Ehkki jutt käib nädalast, kestab Code Week 7.–22. oktoobrini. HITSA eestvedamisel korraldavad õpetajad ja haridusasutused selle aja jooksul 120 õpituba üle Eesti, et tutvustada lastele ja noortele, kuidas tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. Tasuta õpitubades saavad osaleda lapsed ja noored vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Õpitubades programmeeritakse animatsioone ja mänge, ehitatakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, õpitakse targa internetikasutuse põhimõtteid jpm. Õpitube viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja projekti "Targalt internetis" toel.  

Igaüks saab valida meelepärase töötoa oma kodukohale võimalikult lähedal. Kus ja mis toimub, saab täpselt vaadata HITSA kodulehelt ja samas ka töötubadesse registreeruda. Ja mis väga oluline – osalema on oodatud ka need lapsed ja noored, kes pole varasemalt programmeerimisega kokku puutunud. 

Code Week lasteaias

Töötube viivad läbi nii need, kel juba varasem Code Weekil osalemise kogemus kui on ka esmakordseid tegijaid. Merlin Kirbits, Mooste Mõisakooli infojuht-haridustehnoloog, ProgeTiigri maakondlik nõustaja Põlvamaal osaleb Code Weekil esimest korda. Töötoas „Robotid seenemetsas“ seiklevad koos lastega väikesed Ozoboti ja Bee-Boti robotid. Oodatud on  5- ja 6-aastased lapsed. Töötoad toimuvad Põlvamaal Pihlapuu, Mesimummi ja Muumioru lasteaias. Viimasesse võivad minna ka 3- ja 4-aastased lapsed. 

Miks peate oluliseks juba nii väikeste laste osalemist programmeerimisnädalal? Arvatavasti tuleb töötuppa neidki väikeseid, kes elus esimest korda näevad robotit ja ei saa arugi, et see on robot?

Väikesed lapsed on alati olnud kõigele uuele väga vastuvõtlikud. Nad on oma loomult õpihimulised ja pean oluliseks selle õpihimu toetamist nii lasteaias kui koolis. Praegu valmistatakse ette uut informaatika ainekava, mille raames jõuab programmeerimine ja robootika peagi kõikidesse haridusastmetesse. Samas leidub mitmeid väga vahvaid haridusroboteid, mis on eakohased palju väiksematele lastele. Programmeerimisnädala õpitubade korraldamine lasteaias annabki suurepärase võimaluse näidata õpetajatele, lapsevanematele ja eelkõige lastele endile, et programmeerimist ja robootikat ei tasu karta, vaid kõik, olenemata vanusest, saavad sellega hakkama. Ma ei leia, et lähenemine väikeste laste puhul on oluliselt teistsugune kui õpilastega või täiskasvanutega, kõige tähtsam on valida eakohased vahendid ja tegevused ning korralikult ennast juhendajana ette valmistada. Nendes lasteaedades, kellega mina programmeerimisnädalal koostööd teen, on robotid tänu kevadel korraldatud HITSA toetusmeetmele olemas ja lapsed on saanud esimese programmeerimiskogemuse kätte. Tagasiside õpetajatelt robotite kasutamise kohta on olnud positiivne ja selle võrra on kindlasti ka minul kergem õpitubades toimetada. Loodan, et  programmeerimisnädalal kogetu/nähtu innustab õpetajaid ja ka lapsi seadmeid edaspidi kapist sagedamini välja võtma ning uusi ja põnevaid haridusroboteid juurde soetama. 

Ühte töötuppa on lapsed oodatud koos vanematega. Millele peaksid lapsevanemad töötoas tähelepanu pöörama?
 
Tilsis toimuvale perepäevale on lapsed oodatud koos vanematega või nii väikeste laste puhul tuleb pigem öelda, et vanemad koos lastega. Vanematelt ootan uudishimu ja aktiivsust. Ootan seda, et nad ei jääks lihtsalt kõrvaltvaatajateks, vaid prooviksid kõike ise koos lapsega järele. Siis on kindel, et kui laps tuleb järgmine kord lasteaiast koju ja räägib midagi kollasest mesimummist (Bee-Bot) või väikesest vilkuvast mänguasjast (Ozobot), saab ka lapsevanem aru, millest jutt käib ning oskab oma lapse õpihimu paremini suunata ja toetada.
 
Mida teile endale selline natuke teistsugune situatsioon ja õpetamine annab, mis väljakutse esitab? 

Osalen programmeerimisnädalal esmakordselt. Varem ma ei teadnudki, et selline vahva ettevõtmine olemas on. Nüüdseks olen aga juba pool aastat töötanud ProgeTiigri maakondliku nõustajana Põlvamaal ning kuidas ma ikka teisi nõustan, kui ise kõike järgi ei proovi. Enda jaoks pean suurimaks väljakutseks õpitoa läbiviimiseks vajalike seadmete ja vahendite hankimist/laenutamist. Kahjuks hetkel  Lõuna-Eestis puudub selline koht, kus saaks suuremas koguses haridusroboteid laenutada ning lasteaedade ja koolide vahendite hulgad on üsna tagasihoidlikud. Õnneks osalesime Tilsi lasteaiaga kevadel HITSA, Tallinna Haridusameti, Rekato (uue nimega Insplay), Tallinna Kullatera Lasteaia ja TTS Groupi koostöös välja kuulutatud Bee-Boti ja Ozoboti videolugude väljakutses ja nüüd kuluvad II koha võiduga kaasnenud auhinnad marjaks ära. Samuti oli Tilsi lasteaia direktor valmis Bee-Boti läbipaistvate taskutega matte kiiremas korras juurde soetama, sest vastasel juhul poleks perepäeva korraldamine, kuhu on oodatud ligikaudu 40 last koos vanematega, lihtsalt mõeldav. Samuti olen rõõmus, et suutsin lühikese ajaga leida toredad koostööpartnerid Tartust ( Ramon Rantsus ja Anneli Mõtsmees), kes on valmis koos oma seadmetega tulema Põlvamaale õpitubasid läbi viima. Seda, mida töötubade lävibiimine ja teistsugune õpetamiskogemus mulle juurde annavad, oskan täpsemalt öelda siis, kui õpitoad juba toimunud on. 

Code Week kutseõppeasutuses

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe ja Jõhvi õppekohas on töötoad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Töötoad on vene keeles: „Scratch. Arvutimängu loomine“ (8. ja 9. klassid, juhendab Natalja Redean;  „Visual Basic. Mängu programmi loomine“ (10.-12. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Filmimine drooniga“ (9. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Appinventor. Android programmeerimine“ (6. - 12. Klassid, juhendab Inna Dokutsajeva). 

Miks peab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus oluliseks osaleda programmeerimisnädalal, mida see annab koolile, õppuritele, õpetajatele?  Kutsehariduskeskuse tarkvara ja andmebaaside aluste eriala õpetaja Natalja Redean: 

Peamine eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal viisil lastele tutvustada. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad tutvustavad oma kooli, õppimisvõimalusi ja -tingimusi õpilastele. Õpetajad demonstreerivad programmeerimisoskusi võib-olla keskuse tulevastele õpilastele. Töötubade organiseerijana pole kool varem osalenud, aga  HITSA üritustel osaleme võimalikult tihti.

Minu töötoa teema  („Scratch. Arvutimängu loomine“) on seotud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpetatava erialaga. Praegu on meil noorem tarkvaraarendaja eriala, kus õpetatakse programmeerimist. 

Töötoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi programmeerimisest. Ühe mängu näitel õpilased saavad tutvuda arenemisprotsessiga Microsoft Visual Stuudio programmis või Scratchis.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• ProgeTiigri „Mängumaratonil“ selguvad Eesti parimad noored mänguloojad

Seoses Eesti eeistumisega Euroopa Liidu Nõukogus toimus 21.–24. septembrini Tartus EUROPEA Internationali võrgustiku konverents "From Rural to Digital". Konverentsi ettekannete päeval arutleti AHHAA Teaduskeskuses põllu- ja maamajandusvaldkonna tulevikutööde ja -oskuste üle. Ülevaade anti valdkonna kutseharidusest, OSKA raportitest ja digilahendustest ning -võimalustest Eestis. 

Konverentsi käigus külastati Eesti Põllumajandusmuuseumi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Olustveres toimunud kohalikku hoidistemessi ja noorte rahvusvahelist künnivõistlust, Räpina Aianduskooli ning valdkonna ettevõtteid Grüne Fee, Juhani Puukool ja Figuraata OÜ. 

EUROPEA International on Euroopa riikide põllu- ja maamajandusvaldkonna kutseõppeasutusi ühendav võrgustik, mis loodi 1992. aastal. Täna kuulub võrgustikku 25 riiki ja üle 1000 kutseõppeasutuse. Eesti kuulub sellesse võrgustikku aastast 2005. Eesti esindajaks EUROPEA Internationali võrgustikus on MTÜ EUROPEA Eesti Keskus, kuhu kuuluvad Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Räpina Aianduskooli töötajad. 

Konverentsi kokkuvõttev p ressiteade: https://www.eu2017.ee/et/uudised/pressiteated/pollu-ja-maamajandusvaldkonna-tulevikutootajad-peavad-olema-uuendusmeelsed

Konverentsi kodulehekülg: http://europeaestonia.weebly.com

Foto: Kertu Kärk (Maaeluministeerium, pressiesindaja)

eTwinningu nädalatel osalemiseks tuleb end eTwinningu kasutajaks registreerida. 

21. septembril kell 18 toimub veebiseminari "Inclusion: every learner matters, and matters equally" (vabas tõlkes: "Kaasamine: kõik õpilased on olulised").

25. septembril kell 19 toimub veebiseminar, kus tutvustatakse kaasamise teemalisi eTwinningu projekte.

Ideede ammutamiseks  ja projektipartnerite leidmiseks toimub kaks rahvusavahelist projektiideede laata: 26. septembri kell 19 (õpilased vanuses 7-14) ja  28. septembril kell 19 (õpilased vanuses 15-18).

Toimub kolm saksakeelset veebiseminari „Mit eTwinning Europa in die Schule holen“:

22. septembril kell 18.30 https://goo.gl/YhzjnG

6. oktoobril kell 17.00 https://goo.gl/ZMwtCL

12. oktoobril kell 22.00 https://goo.gl/ttxsje

Kui sõlmite kaasamise teemalise projekti ja lisate projektikirjeldusse #eTwinclusion, võite võita tahvelarvuti. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

Oskuste aasta inspiratsiooniüritusele on registreerunud rohkem kui 130 põhi- ja keskkooli õpilast Järva maakonna koolidest, kes tulevad tutvuma kutsehariduse võimalustega.

Paides toimuva ürituse peaesineja on riigikogu liige Ivari Padar, kes on Võru Tööstustehnikumi tisleri eriala vilistlane ning mööblitislerina ka oma tööelu alustanud. Vaatamata sellele, et elu on viinud ta tisleripingi tagant hoopis riigikokku, on puutöö senini hinges ja tagataskus väärt oskus, millele võib kindel olla.

Lisaks Padarile tutvustavad noortele kutsehariduse võimalusi veel teisedki. Järvamaa Kutsehariduskeskuse vilistlane Marko Mandre räägib, milliseid uksi kutseharidus talle avanud on ning jagab kogemusi, mida silmas pidada õppimisvalikute tegemisel. Ettevõtte AS Konesko personalijuht Katrin Perlin ning arendusjuht Hannes Verlis tutvustavad, millised karjäärivõimalused on nende ettevõttes kutsehariduse lõpetanutel ning karjääriplaneerimise suuna juhatab õpilastele kätte Rajaleidja karjääriinfo spetsialist Anu Puulmann.

Päeva lõpetab Järvamaa Kutsehariduskeskus, kes viib õpilased tutvuma õppebaasidega  ning laseb valitud erialadel ka kätt proovida.

Paides toimuv inspiratsiooniüritus on järjekorras juba seitsmes. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada neid kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annaks praktilised oskused.

 Ürituse ajakava:
 12:00 Avasõnad
 12:05 Rajaleidja karjääriinfo spetsialist Anu Puulmann
 12:25 Järvamaa Kutsehariduskeskuse vilistlane Marko Mandre
 12:45 AS Konesko personalijuht Katrin Perlin ja arendusjuht Hannes Verlis
 13:05 Paus
 13:25 Ivari Padar
 13:45 Järvamaa Kutsehariduskeskuse pooltund

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, teema-aastat juhib Sihtasutus Innove.

Oskuste aasta elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vastvalminud virtuaaltuurid tutvustavad kutsekoolide tänapäevast õpikeskkonda
• Rakveres toimub kutsehariduse seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Oskuste aasta Viljandi inspiratsiooniüritusel esineb taimekasvataja diplomiga näitleja Tiina Tauraite

Kohtumist juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on keskseks küsimuseks, kuidas hariduspoliitika ja koolikorralduse kaudu toetada õpetajaid ja koolijuhte vajalike muutuste elluviimisel. "Räägime sellest, kuidas arendada koole ja täiustada õpetamist, et anda noortele eluks hea stardipositsioon. Tänased koolilapsed töötavad tulevikus ametites, mida praegu ei ole veel olemas. Kvaliteetne haridus peab tagama neile oskused, millega muutuvas ühiskonnas edukalt ja õnnelikult hakkama saada," ütles Laidmets.

Kohtumisel jagatakse liikmesriikide parimaid praktikaid kaasavamate koolide arendamisest, õpetajate ja koolijuhtide toetamisest ning koolihariduse tõhusamaks ja kättesaadavamaks muutmisest. Huvigruppide rollist Eesti hariduse edulugudes räägib õpetajate liidu juht Margit Timakov ning arutelusid aitavad läbi viia Noored Kooli programmi esindajad.

Homme külastavad Euroopa haridusametnikud Tallinna Asunduse Lasteaeda, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Audentese Erakooli, Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskust. Koos koolipere esindajatega arutatakse, kuidas koolid kaasavad sidusrühmi koolielu kujundamisse, et iga õppija arengut ja õppimist parimal viisil toetada. Koolikülastused juhatavad sisse ka 19.-20. septembril Tallinna Ülikoolis toimuva hariduskonverentsi "Õppimise ja õpetamise nüüdisaegsed suunad".

Üldhariduse peadirektorite kohtumine toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Haridusvaldkonnas keskendub Eesti eesistujana õppe nüüdisajastamisele kõigil haridustasemetel ning hariduse ja töömaailma seostele.

Eesti eesistumise haridusvaldkonna peamiste teemade ja ürituste ülevaade

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa tippülikoolide juhid teevad Tartus ettepanekuid ELi teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundamiseks
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuhi Kristel Mõistuse sõnul on virtuaaltuuride projekti eesmärk tõsta esile kutsekoolide tänapäevast õpikeskkonda ja kõrgel tasemel masinaparki. 

„Tahame virtuaaltuuridega näidata, et üle Eesti on väga palju ilusaid, eriilmelisi ja ajakohaste õppevahenditega kutsekoole, kust saab tugeva ja konkurentsivõimelise hariduse. Näiteks maalilise Võhandu jõe kaldal asuvas Räpina Aianduskoolis on kaasaegsed tingimused õppimiseks ka õppekasvuhoonetes ja -põldudel. Tallinna vanalinnas tegutseva Balletikooli treeningsaalid võimaldavad pakkuda kõrgtasemel klassikalise ja kaasaegse tantsu haridust,“ kirjeldas Mõistus üksikuid koole. 

Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli helistuudio

Kõik 31 virtuaaltuuri võimaldavad huvilisel kooliruume avastada 360-kraadise vaate abil, lisaks toetavad orienteerumist vaatepunktide menüü ning ruumide ja õppeprotsesside kirjeldused. 

„Igasse virtuaaltuuri on valitud vähemalt kümme vaatepunkti, mis iseloomustavad iga kutsekooli õpetatavaid erialasid ja tugevusi kõige paremini,“ ütles Mõistus. Vastvalminud virtuaaltuurid on Mõistuse sõnul ka tunnustuseks kutseõppeasutuste, Eesti riigi ja Euroopa Liidu koostööle õpilastele tänapäevase ja tööturu ootustega kooskõlas oleva õpikeskkonna tagamisel.

Virtuaaltuuridega saab tutvuda kutsehariduse infoportaalis kutseharidus.ee: www.kutseharidus.ee/virtuaaltuurid. 

Kutseõppeasutuste virtuaaltuurid teostas Procontent OÜ, projekti viis ellu SA Innove ning rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Aastat 2017 tähistatakse oskuste aastana. Mitmeid üritusi ja tegevusi koondava teema-aasta eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Lisainfo: www.oskusteaasta.ee. 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse elektroonikaseadmete õppeklass

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Rakveres toimub kutsehariduse seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suvine vastuvõtt toob uuendusi
• Oskuste aasta Viljandi inspiratsiooniüritusel esineb taimekasvataja diplomiga näitleja Tiina Tauraite

Seminaril otsime vastust küsimustele, mis on digipööre õppeasutuses, kellest või millest see algab ning mis toetab digipöörde läbiviimist. Arutleme, millest peaks alustama digipöörde kavandamisel, kuidas kaasata õpetajaid ning kui palju digipöörasust koolis üldse mõistlik on.

Lisaks ettekannetele toimub sel korral ka paneeldiskussioon, kus Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Andres Laisk (Saue Vallavalitsus), Vanessa Vorteil (TechSisters), Riin Saadjärv (Puhja Gümnaasium) ning Joosep Kään (Eesti Õpilasesinduste Liit) arutlevad teemal "Kas ja kuidas pöörasus nakkab?".

Seminarile on oodatud õpetajad, haridustehnoloogid, haridusasutuste juhid jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Pauside ajal on soovijatel võimalus ka läbi virtuaalreaalsuse prillide meie planeeti avastada.

Vaata kava ja registreeru seminarile!
 
Seminari pealkiri on inspireeritud Ilmar Tomuski raamatust „Digipöörane kool“.

Samal teemal:

• Võrgustik Võrgutab seminar "Muutunud õpikäsitus" toimub 16. märtsil
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Samas näitab ülevaade, et hoolimata väikestest klassidest ja õpetajate palgataseme lähenemisest kõrgharidusega spetsialistide tasemele ei ole õpetaja amet Eesti noorte seas populaarne. Vaid 6% üliõpilastest asub õppima hariduse valdkonda, mis on väiksem 9%-st OECD keskmisest. Eesti  õpetajaskond vananeb, kuna ligi pooled algklasside, põhikooli ja keskkooliõpetajatest on üle 50aastased, millega oleme Itaalia järel teisel kohal OECD riikide seas.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kui üldhariduskoolide õpetajate töötasu on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, siis lasteaiaõpetajate palk on siiani jäänud vaeslapse rolli. "Selleks, et õpetajaamet muutuks andekatele noortele arvestatavaks karjäärivalikuks, on kahtlemata oluline muude meetmete seas ka õpetajate palgatõusuga jätkata," sõnas Reps. "Lisaks aitame jõuliselt järele lasteaiaõpetajate palkasid, et viia need samale tasemele kooliõpetajate töötasuga," lisas Reps.

Võrdsed võimalused kõigil haridustasemetel

OECD hinnangul on Eesti haridussüsteemi üheks tugevuseks võrdsete võimaluste tagamine kõigil haridustasemetel. Sarnaselt Põhjamaadele on meil palgaerinevused kõrg- ja keskharidusega täiskasvanute vahel rahvusvahelises võrdluses väikesed – kõrgharitud teenivad 24% enam keskharidusega töötajatest, mis on Rootsi järel madalaim palgaerinevus. Samuti ilmnes, et Eesti inimeste hõivatus tööturul on haridustasemete lõikes sarnane. "See kinnitab, et tööturul on hinnatud nii kutse- kui ka kõrgharidusega inimesed. Analüüsid näitavad ka, et iga järgmine haridustase ja koolis õpitud aasta suurendab inimeste sissetulekuid – õppimine tasub end ära," sõnas minister Reps.

Ülevaatest selgus, et Eestis ei ole kutsekeskharidus populaarne ning madal on ka nominaalajaga lõpetanute määr, kuigi lõpetanutel on head väljavaated tööturul.  "Kõik põhikooli lõpetajad peaksid olema võimelised õpinguid jätkama kas kutse- või üldkeskhariduse tasemel," rõhutas Mailis Reps. Ministri sõnul tuleb vähendada katkestajate hulka nii gümnaasiumides kui kutsekeskhariduses, mistõttu on ka algatatud diskussioon kohustusliku kooliea tõstmise ja gümnaasiumilävendi üle. "Tahame, et iga noor jõuaks eriala omandamiseni kas kutseõppeasutuses või gümnaasiumi lõpetamise järel kõrgkoolis, sest kõige nõrgemal positsioonil on tööturul just erialase ettevalmistuseta inimesed," ütles Reps.

Taust

Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 
Education at a Glance 2017 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Sellel aastal koostas OECD kolmandat korda Eesti kohta pikema ülevaate. 
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org.

Education at a Glance 2017 OECD INDICATORS 
Haridus lähivaates 2017 OECD näitajad (eestikeelne kokkuvõte) 
Eesti andmete ülevaade 
OECD slaidid 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp. HITSA seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd" Rakveres augustis 2017. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna
• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?

Eesti Keele Instituut korraldab selge sõnumi võistlust ja konverentsi koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. 2016. aastal sai selge sõnumi auhinna Maksu- ja Tolliamet. 

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt. Auhind antakse sellisele sõnumile, millest kasutaja leiab kiiresti talle vajaliku info, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Hinnatakse sõnumi selgust ja kasutuskõlblikkust. Auhinnale võivad kandideerida kõigi Eesti Vabariigi avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ning eraisikute loodud tarbetekstid, tarbepildid ja tarbetekstid koos tarbepildiga. Võistlustööde esitamise tähtpäev on 30. september. Täpsem info ja tööde esitamine kodulehel www.selgesonum.ee. 

Võistluse patroon on õiguskantsler Ülle Madise

Võistluse kuulutas reedel, 8. septembril KUMUS toimunud selge sõnumi konverentsil alanuks õiguskantsler Ülle Madise, kes on selge sõnumi võistluse patroon. Oma avakõnes mõtiskles ta, miks kipuvad ametnikud sageli kasutama nii keerulist keelt, et kodanikud mitte midagi aru ei saa. Või siis nii ümmargusi ja ümber nurga seatud lauseid („Rulliv kõneviis,“ ütles selle kohta Ülle Madise), et öeldu mõte sõnahägusse ära kaob. „Levinud on mõtteviis, et kui räägin lihtsalt, siis ei peeta mind asjatundjaks. Aga suhtluses kasutatav keeruline ametniku- või juristikeel ei tekita kodanikus riigi vastu aukartust, vaid hoopis pahameelt,“ kõneles Ülle Madise. Ta tunnustas selge sõnumi võistluse algatust ning kutsus kuulajaid hea seisma selge ja ilusa eesti keele kasutamise eest nii kõnes kui kui kirjas. 

Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles

Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist andis oma esinemises ülevaate, mida on nende asutuses tehtud, et sõnumid klientidele oleksid lihtsad, üheselt arusaadavad ja korrektses eesti keeles. 

Maksu- ja Tolliamet tegutseb valdkonnas, mis paratamatult on väga keeruline nii terminite kui seaduste poolest, ja ka sõnumeid välja saates ning klientidega suheldes peavad maksuametnikud lähtuma seadustest. See aga ei tähenda, et kirja tuleks panna kaheksa rea pikkune lause, mis koosneb peamiselt seaduseparagrahvide loetelust ja kui inimene jaksab kirja lõpuni lugeda, siis päris lõpus näeb ta ühte arusaadavat sõna: käibemaks. „Klientide tagasiside põhjal kirjutati ameti arengukavasse ka tegelemine selgete sõnumitega, e-kirjade sisu ja keele lihtsustamine. Nii muutus see kohustuslikuks kõikidele ametnikele. Alustati tekstidest, mis olid kõige rohkem kriitikat saanud,“ rääkis Karin Aleksandrov. Kriitikat said nn masskirjad, mille igaüks meist on ilmselt vähemalt korra postkasti saanud: maksutähtaja teavitus, olgu siis maa- või tulumaks. Muudeti mitte üksnes sõnumi keelt, vaid ka tooni. „Sõnumi toon võib mõjutada maksukuulekust,“ ütles Aleksandrov. Kogu protsessi juures oli ja on kõige raskem töötajate mõttelaadi muutmine. „Et kui ma kasutan kirjas sõna palun, siis ei võta inimene maksuteadet või muud dokumenti enam tõsiselt,“ tõi Aleksandrov näite. 

Soome näited

Et järgmisena kõneles kohe Soome maksuameti esindaja, siis oli hea võrrelda, kuidas naabrite juures selge sõnumiga tegeletakse. Elina Pallasvirta ettekanne kandis pealkirja „Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions“ (vabas tõlkes: Soome maksuameti kirjade ja otsuste ümberkirjutamine). 

Soome maksuametis on palgal kuus keeletoimetajat, kelle igapäevatöö on jälgida ning toimetada ameti veebilehe tekste, maksude portaali ja maksuregistri tekste, kirjavahetust kodanikega, sh e-maile, samuti paberil dokumentatsiooni. Tekstide maht on tohutu. Kuidas korraldada keeletoimetaja tööd nii, et see oleks efektiivne, kuidas käsitleda suurt massi tekste, küsis Elina Pallasvirta. „Aitab meeskonnatöö ja kasuta arvutit nii palju kui võimalik,“ vastas ta ise. Keeletoimetaja töö näeb tavaliselt välja nii, et autor kirjutab teksti, saadab selle toimetajale, kes teeb parandused ja saadab autorile uue versiooni tagasi. Ehk siis kirjutaja ja toimetaja ei pruugi üldse kohtudagi. Tulemuslikum on, kui tekst (ametidokument, tekst kodulehele, kliendikiri jms) sünnib kohe kõikide asjaosaliste koostöös – inglise keeles on selle tegevuse nimi co-writing. 

Ka teised konverentsi ettekanded keskendusid selgele sõnumile (lihtsale keelele) ametlikus asjaajamises, eriti seadusandluses. Küll märgiti, et lihtsa keele taotlusega ei saa liiale minna: kui omavahel suhtlevad eriala professionaalid, on loomulik, et kasutatakse erialakeelt. 

Konverentsil esinenutest võib märkida veel Sissel Motzfeldti ja Ragnhild Samuelsbergi Norrast, kes algatasid projekti seaduste keele lihtsustamiseks (ettekanne „With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process“); samuti Päästeameti esindaja Kiira Udu esinemist, kes andis ülevaate, kuidas on muutunud Päästeameti sotsiaalkampaaniate sõnumid („Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis“). Rootsi Keelenõukogu liige Ingrid Olsson tõi näiteid, kuidas on Rootsis lood ametitekstide lihtsusega ning nentis, et ehkki selle saavutamiseks on keeletoimetajad palju teinud, on asi nirvaanast veel kaugel („Sweden – plain language Nirvana?“). 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“