Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente. Vaata siit! 

Nominendid on esitatud 11 kategoorias: aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta hariduse sõber, aasta õppejõud, aasta suunaja, aasta õppeasutuse juht, haridusasutuse aasta tegu, aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassijuhataja, aasta klassiõpetaja, aasta põhikooli aineõpetaja ja aasta gümnaasiumiõpetaja.

Samal teemal:

• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele
• Õpetaja tähtkujus sündinud
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Aasta haridusteoks kuulutati Räpina Aianduskooli projekt ”1000 sõpra”

Konkursipäevade jooksul tutvustavad 38 riigi õpilaste riiklike teadustööde konkursside võitjad vanuses 14-20 stendiettekandega oma uurimistööde tulemusi. Kokku esitletakse 89 uurimistööd ja projekti – uut ja huvitavat saab teada inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika ning sotsiaalteaduste valdkondades.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas, et  võimalust tuua konkurss Eestisse on oodatud ligi 15 aastat: „Väga kõrgetasemeline üritus pakub Eesti õpetajatele ja õpilastele unikaalset võimalust saada inspiratsiooni ja õppida teiste riikide noorte uurimistööde tegemise kogemusest.“

Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt!

Samal teemal:

• Noore uurija stipendiumikonkurss õpilastele
• Eesti Teadusagentuur korraldab Eesti eesistumise ajal teadus- ja arendusvaldkonnas kolme olulist sündmust viiest
• Algas üliõpilaste teadustööde konkurss

Hea õpetaja!

Kui tegeled oma koolis 8.-11. klassi noortega, siis ole hea suuna neist teadushuvilisemad noore uurija stipendiumikonkursile! 

Noore uurija stipendiumikonkursile on oodatud kandideerima 8.-11. klasside teadushuvilised noored, kes soovivad oma uurimistöö tegemisel saada abi teadlasest juhendajalt.

Konkursi lõpptähtaeg on 16. oktoober 2017!

Kandideerida saab kas üksi või kuni kolmeliikmelise meeskonnaga. Stipendium pakub õpilasele ja tema juhendajale nii korralduslikku kui rahalist tuge:  aitab lapsel leida teadlasest juhendaja ning toetab uurimistööks vajalike juhendamis- ja muude kulude katmisel. 

Konkurss toimub kord aastas.

Noorte uurijate väljavalimisel peame oluliseks, et õpilased oleksid Eesti eri paigust ja plaanitavate uurimistööde teemad kataksid erinevaid valdkondi. Eriti julgustame osalema suurtest keskustest väljaspool elavaid õpilasi.  

Noore uurija stipendiumi konkurss toimub juba seitsmendat aastat ja selle aja jooksul on õpilased uurinud palju põnevat alates näiteks luulekogudest ja lõpetades õhu ammoniaagi- ja vere glükoosisisaldusega. Uurimistöid on edukalt kaitstud oma koolis ja need on pälvinud auhindu riiklikel konkurssidel.

Noorte uurijate kogemustest uurimistööde tegemisel saab lähemalt lugeda portaalist miks.ee.

Konkursi veebileht

Lisainfo:

Sirli Taniloo

Eesti Teadusagentuur

tel 7317 347; 5260 562

e-post: sirli.taniloo@etag.ee

Samal teemal:

• Noore õpetlase stipendium anti üle 20 noorele
• Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust

Loo autor on Goethe Instituudi Eesti koordinaator Helen Aedla. 

Demokraatia toimimiseks on vaja kodanikke, kes esitavad kriitilisi küsimusi, avaldavad oma arvamust, oskavad teisi kuulata ja nende arvamusega õiglaselt ning asjakohaselt ümber käia. Just need olulised oskused saavad noored eluks kaasa, osaledes seni ainsal Kesk- ja Ida-Euroopa noortele mõeldud saksakeelsel väitluskonkursil „Jugend debattiert international“. Sellel aastal toimub rahvusvaheline finaalinädal Tallinnas, langedes samale ajale Eesti eesistumise perioodiga Euroopa Liidus.

„Haarava retoorika ja veenvate argumentidega kuulajaid köita – see on otsustav. Olenemata, kas tulevikus tegutsetakse poliitika, majanduse või meedia valdkonnas, ollakse aktiivne kodanikuühiskonna liige või ka lihtsalt sõpradele huvitav vestluskaaslane – väitlusprojekt „Jugend debattiert“ on ainulaadne ja põnev võimalus andekatele noortele. Ootan juba rõõmuga eelseisvat finaali!“ lausus Saksa suursaadik Eestis, Christoph Eichhorn. 

Seda, kui olulised on Euroopa jaoks aktiivsed ja poliitiliselt haritud noored, rõhutas 2016. aastal Prahas toimunud X rahvusvahelise finaali patroon, Tšehhi Vabariigi endine välisminister Karel Schwarzenberg: „Pidage meeles, et teie vastutate oma riikide tuleviku eest!“ rõhutas ta finalistidele ja neile publiku hulgas kaasa elanud kaasõpilastele.

Konkursi „Jugend debattiert international“ juures pole eriline mitte ainult see, et väitlused toimuvad saksa keeles, vaid ka see, et osalejad on pärit kokku kümnest Euroopa riigist: lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Sloveeniast, Slovakkiast, Tšehhist, Ukrainast ja Ungarist. Iga riigi kaks parimat sõidavad konkursiaasta lõpus ühte osalevasse riiki, kus koos õpitakse ja väideldakse, omavahel tutvutakse, eelarvamusi ületatakse ning loomulikult üldvõidu nimel ka rahvusvahelises finaalis üksteise vastu astutakse, et enam kui 2300 projektis osaleja hulgast kindlaks teha parim saksakeelne väitleja. Eestit esindavad sel aastal Elvi Tuisk ja Junianna Zatsarnaja Kadrioru Saksa Gümnaasiumist. Mõlemad suutsid aprillis toimunud kohalikus finaalis žüriid ja publikut oma suurepärastes oskustes veenda.

Väitlust kasutatakse konkursil demokraatliku vaidluse vahendina ning selle käigus tuleb järgida kindlaid reegleid, mis kindlustavad arvamuste vahetamisel lugupidamise ja õigluse. Nii näiteks ei hinnata keeleoskust ja ka teema valdamine on vaid üks kriteerium paljude hulgas. 

Seega on võiduks vaja rohkemat kui valdkonnateadmisi, sest palju olulisem on teiste argumentidele vastamine, rääkida laskmine ja sobival viisil reageerimine. „Konkursil „Jugend debattiert international“ osalemine õpetas mulle teiste arvamustele avatud olemist ning oma seisukohtade selgelt, kuid õiglaselt edastamist,“ sõnab IX rahvusvahelise finaali osaleja František Posolda. 

Rikkalik kultuuriprogramm võimaldab kõigil osalejatel Tallinna ja Eesti kultuuri paremini tundma õppida. 29. septembril Kumu Kunstimuuseumis toimuva avaliku finaali ajal on Eesti avalikkusel võimalus väitlusest osa saada, väitlejatega lähemalt tutvuda ja oma (eestlastest) lemmikutele pöialt hoida. Lisaks paljudele teistele külalistele oodatakse üritusele Riigikogu spiikrit Eiki Nestorit ning Saksa Bundestagi asepresidenti Johannes Singhammerit. 

Samal teemal:

• Euroopa hariduseksperdid kogunevad Tallinna tulevikuõppimise üle arutlema
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama

Loo autorid on Paide Ühisgümnaasiumi õpetajad Heli Prii, Eve Krais ja Tiina Kivimäe.

Märkimist väärib fakt, et 49 individuaalsest uurimusest 31 olid koostanud poisid. 

Jüri Gümnaasiumi õpetaja Margit Rohusaar, kes  on oma õpilastega osalenud konkursil igal aastal, ütles, et katsub ikka üles leida lapsed, kellel uurimispisik sees on. Simuna Kooli õpilane Andry Pent kirjutas oma töö kokkuvõttes: „Arvan, et kõik peaksid proovima midagi ise teha, sest tunne, kui tegu tehtud, asi valmis, on hästi võimas. Väga hea tunne on.“ 

15. septembril peeti kaunis Lasila Mõisakoolis tänupäeva, kuhu olid kutsutud kõik konkursil osalejad koos 30 juhendajaga. Kohaliku kooli ajalooõpetaja Tiina Rumm korraldas koos abilistega ekskursiooni mõisas ja selle ümbruses, lastele toimusid töötoad ning juhendajatele veebikeskkonda Ajapaik tutvustav loeng. Konverentsil tutvustasid noored autorid kuulajatele omanäolisemaid töid. Lümanda Kooli rahvariietes lapsed pidasid saare murdes vahvat „Ämarikutundi“. Võistluse korraldajad jagasid osalejatele kiidukirju ja tänumoose. 
Tänupäeva korraldamist toetas Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Konkursi tulemused: 

3.-4. klass

Tuudur Jakob Padari – Jüri Gümnaasium, juhendajad Piibe Padari, Margit Rohusaar
Kertu Kaljusaar – Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve Burmeister
Rasmus Randon Lille – Haljala Gümnaasium, juhendaja Külli Heinla

5.-6. klass 

Sabrina Karajev – Tapa Gümnaasium, juhendaja Malle Truu
Jan Erich Sarapuu – Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Albert-Johann Lepik – Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Robin Liiber – Tarvastu Gümnaasium, juhendajad Moonika Põder, Aive Kaldra
Sten Nõlvak – Vastseliina Gümnaasium, juhendajad Vagur Nõlvak, Kertu Torn
Joel Henry Visnapuu – Simuna Kool, juhendaja Siiri Kanarbik

Kollektiivsed tööd

Aste Põhikool, juhendaja Sirje Pere
Paide Valla Lasteaed-Kool, juhendaja Urve Salm

Eestimaa 100. sünnipäeva tähistavad väikesed kodu-uurijad uurimistöödega „Meie pere 100 aastat tagasi“. Ootame käsitsi kirjutatud võistlustöid Paide Ühisgümnaasiumi aadressil 15. jaanuariks 2018. a. 

Foto autor on Paula Kivimäe. Aste Põhikooli väikesed kodu-uurijad Lasila Mõisakoolis toimunud tänupäeval.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum korraldab 2016/17. õppeaastal õpilastele kooliajalooteemalise uurimistööde võistluse. Esitada võib ka eelmisel, 2015/16. õppeaastal valminud töid, kui need ei osalenud EPAM-i poolt korraldatud analoogilisel õpilastööde võistlusel 2016. aastal. 

Võistlusest võivad osa võtta kõik koolinoored, nii individuaalselt kui ühiselt. Oodatud on nii kirjalikud uurimistööd kui ka uurimusliku taustaga videolahendused.

Võistluse eesmärgiks on jäädvustada nii viimaste aastate muutusi meie haridusmaastikul kui ka varasemat hariduslugu, samuti Eestist pärit õpilaste käekäiku välisriikide koolides. Võistluse täpse juhendi leiab siit:  

Muuseum tänab kõiki esimeses voorus võistlustöid esitanud koole. Žürii teeb oma otsuse oktoobris. Tänuüritus-pidulik lõppkonverents toimub 2. novembril 2017.Täpsem info: Ene Luka, TLÜ Pedagoogika Arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist, tel 665 34 61; e-post eneluka@tlu.ee.

Allikas: Pedagoogika Arhiivmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi Eestile kingitusi tegema
• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele
• Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme

Keeleteemaline veebiviktoriin 5.–22. september

Viktoriin asub aadressil http://edlv.planet.ee/KP2017/, link on ka Tallinna Südalinna Kooli kodulehel. Vastuseid saab saata 22. septembrini. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Samsungi tahvelarvuti. Väiksemaid preemiaid ja meeneid jagavad lastele Euroopa Komisjoni esindus ning Eestis tegutsevad välisriikide saatkonnad ja kultuuriesindused. Võitjate nimed ja õiged vastused pannakse viktoriini lehele üles Euroopa keeltepäeval, 26. septembril.

Lisainfo: Jana Laurend, jana.laurend@ec.europa.eu, tel 6264409

Keeltekohvik 26. septembril kell 16–19 Rahvusraamatukogu kohvikus Poogen (Tallinn, Tõnismägi 2)

Tänavusel keeltepäeval on kõik huvilised oodatud Rahvusraamatukogu kohvikusse Poogen, kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 25 keelega:

araabia, eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, iiri, jaapani, kreeka, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, taani, tšehhi, türgi, ukraina, ungari, vene.

Kõigis keeltes toimub kaheksa tundi kas inglise või eesti keele baasil. Registreeruda pole vaja. Nende vahel, kes osalevad vähemalt kolme eri keele tunnis, loositakse välja Multilingua Keelekeskuse kinkekaart, millega saab tasuda vabalt valitud kursuste eest.

Ürituse leiate Euroopa Komisjoni esinduse kodulehelt  www.euroopaliit.ee (Üritused) ja Facebookist.

Lisainfo: Jana Laurend, jana.laurend@ec.europa.eu, tel 6264409

Euroopa keeltepäev püüab maailmarekordit

Kuni 30. septembrini Euroopa keeltepäeva kodulehel

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Nüüdiskeelte Keskus kutsuvad kõiki keelehuvilisi filmima lühikese video teemal „Ma armastan keeli, sest…“. Eesmärgiks on koguda rekordiline arv videoklippe võimalikult paljudest riikidest.

Video võib olla mis tahes keeles ja mis tahes keelest. Video võib teha üksi, grupiga, terve klassiga jne, kasutades sõnumi edastamiseks laulu, tantsu, sosinat, kirjutusi, pilte, käelisi tegevusi ja muid väljendusviise. Video soovituslik pikkus on 10–20 sekundit (filmitud horisontaalvaates). 

Video saab 30. septembrini üles laadida Euroopa keeltepäeva kodulehel. Kodulehe kalendrisse saate lisada ka teisi keeltepäeva tegevusi, mida 26. septembri puhul planeerite. Haridus- ja Teadusministeerium jagab 26. septembri eel ka keeltepäeva meeneid.

Lisainfo: Pille Põiklik, pille.poiklik@hm.ee, tel 735 0223

Tõlkevõistlus JUVENES TRANSLATORES
 
Alates 1. septembrist saavad koolid taas registreeruda võistlusele Juvenes Translatores, mis on Euroopa Komisjoni iga-aastane tõlkevõistlus 17-aastastele kooliõpilastele. 
2017. aasta võistlus toimub 23. novembril ning sellel saavad osaleda 2000. aastal sündinud õpilased. Võitjad (üks igast liikmesriigist) saavad auhinnaks kolmepäevase reisi Brüsselisse.
Täpsemad juhised võistluse kodulehel: http://ec.europa.eu/translatores/index_et.htm. Registreeruda saab kuni 20. oktoobrini.

Lisainfo: Jana Laurend, jana.laurend@ec.europa.eu, tel 6264409

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti Esindus.

Samal teemal:

• Euroopa Komisjon kutsub noori taas tõlkevõistlusele
• Euroopa Liidu teadusministrid arutavad Tallinnas teaduse ja innovatsiooni mõju

Veeralli  eesmärk on jäljendada paadiralli sarnast kaasahaaravat ja vaatemängulist võistlust. 12. septembril kell 16 on võistlejad oma robotitega Tallinnas Sadama tänaval Tallinki kontori basseini juures, et panna proovile, kelle robot on tegijam. Oluline on jõuda ühest basseini otsast teise ilma viperusteta. Päris võistlustel on loomulikult reeglid karmimad, kuid alustame lihtsamast, robot peab püsima vee peal, jõudma finišisse, ületades mõned teele pandud takistused.

“Robotex on sellel aastal rahvusvahelisem ja mitmekesisem kui eales varem. Veeralli on kindlasti üks omanäolisemaid võistlusi, mis ühelt poolt on huvitav kõikidele pealtvaatajatele ning teiselt poolt pakub päris korralikku väljakutset kõikidele nendele talentidele, keda me üle maailma sellel aastal Robotexile ootame,” kommenteerib Robotexi projektijuht Ave Laas Tallinki Veeralli võistlust.

„Tehniline areng, innovatsioon, uued lahendused, mis võtavad kokku Robotexil toimuva, on võtmesõnad, mis iseloomustavad ka Tallinkit ja meie tulevikusuunda. Seetõttu on meil hea meel toetada Robotexi Veerallit ning mitmeid teisi projekte, mis tutvustavad Eesti innovaatilisust laiemale maailmale ning edendavad koostööd tuleviku inseneride ja tänaste Eesti ettevõtete vahel,“ lisab omalt poolt Tallink Grupi müügi- ja turundusjuht Margus Hunt.  

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembrini, esmakordselt Pirital Näituste Messikeskuses, ning nagu ikka saavad külastajad kolme päeva jooksul osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest.

Sel aastal ootab Robotex üle 20 000 külastaja, 2500 osavõtja ning 1300 robotit, kavas on üle 20 robotivõistluse.

Robotex on hetkel Euroopa suurim robootikasündmus, kuid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks soovitakse jõuda sel aastal maailma suurimaks robootikasündmuseks.

Robotex toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka huvilisele.

2016. aasta Veeralli võistluse videoklipp:
https://www.youtube.com/watch?v=FGTyBXe6GtM

Toetajad ja partnerid: 

Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riigikantselei, CDP Technologies, Duroc Machine Tool OÜ, SA Tehnopol, Ensto Ensek, Stoneridge, Interflux, Merinvest, Proekspert, Harju Elekter, Oomipood, Flir, Ldiamon, Defendec, Rantelon, Perel Eesti, E-Service, Kentarius, Baltflex, Metaprint, Oshino, Toftan, Vendomar, Abplanalp, Tallink, FinEst Steel, Viking Motors, YEInternational, PKC Group, Makeblock Co., Norma, VEX, Artec Design, Baasjaam, InsPlay, Elfa Distrelec, Hansab, M-Partner, Digipurk OÜ.

Allikas ja foto: Robotexi pressiteade. 

Samal teemal:

• Alusta kooliaastat robootikaga!
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu

Selleaastasel võistlusel peavad noored tõlkijad kõikjalt Euroopast tõlkima tekste, mille teema on Euroopa Ühenduse asutamislepingule allakirjutamise 60. aastapäev. 

„See on suurepärane algatus, mis ühendab kaks Euroopa suurimat väärtust – keelelise mitmekesisuse ja andekad noored. Kutsun koole kõikjal Euroopas võistlusel osalema,“ ütles tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger. 

Koolid saavad registreeruda alates 1. septembri keskpäevast veebisaidil http://ec.europa.eu/translatores. Registreeruda saab 20. oktoobri keskpäevani ja taotlusvorm on internetis kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

Seejärel palutakse 751-l loosi teel välja valitud koolil esitada võistlusel osalevate õpilaste nimed. Noortel tõlkijatel – kooli kohta 2 kuni 5 – võib olla mis tahes riigi kodakondsus ja nad peaksid olema sündinud aastal 2000. 

Võistlus toimub 23. novembril 2017 kõigis osalema valitud koolides samal ajal.

Õpilased tõlgivad võistlusel üheleheküljelise teksti ühest ELi ametlikust keelest teise. Kuna ELis on 24 ametlikku keelt, on võimalikke keelekombinatsioone kokku 552. Eelmisel aastal kasutati tegelikult 152 keelekombinatsiooni, muu hulgas tõlgiti kreeka keelest läti keelde ja bulgaaria keelest portugali keelde.

Tõlked edastatakse Euroopa Komisjoni tõlkijatele, kes hindavad neid ja valivad igast riigist ühe võitja. Eestis võitis eelmisel aastal Laura Schifrin Gustav Adolfi Gümnaasiumist, kes tõlkis inglise keelest eesti keelde. 

Selle aasta võitjad kutsutakse 2018. aasta aprillis Brüsselisse, kus nad saavad kätte oma auhinna.

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on alates 2007. aastast korraldanud igal aastal tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“). Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub samal ajal kõigis osalema valitud koolides kogu ELis. See on inspireerinud ja julgustanud nii mitutki osalejat jätkama keeleõpet ülikoolis ja saama hiljem kutseliseks tõlkijaks. Võistlusega juhitakse tähelepanu ka Euroopa keelelisele mitmekesisusele.

Võistluse „Juvenes Translatores“ veebisait

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. 

Samal teemal:

• 100 000 noort saavad järgmise kolme aasta jooksul võimaluse osaleda Euroopa solidaarsuskorpuses
• Euroopa tõlkevõistlusel valiti Eesti parimaks noortõlkijaks Laura Schifrin Gustav Adolfi Gümnaasiumist

Eesti Keele Instituut korraldab selge sõnumi võistlust ja konverentsi koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. 2016. aastal sai selge sõnumi auhinna Maksu- ja Tolliamet. 

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt. Auhind antakse sellisele sõnumile, millest kasutaja leiab kiiresti talle vajaliku info, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Hinnatakse sõnumi selgust ja kasutuskõlblikkust. Auhinnale võivad kandideerida kõigi Eesti Vabariigi avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ning eraisikute loodud tarbetekstid, tarbepildid ja tarbetekstid koos tarbepildiga. Võistlustööde esitamise tähtpäev on 30. september. Täpsem info ja tööde esitamine kodulehel www.selgesonum.ee. 

Võistluse patroon on õiguskantsler Ülle Madise

Võistluse kuulutas reedel, 8. septembril KUMUS toimunud selge sõnumi konverentsil alanuks õiguskantsler Ülle Madise, kes on selge sõnumi võistluse patroon. Oma avakõnes mõtiskles ta, miks kipuvad ametnikud sageli kasutama nii keerulist keelt, et kodanikud mitte midagi aru ei saa. Või siis nii ümmargusi ja ümber nurga seatud lauseid („Rulliv kõneviis,“ ütles selle kohta Ülle Madise), et öeldu mõte sõnahägusse ära kaob. „Levinud on mõtteviis, et kui räägin lihtsalt, siis ei peeta mind asjatundjaks. Aga suhtluses kasutatav keeruline ametniku- või juristikeel ei tekita kodanikus riigi vastu aukartust, vaid hoopis pahameelt,“ kõneles Ülle Madise. Ta tunnustas selge sõnumi võistluse algatust ning kutsus kuulajaid hea seisma selge ja ilusa eesti keele kasutamise eest nii kõnes kui kui kirjas. 

Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles

Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist andis oma esinemises ülevaate, mida on nende asutuses tehtud, et sõnumid klientidele oleksid lihtsad, üheselt arusaadavad ja korrektses eesti keeles. 

Maksu- ja Tolliamet tegutseb valdkonnas, mis paratamatult on väga keeruline nii terminite kui seaduste poolest, ja ka sõnumeid välja saates ning klientidega suheldes peavad maksuametnikud lähtuma seadustest. See aga ei tähenda, et kirja tuleks panna kaheksa rea pikkune lause, mis koosneb peamiselt seaduseparagrahvide loetelust ja kui inimene jaksab kirja lõpuni lugeda, siis päris lõpus näeb ta ühte arusaadavat sõna: käibemaks. „Klientide tagasiside põhjal kirjutati ameti arengukavasse ka tegelemine selgete sõnumitega, e-kirjade sisu ja keele lihtsustamine. Nii muutus see kohustuslikuks kõikidele ametnikele. Alustati tekstidest, mis olid kõige rohkem kriitikat saanud,“ rääkis Karin Aleksandrov. Kriitikat said nn masskirjad, mille igaüks meist on ilmselt vähemalt korra postkasti saanud: maksutähtaja teavitus, olgu siis maa- või tulumaks. Muudeti mitte üksnes sõnumi keelt, vaid ka tooni. „Sõnumi toon võib mõjutada maksukuulekust,“ ütles Aleksandrov. Kogu protsessi juures oli ja on kõige raskem töötajate mõttelaadi muutmine. „Et kui ma kasutan kirjas sõna palun, siis ei võta inimene maksuteadet või muud dokumenti enam tõsiselt,“ tõi Aleksandrov näite. 

Soome näited

Et järgmisena kõneles kohe Soome maksuameti esindaja, siis oli hea võrrelda, kuidas naabrite juures selge sõnumiga tegeletakse. Elina Pallasvirta ettekanne kandis pealkirja „Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions“ (vabas tõlkes: Soome maksuameti kirjade ja otsuste ümberkirjutamine). 

Soome maksuametis on palgal kuus keeletoimetajat, kelle igapäevatöö on jälgida ning toimetada ameti veebilehe tekste, maksude portaali ja maksuregistri tekste, kirjavahetust kodanikega, sh e-maile, samuti paberil dokumentatsiooni. Tekstide maht on tohutu. Kuidas korraldada keeletoimetaja tööd nii, et see oleks efektiivne, kuidas käsitleda suurt massi tekste, küsis Elina Pallasvirta. „Aitab meeskonnatöö ja kasuta arvutit nii palju kui võimalik,“ vastas ta ise. Keeletoimetaja töö näeb tavaliselt välja nii, et autor kirjutab teksti, saadab selle toimetajale, kes teeb parandused ja saadab autorile uue versiooni tagasi. Ehk siis kirjutaja ja toimetaja ei pruugi üldse kohtudagi. Tulemuslikum on, kui tekst (ametidokument, tekst kodulehele, kliendikiri jms) sünnib kohe kõikide asjaosaliste koostöös – inglise keeles on selle tegevuse nimi co-writing. 

Ka teised konverentsi ettekanded keskendusid selgele sõnumile (lihtsale keelele) ametlikus asjaajamises, eriti seadusandluses. Küll märgiti, et lihtsa keele taotlusega ei saa liiale minna: kui omavahel suhtlevad eriala professionaalid, on loomulik, et kasutatakse erialakeelt. 

Konverentsil esinenutest võib märkida veel Sissel Motzfeldti ja Ragnhild Samuelsbergi Norrast, kes algatasid projekti seaduste keele lihtsustamiseks (ettekanne „With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process“); samuti Päästeameti esindaja Kiira Udu esinemist, kes andis ülevaate, kuidas on muutunud Päästeameti sotsiaalkampaaniate sõnumid („Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis“). Rootsi Keelenõukogu liige Ingrid Olsson tõi näiteid, kuidas on Rootsis lood ametitekstide lihtsusega ning nentis, et ehkki selle saavutamiseks on keeletoimetajad palju teinud, on asi nirvaanast veel kaugel („Sweden – plain language Nirvana?“). 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“