Tallinna lauluväljakul toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 83 parimat, kelle hulgast selguvad 28. aprillil preemiate ja eriauhindade saajad.

Teadusfestivali külastama on oodatud kõik huvilised – lisaks võimalusele tutvuda õpilaste teadustöödega pakub tihe festivaliprogramm vaheldusrikast koolivälist õpet, mis rikastab õppetööd. Toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad ka algkooliõpilased.

Riikliku konkursi parimate autasustamine algab 28. aprillil kl 14.15.

Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERF TeaMe+ tegevustest. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri veebilehelt. Samuti saab veebis tutvuda lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks. 16. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 136 tööd 50 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid.

Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad valida ka teadusfestivali külastajad.

2017 aasta Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss toimub 22. – 27. septembril Tallinnas.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestivalile on oodatud ka algkooliõpilased
• Õpilaste teadusfestival 28.-29. aprillil

Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.

Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis

Enam üheksa kümnendikku Eesti õpilastest on eluga rahul ja üle kolmandiku väga rahul. Sealhulgas on 74 protsenti neist oma eluga väga rahul või rahul ning ligi 17 protsenti keskmiselt rahul.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi esile, et rahulolu, eksamihirm, kuuluvustunne või koolikiusamine on olulised isiksuse kujunemisele ning mõjutavad õpitulemuste saavutamist. Seetõttu on väga tähtis, et Eesti koolides pole maailmamastaabis märkimisväärseid regionaalseid, soolisi või keelest tulenevaid erinevusi. „Kõige olulisem sõnum, mida uuring meile annab, on see et Eesti koolid on ühtlaselt head. Samas peame silmas pidama, et ka kitsaskohad on neil sarnased,“ ütles minister Reps.

Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.

Minister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult. „Hea meel on, et enamik õpilasi saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,“ ütles minister Reps.

Mailis Reps rääkis, et raport osutab ka kohtadele, mis vajavad rohkem tähelepanu. „Me tahame, et meie õpilased tunneksid ennast rohkem kooli kogukonnaga seotuna, et neil oleks koolis sõpru ja kuuluvustunne oleks suurem. Oleme koostöös partneritega viimas kiusamisvastaseid tegevusi kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse ning hea meel on, et ka PISA selle vajadust kinnitab,“ märkis minister Reps.

PISA 2015 test uuris õpilastelt, kas nad on kogenud füüsilist suulist ja suhetega seotud kiusamist viimase 12 kuu jooksul. 9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest on enim kogetud suulist kiusamist – narrimist või kuulujuttude levitamist. Eesti on koolikiusamiseindeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, meile järgneb Soome.

• PISA 2015 õpilaste rahulolu raporti kokkuvõte
• Pressikonverentsi slaidid
• OECD PISA lehekülg

Taust

• PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist. Eestist osales 5587 noort, mis moodustab poole 15-aastastest õpilastest. Seekord oli keskne hindamisvaldkond loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondlikku probleemi lahendamise oskust.
• Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.
• PISA 2015 test uuris lisaks õpilaste teadmistele ja oskustele ka teisi õppimisega seotud tegureid – õpilaste testiärevust, kuuluvustunnet, motivatsiooni, kiusamise kogemist, füüsilise tegevuse ja toitumuse harjumusi ning tulevikukavatsusi.
• Iga kolme aasta tagant korraldatavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õppimisvõimaluste vahel.
• PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis tulevikus eesootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti näitab uuring, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.
• Detsembris avalikustas OECD PISA põhitesti tulemused. Täna tehti avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta. Järgmise aasta sügisel avaldatakse PISA uuringu uue ja innovaatilise valdkonna – meeskondlik probleemilahendusoskus – tulemused.
• PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ning sihtasutus Innove.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Täna algab koolides PISA 2018 eeltest
• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales pea 20 000 vastajat
• Ministrid PISA konverentsil: üldoskuste arendamine muutub üha tähtsamaks

„Siiani on sarnased masintõlke rakendused kasutanud statistilisi meetodeid, mis tõlgivad fraaside kaupa ning tihti ei sobitu lõpptulemus konkreetsesse konteksti. Neurovõrkudel töötav tõlge annab võimaluse rohkem ja rikkalikumat infot töödelda ning selle tulemusena on ka rakenduse väljund kvaliteetsem,“ rääkis keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel.

Mark Fišel lisas, et praktikas Google´i automaattõlke teenus juba kasutab sarnast lahendust, kuid hetkel on see kättesaadav vaid 15 keelepaari jaoks – peamiselt inglise keelest teistesse keeltesse tõlkides. „Eestikeelset tõlget teeb Google Translate endiselt statistiliste meetoditega, mis tähendab seda, et meie rakendusel on suurem tõenäosus anda kvaliteetsemat tõlketulemust,“ sõnas Fišel.  

Masintõlke tööriist tuleb puhtautomaatsel kujul kasutusse ka 19.-20.04 toimuval keeletehnoloogia konverentsil, kus koostöös TTÜ kõnetehnoloogia ja foneetika laboriga tuvastatakse kõnet ja tõlgitakse see reaalajas eesti keelest ingliskeelseteks subtiitriteks. Praktiline koostöö analoogsete tehisnärvivõrkudel põhinevate tõlkelahenduste arendamiseks on ka tõlkebürooga Grata. Dotsent Mark Fišel selgitas, et tõlkebüroo jaoks valmivate neurotõlkesüsteemide rakenduslik eesmärk on tõlgete järeltoimetamise võrdlemine otsast lõpuni inimese poolt tõlgitud tekstidega, mis võimaldab teadlastel hinnata masintõlke efektiivsust ja kvaliteeti.  

Tööriist on kättesaadav aadressilt http://neurotolge.ee/ ning kasutajatel on võimalik ka ise selle kvaliteedi tagamisele kaasa aidata. Nimelt pakub rakendus alternatiivseid tõlkeid teenustest Google Translate ja Tilde masintõlge ning kasutaja saab märkida, milline tema jaoks kõige parem tundub. Tulevikus lisandub tõenäoliselt võimalus tõlkida eesti keelest lisaks inglise keelele ka läti, vene ja soome keelde. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma

eTwinningu koolitaja ja ekspert Meeri Sild annab ülevaate tänavuse Euroopa projektikonkursi võiduprojektidest. Martna kooli õpetaja ja eTwinningu Eesti projektivõistluse eelmise aasta üks võitjatest Kairi Mustjatse räägib oma kogemusest eTwinningus. Veebiseminaril peatutakse ka sellel, missugused on suurepärase õpiprojekti kvaliteedinäitajad. Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja näitab praktiliselt, kuidas seda projekti võistlusele esitades esile tuua.

Registreeru veebiseminarile siin>> 

Samal teemal:

• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Artikkel ilmus 13. aprilli Õpetajate Lehes. Autor: Koolielu haridusportaali toimetaja Madli Leikop

eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kui see ei ole kaasamine, siis mis veel on?

eTwinningu eksperdi, Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi ja informaatikaõpetaja Mari Tõnissoni töös on kaasamine koolielu tavapärane osa. Selles koolis saavad kuulmis- ja kõnepuudega lapsed põhihariduse ning kuulmispuudega koolieelikuid valmistatakse kooliks ette. Siin on palju panustatud sellesse, et keegi ei jääks kõrvale, et kõik saaksid piisavalt tähelepanu, osaleda tegevuses ja kogeda edu.”

Käib töö Norra projekti kallal, juhendajaks Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson. Foto: erakogu

On sul tulnud lastele selgitada, mis on kaasamine?

Mari Tõnisson: Kaasamine kerkib esile eriti siis, kui hakkad korraldama grupitööd. Kuni lased lapsel midagi personaalselt teha, toimetab igaüks oma tempos. Nagu hakkad tegema grupitööd, on keegi kohe kellegi arvates liiga aeglane või ei oska piisavalt hästi käituda jne. Ühekordsest selgitusest üldjuhul ei piisa. Et keegi lühikese jutu peale oma senist arvamust muudaks, on palju nõutud. Kiire lahendus õpilaste gruppidesse jaotamisel on nn sunniviisiline variant, kus valiku teeb ära näiteks veebipõhine loosiratas.

Kui rääkida kaasamisest kodanikukasvatuse ja ühiskondlikus võtmes, siis puudutan teemat väga sageli. Minu metoodiliseks võtteks on minu endaga juhtunud lugude rääkimine. Loo lõpu lasen õpilastel välja pakkuda. Seejärel suunan neid arutlema nende ja minu variantide üle. Näide jutustatud loo algusest: „Umbes aastal 1979 seisin noore tüdrukuna ühes Eesti väikelinna poes järjekorras ja minu ees seisis pikkade juustega mustanahaline naine …” Me oleksime võinud kulutada toona selle loo arutelule terve tunni.

Kas eTwinningu projektis toimub kaasamine teisiti kui koolitunnis?

eTwinning on internetipõhine. Kuna see on õpilastele tuttav ja meeldiv keskkond, siis on kaasamine internetis üsna hõlbus. Kaasamine on veelgi lihtsam, kui lasta õpilastel endil (vähemalt osaliselt) valida, mis teemal ja mis riigiga projekti teeme, ja anda võimalus projekti eesmärgid ning tulem paika panna.

Ka eTwinningus tehakse grupitöö ja ilmnevad grupitööle omased probleemid, kuid need lahenevad oluliselt lihtsamalt, sest on aega reageerida, asja kohta uurida ja arutada enne, kui ennast väljendad. Suur eelis on rahvusvaheliste gruppide moodustamine, kus õpilased algul üksteist ei tunne ja oma erisuste kohta järk-järgult teada saavad. eTwinningu projektid on suurepärane kaasamise võimalus ka seetõttu, et meie riigis tuleb eri kultuuridest pärit inimestega kokkupuuteid ette väga harva.

Üks asi on kaasata oma õpilasi, keda tead ja tunned. Aga kui kaasata tuleb projektipartnereid, näiteks Türgist, kas siis tuleb arvestada kultuurilise eripäraga, temperamendi erinevustega?

Türklased kaasavad ennast suurepäraselt ise. Oluliselt keerulisem on minu üle kümneaastase eTwinningu kogemuse põhjal kaasata heaoluriikide õpilasi ja õpetajaid. Türgi koolid on väga motiveeritud eTwinningus osalema. Selle riigi projektipartneritega ei ole minul kunagi probleeme olnud, nad on positiivsed ja löövad agaralt kaasa.

Meie koolilaste arvamus ja suhtumine teistesse kultuuridesse ei erine oluliselt meie täiskasvanute arvamusest ja suhtumisest. Sellega, mis puudutab suhtumist eri rahvustesse, kultuuridesse, on palju tööd teha. Takistus on kindlasti see, et nii meie õpilaste kui ka õpetajate kogemused selle koha pealt on kesised ja harimist vajavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Lapsed on tavaliselt väga elevil, kui teeme koostööd mõne kooliga riigist, mida nad eriti ei tunne. Või siis arvavad, et tegu on Eestiga sarnase riigiga. Nii hakkame eTwinningu keskkonnas üksteisega tutvuma ja pilte jagama. Siis aga selgub, et inimeste nahavärv, hooned, loodus, toit on üsna teistsugused. Lapsed lähevad selle peale enamasti elevile, aga neil ei ole tavaliselt eelarvamusi. Lapsed ei jää ükskõikseks, ükskõiksuse kasvatame endale ise selga, kui ei tea, kuidas ühte või teise olukorda, nähtusesse, inimesse suhtuda. Laps on oma väljendustes siiras, ta ei varja oma arvamust ja üldjuhul on see positiivne ning kui ei ole, on meie töö selgitada.

On sul ka praegu mõni eTwinningu projekt käsil?

Praegu on mul käsil projekt ühe Norra kooli 15–16-aastaste õpilaste ja meie kooli 14–15-aastaste õpilaste vahel. Jõulude eel osalesime 3. klassi õpilastega jõulukaartide ja heade soovide vahetamise projektis. Lisaks osalen juba aastaid projektis, mis toimib nagu erivajadustega õpilaste õpetajate üleeuroopaline kogukond, kus on sadu liikmeid ja kus vahetame materjale, teadmisi ning kogemusi.

Norra partneritega projekti sisu on, et oleme üksteisele õpetajad ja õpime üksteiselt, projekti nimi on „E-flipping”. Norra õpilased õpetavad Eesti õpilastele video vahendusel viit tegevust ja meie õpilased omakorda neile viit. Seejärel tuleb proovida partneri õpetatut järele teha ja selle sooritamine üles filmida. Kui Norra õpilaste esimesed videod TwinSpace’i üles said ja üks neist oli tants, arvasid meie õpilased, et seda nad järele teha ei suuda. Aga suutsid küll. Samas oli Norra õpilastel tükk tegemist, et meie õpilaste õpetatud lihtsat visuaalse programmeerimise ülesannet täita. Praegu ootame huviga, kuidas nad eesti keele õppetunniga hakkama saavad. Partnerkool Norrast on tavakool ja nad teavad, et meie oleme erikool. Projekt on olnud õpetlik mõlemale poolele.

Kõlab nagu kaasamise muster­näidis …

Jah, kui mõelda, et riikidena on Eesti ja Norra üldjoontes üsna sarnased. Minu õpilased olid projekti algul arvamusel, et Norra, see on rikkus ja mugavus ning sealsed õpilased eriti pingutama ei pea. Norra õpilased arvasid meist, et Eesti on vaene, mahajäänud maa, kus elatakse vaat et kiviajas. Oleme nüüd vastastikku näidanud, et päris nii see pole.

Kaasamise teema sisaldub tugevalt ka meie heade soovide vahetamise projektis, mida tegime koos kuulmispuudega laste kooliga Kesk-Türgist. Head soovid andsid lapsed üksteisele edasi video vahendusel igaüks oma maa viipekeeles ja ka paberist kaardil, mis saadeti postiga. Projekti pildigalerii ja oma õpilaste emotsioonide järgi otsustades olid mõlema kooli lapsed väga motiveeritud projektis kaasa lööma eelkõige huvist näha ja teada saada, mis meis on sarnast ja mis erinevat.

Oled eTwinningu mentor ja ekspert. Kuidas eTwinningul sinu arvates Eestis praegu läheb?

Mina näen, et seis on väga stabiilne. Igal aastal luuakse Eesti koolides ja lasteaedades hulk eTwinningu projekte, on uusi programmiga liitujaid koole, kes tööd alles alustavad, on vanu tegijaid, kelle jaoks rahvusvaheline projektitöö on koolielu loomulik osa. eTwinning on stabiilses seisus ka sellepärast, et õpetajad on hakanud aina enam projektõpet rakendama oma igapäevatöös. Ja kes projektõppe metoodika kasutusele võtab, see varem või hiljem ka eTwinninguni jõuab. On ka vastupidiseid variante – kes käib eTwinningu koolitusel ja näeb, et selline õppevorm on olemas, hakkab seda kasutama mujalgi kui eTwinningus.

Kas probleemid HEV-õpilastega on riigiti sarnased?

Riigiti võrrelda ei saa, sest eri riikides on HEV-laste hariduspoliitika väga erinev. On riike, kus HEV-õpilasi õpetatakse senini eraldi koolides, suures osas Euroopas on nad juba aastaid kaasatud tavaõppesse. Üleeuroopalises HEV-õpilaste õpetajate projektis ei räägi me probleemidest, vaid pigem võimalustest, kuidas HEV-lapsi kaasata, ja üks suurepärane võimalus on eTwinning.

Eestis HEV-laste kaasamine tavakooli alles areneb. Viimasel ajal olen oma erikooli õpilastega osalenud just sellistes eTwinningu projektides, kus meie parteri(te)ks on tavakoolid. Võimalik, et varem natuke pelgasime, kas meie õpilased saavad hakkama ja on võrdväärsed partnerid. Aga on küll, ja eTwinningu kaudu, veebipõhiselt, on kõik väga loomulik olnud, areng on toimunud iseenesest.

Samal teemal:

• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides

Programm pakub võimaluse stažeerida kuu aega Euroopa uuenduslikes koolides, et kogeda haridusuuenduste rakendamise mõju ning saada inspiratsiooni oma kooli arendamiseks.

Eelmisel aastal programmis osalenud ja Sloveenias stažeerinud Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Tallinna Merekalda Kooli direktor Raino Liblik soovitab koolijuhtidel võimalusest kinni haarata. „Osalemisel on mitmeid häid külgi. See on hea proovikivi meeskonnale, kas ilma direktorita asjad toimivad või mitte. Direktorile endale on see võimalus lasta lahti harjumuspärasest ja saada uut innustust,“ võttis Liblik kokku oma kogemuse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhtaja Kristi Mikiver lisas, et esimese aasta kokkuvõtteid tehes leidsid projekti juhtnõukogu liikmed, et projekt on kordaläinud ja väärib kindlasti jätkamist. "Stažeerimas käinud koolijuhtide kogemus on väärt jagamist – nii see, mida nähti kui ka see, mis on juba oma koolis programmi tulemusena ette võetud. Julgustan kõiki huvilisi kandideerima," sõnas Mikiver.

Programm viib osalejad haridusuuendusi vedavatesse riikidesse. Koolijuhid saavad MTÜ Eesti Rotary Keskuse stipendiumi toel võtta osa kooli juhtimisest ühes sellises riigis. Kohapeal on programmis osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüs, võimalusel õppetöö läbiviimine jm. Stažeerimisperioodil pakuvad professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid. Kodus tagasi olles tuleb osalejal viia ellu arendusprojekt oma koolis ning jagada kogemust avalikkusega.

Kandideerimistähtaeg on 5. mai. Kandideerimistingimustega saab tutvuda Rotary kodulehel.

Stipendiumiprogrammi veab eest MTÜ Eesti Rotary Keskus ning seda korraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Koolijuhtide ühendusega.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu

Finaalis astuvad üles 21 meeskonda, kelle seas on noorimad 3. klassi tüdrukud ideega lindistavast kaelakeest. Ideid jagub veebirakendustest masseerivate tekkide ja aroomipatjadeni, isesoojenevast võinoast temperatuuri hoidva termose kui termokotini.

Žüriiliikmeteks on
•    Tea Varrak – Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler
•    Tauno Vanaselja – Swedbanki korporatiivpanganduse juht
•    Liisa Suvorova – Swedbanki autosektori juhataja ja suurkliendihaldur
•    Jaanus Mutli – Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja
•    Risto Mäeots – Magnetic MRO tegevjuht
•    Aleks Koha – start-up TitanGrid asutaja
•    Kristel Aaslaid – Eesti näitleja ja laulja

Päeva juhib Mihkel Raud.

TAUST
Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds algas 2015. aastal TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös. Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds teine hooaeg algas eelmise aasta novembris. Neli kuud kestis koolitusprogramm viies maakonnas: Hiiu-, Pärnu-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal, kus osalesid noored ka teistest maakondadest. Kokku osales programmis ligi 400 koolinoort, keda toetasid õpetajad ja mentorid.
19. märtsiks laekus 52 äriideed, millest eelžürii otsusega said finaali 20 parimat. Finaalis on lisaks üks meeskond, kes sai finaali lisakoha TTÜ Mektory koostööpartneri Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursilt.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Koolinoorte konkursi Bright Minds teise hooaja finalistid on välja valitud
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds 52 põnevat ideed vallutavad Eesti

Kolmanda kursuse kokaõpilane Erika Eding loositi kaheliikmelisse võistkonda Konstantins Mihejevs’ga võistlused korraldanud Riia Turismi- ja Loomemajanduse Tehnikakoolist (Rīgas Tūrisma un radošās industrijas tehnikums).

„Meie koostöö sujus ülihästi. Kuigi minu paariline inglise keelt hästi ei rääkinud, mõistsime üksteist väga hästi, olime üksteise tööga köögis pidevalt kursis ja  saime väga hästi hakkama,“ rääkis Erika pärast võistlust.

Võistlusel tuli valmistada eelroog, mille kohustuslikeks komponentideks olid mozzarella, tomat ja leib. Teise roana tuli valmistada magustoit, mis pidi sisaldama toorjuustu, vahukoort ja astelpajumarju. Tööle köögis eelnes test, kus tuli vastata küsimustele juustude päritolu, toidutehnoloogiate ning säilitusviiside kohta.

„Köögis, kus me töötasime, oli puudujääke. Pidime kasutama kõik ühte ahju ja seega ka sama temperatuuri“ märkis Erika. „Võistluse üldine korraldus oli samas sujuv ja kiire.“

Teise kursuse õpilane Hälena Kikerist võistles koos Monika Spiridonaga, kes õpib Läti Kandava maamajandustehnikumis (Kandavas Lauksaimniecības tehnikums) neljandal kursusel. Koos saavutati kolmas koht.

Ametikooli turismiteenuste juhtõpetaja Ülle Tamsalu sõnul kutsusid Riia kooli õpetajad ametikooli esindust nende võistlusest osa võtma märtsis kokavõistlusel "Kokakunst Kuressaares" käies. „See oli hea võimalus meie õpilastel toime tulla võõras keskkonnas ja panna ennast ka keeleliselt proovile.  Nagu tulemustest näha oli see õige otsus. Suured tänud ka tublidele juhendajatele Irina Arhipova ja Halliki Välile.“

Kokku võistles 30 õpilast Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Poolast ja Itaaliast, kes loositi 15 võistkonda.

Kuressaare Ametikoolil on pikaaegsed traditsioonid kokavõistlustel osalemisel ja nende korraldamisel. Igal aastal osalevad ametikooli kokaõpilased Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT võistlustel. Tänavused AEHT võistlused korraldatakse novembris Belgias Ostendis.

Pildid võistlusest ja valminud roogadest ametikooli fotogaleriis: http://foto.ametikool.ee/2017/Kokav%C3%B5istlus%20More%20Than%20Cheese%2012.04.17/

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Õppematerjal - Kokandus
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

Vaata mängu tutvustavat videot siit.

eTwinningu 2017. a teema on kaasamine. Järgides Euroopa Komisjoni üleskutset tugevdada sotsiaalse kaasatuse edendamise eesmärgil kuni 2020. aastani haridus- ja koolitusalast koostööd, paneb eTwinningu 2017. a vältel kõikides eTwinningu tegevustes rõhku kaasamise teemale. Kavas on töötoad ja konverentsid, samuti suhtluskampaaniad, väljaanded ja portaalis esiletõstetud artiklid. Loomulikult järgib sama teemat ka eTwinningu kevadkampaania, mis juhindub allolevatest eesmärkidest:

•  anda õpetajatele (tvinnijatele) inspiratsiooni kavandada ja korraldada koolis kaasamisega seotud tegevusi;
•  teha kuuldavaks kaasamistegevustes osalevad koolid ning näidata, et need tegevused sobituvad õppekavaga.

Mis oleks parem avalöök meie eTwinningu kevadkampaaniale kui „Online-otsirännak“ – uurimist ja aardejahti hõlmav mäng. Mängu eesmärk on nurjata Mister Z-i kurjad plaanid, lahendades mõistatusi/nuputamisülesandeid, ning jõuda kaasamise prismani. Mäng on mõeldud igas vanuses lastele ning sellega saavad hakkama nii uustulnukad kui ka kogenud tvinnijad. Liituge „Online-otsirännakuga" eTwinningu portaalis. NB! Mängus osalemiseks peab end registreerima eTwinningu kasutajaks.

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta