatud ja kaastundlikum.  See ei ole juhus, et nii palju avatud lähtekoodiga töid (Linux, Git, SSH, IRC, MySQL, PHP, Rails) on maailm saanud just Põhjamaadest.

Raamatus otsib Ruby otsib teemante kui kui auhinda, aga leiab hoopis olulisema asja – sõpruse. See on tõesti inspireeriv, et raamat ei õpeta mitte üksnes programmeerima, vaid rõhutab ka väärtuseid ja moraali. 

Ma arvan, et kõikidel headel lasteraamatutel on mitu kihti. Selles on loo võim, ja seetõttu mäletame neid ka täiskasvanuna. Sõprus ja loovus on ühed paljudest asjadest, mida Ruby oma seiklusrikkal teekonnal õpib. Sama on programmeerimisega  - vaid väike osa on seotud konkreetse koodi loomise ja tundmaõppimisega. Programmeerimine tähendab ka koostööd, püsivust. Nii et jah - kõik raamatud sisaldavad rohkem väärtusi kui loost esialgu paistab.  (Programmeerijate emade ja isade jaoks on raamatus peaaegu igale leheküljele omamoodi lihavõttemuna peidetud – sisenali programmeerimise maailmast.)

Kuulsime, et teie raamat on tõlgitud 19 keelde. Mis on olnud kõige huvitavam riik, kus teie raamat on ilmunud?

Tõenäoliselt Jaapanis. See oli eelmisel kevadel ühel nädalal enimmüüdud lasteraamat Jaapanis, jaapanlased võtsid Ruby tõesti omaks. Tõlkimine osutus ka väga lõbusaks ja meil tuli kohandada mõningaid ülesandeid, et need jaapani kultuuri paremini sobituksid.  Ma olen Jaapanist vägagi inspireeriud, sest kasvasin üles Tamagotchi, Nintendo ja Pokemoniga – kõik need on tooted, kus on kombineeritud loovus ja tehnoloogia.  Ma arvan, et jaapanlaste ja soomlaste vahel on vaikne üksteisemõistmine ja vastastikune väärtustamine. 

Mis on see üks asi, mida tahaksite endast rääkida, mida teilt keegi veel küsinud ei ole? 

Ma olen väga tugev Mario Kart videomängudes; unistan, et mul oleks oma aed ja ühel päeval tahan õppida joonistama akrüülvärvidega ning õppida rohkem matemaatikat lihtsalt oma lõbuks. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• New Education Expo 2016 Jaapanis
• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid
• Nutitund igasse kooli - projekt algab!

eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. 

eTwinning annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning koos oma õpilastega õpiprojektides osaleda. 

eTwinning toimib kui suhtlusvõrgustik, mis koondab endas õpetajaid üle Euroopa. See aitab kaasa uute õppemetoodikate kiirele levikule. Koolitusele oodatakse õpetajaid, kes soovivad alustada rahvusvahelist projektitööd programmi eTwinning raames (www.etwinning.net) ning kes pole varem eTwinningu koolitustel osalenud.

Koolitusel tutvustame:

- portaali http://www.etwinning.net kasutamist ( eTwinning Live, partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine);

- kuidas integreerida rahvusvahelist projektitööd õppekavaga;

- edukaid internetipõhiseid koostööprojekte, milles Eesti õpetajad osalevad;

- kuidas veebipõhiseid koostööprojekte läbi viia.

Koolitajad Mari Tõnisson, Varje Tipp ja Laine Aluoja.

Palume kaasa võtta süle- või tahvelarvuti. Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus), kuid vajalik on eelnev registreerumine. Palume registreeruda 3. oktoobriks 2016.

Koolituse ajakava ja registreerimisinfo leiate 

http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/sundmused/etwinningu-koolitus-algajatele-1

Grupp moodustatakse registreerumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Vajadusel osalejatele majutus kahekohalistes tubades hotellis Euroopa. Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus), kuid kui registreerunud osaleja jätab põhjuseta ja ette teatamata koolitusele tulemata, siis esitatakse arve.

Samal teemal:

• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• eTwinning kodulinnast laulumängudeni
• Selgunud on parimad eTwinningu projektid
• eTwinningu multiprojekt "Tervisepäev meie koolis"

Ka sel aastal otsustasid Saaremaa klassiõpetajad enda kanda võtta lasteajakirjade e-viktoriinide korraldamise, kuhu on oodatud osalema kõikide koolide 2.-4. klasside õpilasi. 2. ja 3. klass võistlevad Tähekese ning 4. klass Hea Lapse tundmise peale. Sel nädalal toimub eelregistreerimine, mida tehakse ainult üks kord.

Kui muidu toimub e-viktoriin peaasjalikult samamoodi kui eelneval aastal, siis suurim muudatus on see, et finaaliks ei pea enam Saaremaale sõitma vaid kogu viktoriin toimubki veebis. Viktoriini toimumise ajal jagame e-viktoriini linki ka QR-koodina, mis lihtsustab lahendamist tahvelarvutites. 

Muutunud on ka Saaremaa klassiõpetajate virtuaalne kohtumispaik, oleme kogunud ennast Google+ kogukonda ning kogu info jagamine toimub selles keskkonnas. Kogu info on avalik ka neile, kes ei soovi kogukonnaga liituda.

Viktoriini toimumisele aitavad kaasa erinevad Saaremaa koolide õpetajad, kes viktoriinile küsimusi loovad, ikka lootuses, et lapsed hindaksid kirjandust, mis just neile mõeldud. Olete oodatud osalema!

Täpsem e-viktoriini info kogukonnas.

Tartu Ülikooli muuseumis ajaloolises toomkirikus tutvustame aastanäitusel "Maailma mõõtmine" maailmaränduritele vajalikke vahendeid vanadest aegadest. Pere väiksemad liikmed saavad meisterdada ulmelisi maakaarte ja fantastilisi loomi ning elada kaasa Hullu Teadlase eksperimentidele. Avatud on toomkiriku tornid.

Tartu tähetornis reisime teistele planeetidele ja avastame maastikke, mida ulmekirjanikud, ulmefilmide autorid ja teadlased on neis kaugetes paikades näinud. Samuti uurime, millised on kõige kiiremad või toredamad viisid Universumis ringiliikumiseks pöidlaküüdist kuni ajamasinani. Toimuvad planetaariumietendused ning avatud on temaatiline meisterdamistuba.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis räägime Vana-Egiptuse püramiididega seotud uskumustest ja vandenõuteooriatest ning vastukaaluks ka teaduslikest selgitustest. Püramiidide suurusest annavad aimu Cheopsi püramiidi 50 korda vähendatud mudel ning õiges suuruses püramiidi ehituskivid. Muuseumi aastanäitust "Teekond Hommikmaale. Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) reisid ja kollektsioon" saab külastada koos kuraatoriga. Lastele on avatud egiptuseteemalised meisterdamistoad.

Kell 19 ja 21 saab kunstimuuseumis vaadata VIASATi toel filmi "Vana-Egiptus: elu ja surm Kuningate Orus". NB! Vaatajate vahel loosime auhindu!

Ainult sel ööl on muuseumi müügipunktides sooduspakkumised! Toompoes on soodsamad kõik Hullu Teadlase tegelaskujuga meened, tähetornis Struve kaarega seotud meened ning kunstimuuseumis egiptuseteemalised meened. 

Tule ja veeda ulmeline öö Tartu Ülikooli muuseumis!​

Allikas: Tartu Ülikooli muuseumi pressiteade. 

Aasta parimad võõrkeelealased teod kuulutatakse välja kell 16 Tallinnas Wabaduse kohvikus (Vabaduse väljak 10). Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner annab üle Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirjad parimatele võõrkeele õpetamise uuendajatele.

Wabaduse kohvik muutub kolmeks tunniks keeltekohvikuks, kus saab 15-minutilistes lühitundides tutvuda 21 keelega: araabia, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, türgi, ungari, vene.

Kell 15.15 algab Euroopa keeltepäeva tähistamine Tartu Kaubamajas. Huvilistel on võimalik osaleda 20-minutilistes keeletundides, valikus on 18 erinevat keelt. Lisaks saab külastada keeltemessi ja võtta osa viktoriinist.

Euroopa keeltepäeva tähistamisele Tallinnas ja Tartus on oodatud kõik huvilised. Üritused on tasuta nind registreeruda pole vaja.

Lähem info Tallinna ja Tartu sündmuste kohta. 

Üle Eesti on huvilistel võimalik osaleda Vikerraadio keeltemängus ”Punamütsike”, mis toimub kell 7-15. Raadio veebilehel saab kuulata lõiku muinasjutust „Punamütsike” Euroopa Liidu 12 ametlikus keeles. Kuulajatel tuleb ära arvata, milliste keeltega on tegu. Vastuseid saab saata kella 15ni, kokkuvõte tehakse kell 16.15 algavas pärastlõunaprogrammis.

Taust

Euroopa keeltepäeva tähistatakse alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel, et rõhutada keeleõppe tähtsust, väärtustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli ning toetada elukestvat keeleõpet.

Keeltepäeva üritusi korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös Haridus- ja Teadusministeerumi, saatkondade, kultuuriesinduste jt partneritega.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa keeltepäev rõõmustab publikut raamatunäituse, avalike loengute ja Chalice’i kontserdiga
• Traditsiooniline Euroopa keeltepäev toob Tallinnasse keelte välktunnid ja tõlkekonverentsi

Festivali korraldaja Annika Vesselovi sõnul jõuab tänavune festival lisaks suurematele linnadele ka väga väikeste kogukondadeni. 

„Nädala vältel toimub sündmusi igas maakonnas ja 30. septembril, kui on üle-euroopaline Teadlaste Öö, leiab aset tõeline teadusplahvatus - samaaegselt toimub kümneid teadussündmusi. Kokku korraldatakse sel nädalal üritusi rohkem kui 40 erinevas kohas üle Eesti,“ tutvustas ta.

„Avapaugu annab festivalile esmaspäeval toimuv kaisuloomahaigla, kus lapsed saavad oma kaisuloomad tuua Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikusse ning meditsiini- ja hambaarstitudengid aitavad lemmikud terveks ravida. Teadusmelu kestab reedeni, mil festivali lõpetab suur 18+ ulmepidu AHHAA keskuses,“ lisas Vesselov.

Festivali kaaskorraldaja Riina Nõupuu märkis, et programmis leidub sündmusi igal vanusele ja kuigi festivalil on palju rõhku pandud õpilastele ning noorematele teadushuvilistele, siis sündmused nagu teaduskohvikud, õuekino seansid või eriprogrammid ülikoolides äratavad kindlasti ka vanema publiku huvi. Üks tähelepanuväärsemaid sündmusi on reedel Teaduskeskuses AHHAA toimuv FameLab. 

„Igal aastal toome festivali kavasse uusi suursündmusi ja meie seekordne tähtsündmus on Põhja-Euroopas esimest korda toimuv FameLab. Tegemist on rahvusvahelise stand-up teadusvõistlusega, mis toob lavale Eesti ja Läti noorteadlased, kes tutvustavad publikule oma teadussaavutusi väga kaasahaaraval viisil,“ rääkis Nõupuu. „Kõik osalejad peavad tegema etteaste, mis on humoorikas ja teadmistepõhine ning mahtuma kõigest kolme minuti piiresse.“

26.-30. septembrini toimuv Teadlaste Öö festival toimub juba 11. korda. Seekordne festival on läbi aegade suurim, kuna üle Eesti toimub rohkem kui 900 eriilmelist teadussündmust. Tegemist on Baltikumi suurima teadusfestivaliga.

Teadlaste Öö festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali kava asub aadressil www.teadlasteöö.ee 

Allikas ja foto: Teadlaste Öö festivali pressiteade. Fotol on korraldusmeeskond. 

Samal teemal:

• Elroni rongid täituvad teaduskatsetega
• Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö festival

Autor: Ene Koitla, HITSA juhatuse liige

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) püüab sellele kaasa aidata, et lasteaiad ja koolid leiaksid digimaailma sisenemisel tuge ning hariduses töötavate ja õppivate inimeste digipädevused vastaksid tänapäeva nõuetele ning tagaksid erinevates eluetappides pideva karjääri.

Fookuses on kolm valdkonda, mis vastavad HTM-i Digipöörde programmile:

• Digipädevad õpetajad ja õppijad;
• Tänapäevane digitaristu haridusasutustes;
• IT haridus.

Suurt tähelepanu pööratakse koolijuhi ja õpetajate digipädevustele ning nende arendamisele. Digitaristu üksi ei anna haridusasutustes meile soovitud väljundit. Selleks, et digitaristut kasutataks eesmärgipäraselt ja vastavalt õppekavale, on vaja parandada ja tõsta koolijuhtide ja õpetajate digipädevusi ning kujundada õpilaste digipädevusi. Ootused digipöörde rakendamiseks koolis on seatud kõrgele, see on muutunud üheks õppekorralduse prioriteediks. HITSA koostöös HTM-iga on ellu viimas mitmeid Digipöörde programmi tegevusi – koolijuhtide ja õpetajatele suunatud digipädevusi tõstvad koolitusprogrammid, tehnoloogiahariduse programm ProgeTiiger, digitaalse õppevara programm, mis aitab kaasa uute digitaalse õppematerjalide välja töötamisele, õppevara portaali eKoolikott rakendamine, haridustehnoloogide võrgustiku haldamine, erinevate haridusinnovatsiooni seminaride ja konverentside korraldamine.

Täna on haridusasutuste mure koolisisene WiFi võrk ja tänapäevastele nõuetele vastav digitehnoloogia. Selleks on algatatud mitmeid erinevaid programme, mis aitavad kaasa digitaristu kaasajastamisele. Aastaks 2020 peaks haridusasutustele need kitsaskohad olema lahendatud ja digitaristu ei ole enam takistuseks muutunud õpikäsituse juurutamisel. Koostöös koolipidajatega töötame välja ka meetmed, et digitaristu pidev uuendamine oleks tagatud. Koolide digitaristu parendamiseks on HTM eraldanud 4 miljonit eurot, millele on lisandumas koolipidajate poolt 3 miljonit eurot. HITSA on hankimas 7 miljoni euro eest digiseadmeid (tahvel-, süle- ja lauaarvutid), mis on mõeldud koolide digitaristu uuendamiseks.

Antud meetme raames peavad koolipidajad koostama koos koolidega plaanid digitehnoloogia eesmärgipäraseks kasutamisekshetkeolukorrast. Kindlasti aitab antud sisehindamismudeli rakendamine koolis kaasa eesmärgipärasemale strateegilisele juhtimisele.

Väga tähtis on koolides digipöörde juurutamisel kaasata lapsevanemaid, et nad mõistaksid selle olulisust ja võimalusi lapse tuleviku osas. Tuleb selgitada ka müüte, et tagada digitehnoloogia eesmärgipärane kasutamine. Kõigi osapoolte koostöö - kooli juhtkond, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad, loovad pinnase koolirõõmule, kus ei puudu ka digipööre.

Artikkel ilmus 14. septembril toimunud EDU EXEX haridustehnoloogia konverentsi väljaandes. Ene Koitla esindas konverentsil HITSA-t arutelus "Innovatsiooni toetamine ja finantseerimine koolis".

Foto: Jana Pipar

Samal teemal:

• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine

I veerandi väljakutse „Lõiming koolisiseselt“  
Igal veerandil viib HITSA koostöös Koolielu ainemoderaatoritega läbi ühe väljakutse. Esimesel veerandil kutsume õpetajaid kolleegidega koostööd tegema. Teisisõnu on tegu projektivõistlusega, kuhu ootame koolisiseste lõiminguprojektide kirjeldusi, näiteks võib kooli-siseselt läbi viia avatud tunde, ühiseid ainetunde või kolleegilt-kolleegile jagamist võimaldavaid kohtumisi. Pikendame tähtaega 14. novembrini 2016. Lisainfo.  

Vaatame tulevikku – Horizoni raport 
Kes meist ei tahaks teada, mis juhtub tulevikus? Eriti kui silmas pidada seda, et elame ajastul, kus muudatused on kiired ja igapäevased. Vaevalt jõuame millegagi harjuda, kui juba peame suunda muutma ning leidma uue tee. Teed aitab leida HITSA ja GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes viib Horizoni raportile toetudes läbi 3 veebiseminari, mida saab järele vaadata: Ülevaade Horizoni raportist; Horizoni raportist kõrgkoolidele; „Horizoni raport üldhariduskoolidele“. 

Õpetajate päeva eksperiment 
Koolielu ainemoderaatorite eestvedamisel uurime töövarjuna kolleegide tunde. Kirjutame vaatlustulemustest õpetajate päeval. Artikkel.  

Veebiseminar õpetajakutse teemal 
Oktoobrikuus, kui kõikide tähelepanu on pööratud taas õpetaja ametiga seonduvale, teeb Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liidust veebiseminari "Mida peaksid õpetajad teadma õpetajakutsest ja selle taotlemisest", mis toimub teisipäeval, 18. oktoobril kella 16.00-17.00. Seminaril tulevad kõne alla teemad ja küsimused, mis on õpetajakutset tutvustavatel kohtumistel õpetajaid seni kõige rohkem huvitanud. Näiteks: Miks atesteerimine ära kaotati? Kas kõik peavad nüüd kutset taotlema? Mis asi on kutsestandard? Kuidas koostada e-portfooliot? Mida kutsetaotleja puhul hinnatakse?  Miks peab õpetaja ennast üha uuesti tõestama? Kas kutse omamine annab ka palgalisa? Salvestus. 

Digijutustuse loomise veebikursus lasteaednikele 
Oktoobrikuus ootame alushariduse õpetajaid alushariduse diginarritiivi veebikursusele "Lastega digijutustust looma!", mis toimub Koolielus kogukondade osas 10.-21. oktoobril. Kursus sobib õpetajatele, kes õpetavad 5-6-aastaste ja 6-7-aastaste rühmades. Kohti on 25 õpetajale. Lisainfo. 

Jätkub Koolielu töövahendite tutvustamine ning õpime piltide maailma tundma 
Teisipäeval, 4. oktoobril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Koolielu töövahendid“, kus Ingrid Maadvere tutvustab uusi ja põnevaid töövahendeid, mis Koolielu portaali lisatud on. Salvestus.         

Esmaspäeval, 31. oktoobril kell 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Piltide otsimine, töötlemine ja avaldamine veebis“ – juhendajaks Ingrid Maadvere. Salvestus. 

Veebiseminar õppija digitaalsest arengumapist  
Esimese teemaveerandi lõpetab teisipäeval, 1. novembril 2016 kell 16.00-17.00 toimuv veebiseminar „Õppija digitaalne arengumapp kui personaalne õpikeskkond ja digipädevuste toetaja“. Karis Niisuke ja Helen Sulg Jõhvi Gümnaasiumist ootavad veebiseminarile kuulama-vaatama ennekõike just üldhariduskoolide õpetajaid, aga ka kõiki huvilisi, kes soovivad saada ülevaate e-portfoolio loomisest Google Sites vahendiga. Registreerumine. 

HITSA korraldab oktoobrikuus mitmeid erinevaid üritusi: 
6. oktoobril toimub seminar „Võrgustik võrgutab“. 

12. oktoobril kell 15.00-16.00 toimub Täiskasvanud Õppija Nädala raames digiõppepäev „Salasuhtlus ehk asjade internet“.  

15.-23. oktoobril toimub Code Week. 
ProgeTiigri projektijuht Mari-Liis Peets ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz viivad esmaspäeval, 17. oktoobril kella 16.00-17.00 läbi veebiseminari „ProgeTiigri digitaalne kogumik“. Salvestus.   

26. oktoobril toimub Tallinna Reaalkoolis IKT konverents „Digitaalselt aktiivne kool“, kus HITSA kuulutab välja koolid, kes kõige aktiivsemalt digitaalseid võimalusi kasutavad. Vaata, kes on digitaalselt aktiivsed koolid. 

Head osalemist! 

Lisainfo: Kristi Semidor, HITSA projektijuht 
kristi.semidor@hitsa.ee; tel. 6 285 894 
Foto pärit Pixabayst. 

Kutsume taas kokku muusikahuvilistest gümnaasiumiõpilased, et leiaks aset järjekordne Noore Muusiku Kooli õppelaager!

Laagrisse on oodatud kõik vähemalt 16aastased noored, kes mängivad pilli ja kaaluvad võimalikku edasiõppimist muusika vallas. Noore Muusiku Kool pakub ainulaadset võimalust arendada oma muusikaalaseid oskusi, avardada teadmisi ning musitseerida koos teiste noorte muusikutega. Seekord saavad kõik osalejad osa ka XIV Pärimusmuusika Lõikuspeost!

Loengud: Improvisatsioon, muusika ja tehnoloogia, bänd ja palju muud.

Õppejõud: Kulno Malva, Themuri Sulamanidze, Marko Mägi ja paljud teised.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/nooremuusikukool

Tunniplaan: www.kultuur.ut.ee/osakonnad/nmk-sugis-2016-tunniplaan

Registreeri end SIIN