Õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema. Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid.
 
Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartus Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiukõrgkoolis. Lähemalt Huvitava Kooli blogist. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli – projekt algab!
• Toomas Hendrik Ilves: Eesti kool peaks olema ühendav, mitte eristav ega lõhestav
• Mõisa kooli!

Õpitoas uurime, mis on meie laste mänguasjakastide sees, millest on valmistatud mänguasjad ja millised mänguasjad ongi päriselt ohtlikud.

Õpituppa tuleb külla Hull Teadlane, kes demonstreerib põnevaid eksperimente.

Tartu Mänguasjamuuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühisprogramm toimub:

20. septembril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00

27. septembril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00 

5. oktoobril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00

13. oktoobril kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00 

20. oktoobril  kell 9.30-10.30 ja kell 11.00-12.00 

 Programmi kestus on 60 minutit, tasu 6.- osaleja kohta.

 Info ja gruppide registreerimine 
 e-maili teel ave.viirma@mm.ee või telefonil 7361 554 (T-L 12-17).  

http://www.mm.ee/lastegruppidele/hull-teadlane-manguasjamuuseumis

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseumi info. 

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Tartu Mänguasjamuuseum sai kingiks haruldase mänguasjakogu

Ligikaudse statistika kohaselt on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud kommunikatsioonipuudega täiskasvanuid Eestis umbes 5000. Et mõista, kuidas neid inimesi ära tunda ning aidata, koostati TÜ eripedagoogika õppejõudude eestvedamisel Eesti praktikal põhinev kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast, mis sobib kasutamiseks ka käsiraamatuna.

Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia lektor Marika Padrik kirjeldas, et kõnelemine ja kuuldust-loetust arusaamine on igapäevaelus sama loomulikud kui söömine, hingamine ja liikumine. „Inimestevaheline kommunikatsioon on elukvaliteeti oluliselt mõjutav tegur. Kujutagem ette olukordi, kus treeneri hääl veab teda regulaarselt alt; kui asutuse juhil tekivad kõnetakistused iga kord, kui ta peab avalikkusega suhtlema; kui õpetaja jutu sisu läheb õpilaste jaoks kaduma, sest nad keskenduvad õpetaja häälduspuudele; kui abikaasa või ema ei suuda ühel päeval enam rääkida ega saa ka kõnest aru.“

Padriku sõnul võib inimeste kommunikatsioon häiruda mitmesugustel põhjustel, tuues kaasa probleeme isiklikes suhetes, infovahetuses, töös ja õppimises. Vastavaldatud raamatus käsitletakse olukordi, mis võivad takistada inimese toimetulekut elus ja vajavad seetõttu logopeedi sekkumist.

„Logopeedia on maailmas, sh Eestis küllaltki noor ja kiiresti arenev interdistsiplinaarne teadus- ja erialavaldkond. See on ka keelespetsiifiline valdkond, st need materjalid, töövõtted ja metoodikad, mis töötavad näiteks inglise keeles, ei rakendu eesti keeles. Seetõttu oli vaja välja töötada või kohandada eesti keele eripäradele vastav õppeõppematerjal,“ rääkis Padrik.

Nii valmiski Tartu Ülikooli logopeedia õppejõudude juhitud autorite kollektiivi töö tulemusel eestikeelne kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast, mis seob rahvusvahelise teaduspõhise info parima kohaliku praktikaga. Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid. „Õpik sisaldab uusimat infot selle valdkonna kohta ning võib öelda, et see loob uue kvaliteedi tulevaste logopeedide õppes,“ usub Padrik.

Õpikus otsitakse vastuseid küsimustele, miks üks või teine kommunikatsioonipuue tekib, kuidas eristada kommunikatsioonipuuet ajutisest häirest, inimesele eripärasest kõnest; millised meetodid on teraapias efektiivsed, kuidas muudab puue inimese elu ja isiksust, kuidas saab perekond toetada kommunikatsioonipuudega lähedast. 

Raamat on koostatud eelkõige eripedagoogika ja logopeedia tudengitele, aga kasulikku infot saavad sellest ka õpetajad, logopeediaga haakuvate meditsiinivaldkondade spetsialistid (nt neuroloogid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, stomatoloogid) ja lapsevanemad, kel mure lapse kõne pärast.

Õpiku peatükid on kirjutatud erinevate autorite poolt. Õpiku toimetajad on TÜ logopeedia õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap.

Õpiku esitlus toimub reedel, 23. septembril Tartus Lydia hotelli sündmuskeskuses algusega kell 16. Esitlusel esinevad TÜ üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu kui õpiku retsensent, endine õiguskantsler Indrek Teder kui logopeedilt abi saanud inimene ja TÜ vabade kunstide professor Valdur Mikita kui kõne ja keelega seotud inimene.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal
• Valmis esimene eesti autorite koostatud kõrgkooliõpik vananemisest
• Valminud on uus infoportaal "Haridus ja sugu"

Uue seaduse kontekstis mõtestati ka Eesti kultuuripärandi raudvara – Eesti rahvusbibliograafiat. 

Säilituseksemplari seadus muudab kultuurpärandi säilitamise oluliselt läbimõeldumaks. Samuti muutub Rahvusraamatukogu roll kultuuri säilitajana Eesti ühiskonnas, sest kõik sundeksemplarid loovutatakse edaspidi Rahvusraamatukokku, kes omakorda jagab need säilitajatele, kelleks on lisaks Rahvusraamatukogule Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo tõstab esile digitaalse teaviku rolli: “Säilituseksemplari seadus loob uue ja väga sügava mõõtme Eesti kultuuripärandi säilitamises. Lõpuks hakkame väärtustama digitaalseid materjale võrdselt traditsiooniliste väljaannetega. Eesti on maailmas esimene riik, kes on seadusega reguleerinud trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. See on suur samm Eestile ja väga hea näide maailmale. Kõige tähtsam on lugeja, kes soovib lugeda raamatuid digitaalsel kujul.” 

Olulisim muudatus puudutabki digitaalseid väljaandeid, mis saavad sama tähtsaks kui traditsioonilised. Samuti väheneb vajadus trükiste eraldi digiteerimiseks kultuuripärandi säilitamise nimel, sest digitaalne algmaterjal loovutatakse koos valminud trükiväljaandega.

Seadus toob raamatukogule nii uusi kohustusi kui ka võimalusi. Rahvusraamatukogu hangib, jaotab ja edastab säilituseksemplare, vajadusel digiteerib jooksvalt trükiseid ja hoolitseb kõigi Eesti teavikute säilitamise eest. Lisaks sellele saab kogutud algmaterjali põhjal kujundada uusi teenuseid ja muuta Rahvusraamatukogu tööd efektiivsemaks. 

Oluliselt suureneb Rahvusraamatukokku laekuv digitaalainese maht, sest kirjastajad hakkavad loovutama oma trükifaile otse Rahvusraamatukogule. See võimaldab Eesti raamatukoguvõrgus viia senised teenused uuele tasemele või avada sootuks uusi. Muudatused mõjutavad enim Eesti digitaalse kultuuripärandi akna ehk digitaalarhiivi DIGAR kaudu lugejaid, sest uue digitaalainese sisu muutub lugejatele veel detailsemalt nähtavaks. Eri veebisaitidel asuv info koondub nüüdsest DIGARisse. 

Eesti rahvusbibliograafias on registreeritud kogu Eesti kirjasõna alates 16. sajandi esimesest poolest. See sisaldab kõige põhjalikumat informatsiooni sund- ja säilituseksemplaride kohta läbi ajaloo. ERBis registreeritud vanimad väljaanded on ilmunud 16. sajandi esimesel poolel, värskeimad on sinna kantud täna. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuenenud Rahvusraamatukogu
• Rahvusraamatukogu laenutab suveks kaheks kuuks raamatuid

Liiklus- ja ajalooteemalisse programmi „Hurraa, ma leiutasin jalgratta!“ said end registreerida  4. klasside õpilased, kes just on saanud kevadel oma päris esimeste juhilubade omanikeks. „10-aastased lapsed on liikluses täieõiguslikud sõidukijuhid ning soovimegi  liiklusnädala tegevustega anda endapoolse panuse ohutusreeglite meeldetuletamisele ning turvalisele liiklemisele. On ju teada, et kooliteel on pidev rutt, tähelepanu võib hajuda ning  liiklussituatsioonid tekitavad vahel ka segadust,“ tutvustas programmi ideed maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

„Hurraa, ma leiutasin jalgratta!“ on maanteemuuseumi kõige uuem liikluskasvatuse õppeprogramm. Selle eesmärk on tutvustada ratta arengulugu ning teadvustada ratta leiutamise olulisust inimkonna jaoks, meelde tuletada ohutu jalgrattasõidu põhitõed ja kujundada õiget liikluskäitumist. „Tegevustesse on kaasatud endine jalgrattasportlane Rigo Räim ja Ülenurme rattaklubi Peloton noortetreener Jörgen Matt, kes räägivad oma kogemustest nii võistlusspordi kui ka ohutute sõiduvõtete mõistes. Programm suunab ja julgustab lapsi arutlema, ärgitab loovust ning meeskonnatöö tunnetust,“ lisab Õispuu.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub aastaringselt koolidele ja lasteaedadele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. "Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles," rõhutas Õispuu.

Erinevate liikluskasvatuse programmidega saab tutvuda muuseumi kodulehel: http://www.maanteemuuseum.ee/et/content/liiklusprogrammid

Allikas: Maanteemuuseumi info. 

Samal teemal:

• Osale aasta looma luulevõistlusel!
• Liivi muuseumis toimub kirjandusfestival "Omamüüt"
• Perepäev "Käsi peseb kätt" Tartu Mänguasjamuuseumis

Neli päeva kestnud Erasmus+ programmi kontaktseminaril otsiti ühiseid projektiideid digipädevuse teemal.

Üritusel esinenud Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere räägib, kuidas digimaailm õpetaja ja õpilase rolle muudab. Loe intervjuud Archimedese kodulehelt. 

Samal teemal:

• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme
• Virtsu koolist Läänemaal sai kiire internetivalmidusega näidiskool
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused

Selle põhjuseks on, et bakalaureuseõpingute katkestajaid oli Eestis rohkem kui teistes OECD riikides.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri sõnul on meil kiireim õpetajate palgatõus OECD-s, seega liigume õiges suunas, sest meie palgatase oli veel mõned aastad tagasi väga tagasihoidlik. „Eesmärk on viia õpetajate palk võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga. Konkurentsivõimeline töötasu aitab tuua õpetajaametisse ka rohkem noori, kellest meil on samuti suur puudus;“ lausus minister.

Õpetaja palk on aastatel 2010-2015 tõusnud 45%, 2016. aasta lõpu prognoosiks on 50%.

Minister Lauri sõnul tuleb meil rohkem tähelepanu pöörata õpingute katkestamise ennetamisele, et hoida kõrgharidusega elanikkonna osakaalu kõrgena.

„Katkestamise ennetamisel saab tõhusat abi nii karjäärinõustamisest, mida riik pakub Rajaleidjate keskuste kaudu kui ka erinevatest toetustest – näiteks vajaduspõhisest õppetoetusest ja stipendiumitest. Kõrgkoolid saavad samuti palju ära teha, pakkudes tudengitele rohkem tuge,“ selgitas Lauri.
 Ajalooliselt on meil elanikkond olnud kõrgelt haritud, 55-64aastastest oli Eestis 2015. aastal kõrgharidusega 35%, OECD keskmine 26%. Samas katkestab meil bakalaureuseõpingud 51% tudengitest, mis on suurim näitaja OECD riikide seas.

Minister Lauri rõhutas, et koolivõrgu korrastamise vajadust näitab õpetaja palga väike osakaal kogu haridusasutuste tegevuskuludest. „Meil moodustas õpetaja palk 2013. aastal 42% tegevuskuludest, OECD keskmine on aga 61%. Vajalik on rohkem vahendeid suunata hariduse sisusse, mitte pooltühjade majakarpide kütmisesse,“ lisas Lauri.

• Education at a Glance 2016 ülevaade Eesti kohta 
• Minister Maris Lauri slaidiesitlus 
• OECD slaidiesitlus 

Taust

Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 
Education at a Glance 2016 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Sellel aastal koostas OECD teist korda Eesti kohta pikema ülevaate. 
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org 

Fotod: HTM ja Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa haridusinspektorid arutavad õppeasutuste hindamise üle
• OECD soovitab koolivõrgu korrastamist ning plaanitavast suuremaid muutusi erakoolide rahastamises

Kõik osalevad õpetajad õpetavad lapsi vanuses 10 kuni 15 eluaastat.

Seminaril osaleb ka kümme Eesti õpetajat, peamiselt maa- ja väikekoolidest.

Kontaktseminar keskendub õppeaineid lõimivate eTwinningu projektide loomisele, kaasates eri vanuses õpilasi ning andes õpetajatele suurepärase võimaluse koostöö tegemiseks innovaatiliste veebipõhiste tööriistade abil. eTwinningu projektide eesmärk on arendada õpilastes 21. sajandi oskusi ning aidata kaasa nende ettevalmistamisele tulevaseks tööeluks.

Kontaktseminaril on õpetajatel võimalus leida projektipartnereid, koostada projektiplaani ning kavandada tegevusi, saades seejuures abi eTwinningu ekspertidelt ja kolleegidelt. Seminari jooksul tutvuvad osalejad edukate projektidega ning õpivad kasutama Twinspace´i keskkonda, mis abistab õpetajaid projektide läbiviimisel.

Fotol on eTwinningu 2015/16. õppeaasta lõpuüritus Tallinnas, kus tunnustati parimaid projekte. Õpetajad said katsetada ka uusi roboteid. Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• eTwinninguga Vilniuses
• eTwinning kodulinnast lauamängudeni
• eTwinningu võluv lihtsus

Lisainfo HITSA koolitusveebist. Veebiseminarile võib registreeruda igaüks, kes teema vastu huvi tunneb. 

Septembrikuus toimub Horizoni raporti teemal kolm veebiseminari: 

12. septembril toimunud veebiseminari "Ülevaade Horizoni raportist" saab järele vaadata Youtube’ist. 

Järgmine veebiseminar „Horizoni raport üldhariduskoolidele“ toimub esmaspäeval, 26. septembril kella 19.00-20.00. Salvestus. 

Lisainfo Horizoni raporti kohta Koolielu portaalis. 

Info veebiseminaride ja Adobe Connecti kohta leiab siit. 

Samal teemal:

• Koolielu teemaveerandite neli väljakutset
• Horizoni raport aitab vaadata tulevikku
• Tehnoloogia tulevikuväljavaated Norra hariduses

Selle aasta aprillis sai kursus e-kursuse kvaliteedimärgi ning kuulutati ka aasta e-kursuseks 2016.  

E-kursus tutvustab osalejatele eestikeelsete materjalide abil sissejuhatavalt programmeerimiskeelt Python ning osalemiseks eelnevaid teadmisi programmeerimisest vaja ei ole. Kursus kestab 10. oktoobrist 6. novembrini ning toimub täielikult e-õppe formaadis.

Loe lähemalt ja registreeru TÜ kodulehel! 

Samal teemal: 

• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt