Seda korraldab Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga. Professionaalsete mentorite ja koolitajate käe all saavad osalejad viie kuu jooksul töötada meeskondades ja lahendada elulisi probleeme.

Programm annab osalejale digioskustega passi – Digi Pass, mis on kinnitus tulevasele tööandjale omandatud oskustest ja võimetest.

“Kuna elame muutuval ajal, mis nõuab uute pädevuste arendamist, peavad õpilased omandama oskusi, mis ei pruugi veel olemas olla. Samsung on loonud ainulaadse digitaalse passi, mis näitab tööandjatele omandatud vajalikke digitaalseid ja sotsiaalseid oskused, et töötada kõigis sektorites ja lõpuks teha unistuste tööd,” sõnas Samsung Eesti juht Toomas Tiits.

Programm toimub küll alles teist aastat, aga on juba jõudnud mullu European Digital Skills Award 2016 nelja parima sekka tööjõu digioskuste arendamise kategoorias.

„Tänast maailma ja tööturgu silmas pidades on vajalik kujundada igas õppijas digipädevus, mis tähendab, et inimene suudab edukalt ja mõistlikult infoühiskonnas toime tulla,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Hea meel on selle üle, et järjest enam töötavad osapooled ühisel eesmärgil. Kool, erasektor, riik ning kogukond tervikuna pööravad üha enam tähelepanu digioskuste arendamisele, nagu ka antud projekt hästi demonstreerib,“ lisas Reps.

Viiekuuline programm leiab aset viies moodulis, mis toimuvad Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikoolis ning mille käigus omandavad osalejad sotsiaalseid ja digitaalseid pädevusi. Õpilased töötavad kolmeliikmelistes meeskondades välja oma idee koos programmi koolitajate ja mentoritega. Kõik osalejad, kes programmi läbivad saavad Samsungi digitaalse passi ning võitja meeskond Samsung tahvelarvutid.  

Kogu projekti vältel on ka kõigile huvilistele mõeldud spetsiaalne Olümpiale pühendatud tõrviku äpp, mida on võimalik noortel süüdata kaasa elamaks programmi käekäigule. Äppi tutvustatakse kõigis Eesti kutsekoolides, et kutsuda õpilasi osalema programmis ning teisalt saavad oma kooli õpilased toetada neid, kes on juba registreerunud programmi.

Õppeprogramm aitab omandada digitaalseid ja sotsiaalseid oskuseid ja valmistada sisenemiseks tööturule ning lahendada noorte tööpuuduse probleemi Eestis. Samsung Digi Pass on täiesti tasuta, avatud kõigile kutsekooli õpilastele ning korraldatud Samsung Electronics Balticsi poolt koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.

Projekti lisainfo on kättesaadav Samsung Digi Passi koduleheküljel: http://www.samsungdigipass.ee/ee

Kandideerima on oodatud kõik 14-19 aastased kutsekoolinoored kolmeliikmeliste tiimidena. Osalemiseks tuleb täita avaldus ja ankeet hiljemalt 25. septembriks, mis kättesaadavad koduleheküljel. Jooksvat infot saab meie Facebooki lehelt Samsung Digi Pass. Jälgi meid Facebookis, et olla kursis värskemate uudistega.

Allikas: Samsung Digi Pass

Foto: Alina Birjuk​

Samal teemal:

• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit on aastaid korraldanud õpetajatele väljasõite loodusesse. Osavõtjatele tutvustatakse Eestimaa loodust ning pakutakse ideid edasisteks ekskursioonideks ja õppekäikudeks koos õpilastega. Väljasõitudele on oodatud kõikide ainete õpetajad ja nende pereliikmed. Koos on külastatud Eestimaa kauneid ja eksootilisi paiku, tutvutud looduskeskuste võimalustega, suvelõppudel otsitud-õpitud seeni jpm. Väljasõite on seni toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm ja Integratsiooni Sihtasutus.

Tänaseks on Liidul loodusmatkade meenutuseks ja abiks õpetajatele valminud uus virtuaalne kaart, kolmas omataoliste seas. Kaart tutvustab viite matkamarsruuti lähtekohaga Tallinnast, kuid on kasutatav huvilistele kõikjal Eestist. Kaardiga saab tutvuda aadressil https://loodusaineteliit.files.wordpress.com/2017/08/loodusmatkad_2017-est.pdf.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Keskkonnahariduslik ajakiri "Kägu" ootab kaastöid
• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes

Seenenäituse korraldaja bioloog Külli Kalamees-Pani sõnul oli selle-aastase seeneretke saak liigirikas. „Palju oli pilvikuid, kivipuravikke ning ka näiteks pomerantspuravikke. Erinevalt varasematest aastatest saime aga ainult neli punast kärbseseent.”

Näitusel saab tutvuda nii söögi- kui mürgiseentega. Välja on pandud rahva lemmikud tõmmu riisikas ja kukeseen, 12 liiki pilvikuid, kuid ka valge helvell, verkjas vöödik, tammekakk ja liimikud, mida vähesed seenekorjajad tunnevad. Kärbseseente värvigamma on lai - pruunist roosani.

Näituse mõlemal päeval on kohal ka mükoloogid, kes jagavad seenenõu ja aitavad vajadusel seeni määrata.

Seenenäituse külastamine on muuseumipiletiga, mis neil kahel päeval on soodushinnaga: täispilet 4 eurot, õpilased, tudengid ja pensionärid 2 eurot. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse elamus kutsub kohtuma ürgsete elukatega
• Esmakordselt Eestis: Tartu ülikooli loodusmuusemis koorusid kuningpüütoni pojad

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt organisatsioone Code Weeki raames programmeerimisalaseid üritusi korraldama, tehnoloogia töötubade läbiviimiseks saab taotleda ka toetust. 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud sündmusi. Eesmärk on populariseerida programmeerimisoskust ja toetada tehnoloogia oskuslikku kasutamist laiemalt, suunates tähelepanu tuleviku töökohtadele ning nendega seotud digioskustele. Üritustele osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning oluline ei ole varasem kokkupuude programmeerimisega. 

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. Kõik üritused on koondatud ühtsele programmeerimisnädala kaardile, kuhu saab üritusi lisada igaüks: http://events.codeweek.eu. 

Rohkem infot programmeerimisnädala kohta leiab Code Weeki kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Eesti on varasematel aastatel programmeerimisnädala raames hulgaliselt erinevaid ettevõtmisi korraldanud, näiteks 2016. aastal korraldasid koolid, ettevõtted, raamatukogud üle 300 ürituse, viies sellega Eesti maailmas esikohale ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 

Tänavuse programmeerimisnädala raames toetab HITSA erinevate tehnoloogiatega seotud õpitubade läbiviimist. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 17. septembriks, täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/konkursid/programmeerimisnadala-opitoad. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2016. aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati üle 225 000 ürituse 50 riigis, kaasates ligi miljon inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Terje Lepp. Programeerimisvõistluse "Mängumaraton" finaal kevadel 2017.  

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• Tõsiste mängude konverents Tallinna Ülikoolis

 „Aasta tagasi 1.septembril ühendati maakonna kolm kutsekooli üheks ja algas seniste kogemuste liitmine, meie eesmärk on jõuda parimate tulemusteni kutsehariduse edendamisel,“ rääkis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. „Kutsemeistrivõistlustel ja kutseeksamitel saavutatud tulemused, mitmekesised üritused ja tulemuslikud rahvusvahelised projektid innustavad meile õppima tulema,“ lisas Mets.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses toimub nüüdisaegsetes tingimustes kutseõpe põhi– ja keskhariduse baasil. Ühena vähestest Eesti kutseõppeasutustest alustab kool alanud õppeaastal kutsekeskharidusõppes töökohapõhist õpet. „Meil on pikaajalised koostöökogemused tööandjatega õpipoisiõppes kutseõppe õppekavade õpetamisel, mis annab julguse alustada põhihariduse baasil kutsekeskharidusõppes,“ rääkis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Räägime läbi huvitatud tööandjatega ja õpilastega ning alustame õpet esialgu Narva õppekohas koka erialal,“ lisas Veidenbaum. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja koordineerib SA Innove.  

Alanud õppeaastal õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses üle 2400 õpilase.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpitakse eesti ja vene keeles ning valida saab ligi 40 eriala vahel. Selle aasta vastuvõtu kõige populaarsemateks erialadeks osutusid kondiiter, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia, kokk, noorem tarkvaraarendaja, keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), raamatupidaja, väikeettevõtja, veokorraldaja, juuksur ja laotöötaja.

Vaatamata sellele, et  õppeaasta on alanud ja õppeprotsess sai hoo sisse, jätkub mitmel erialal vastuvõtt kolmes õppekohas – Sillamäel, Jõhvis ja Narvas veel edasi. Huvilistel tasub kooliga kindlasti ühendust võtta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimalustest ja vastuvõtust  leiab www.ivkhk.ee, www.svtc.ee, www.nvtc.ee

Allikas ja foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 

Samal teemal:

• Üle 120 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilase läheb 2 aasta jooksul välismaale praktikale
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suvine vastuvõtt toob uuendusi

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden rõhutas, et käesoleva aasta märksõnaks on kahtlemata koostöö. „Üle pikkade aastate on Tartu Tervishoiu Kõrgkool kolinud ühe oma õppesuuna pealinna ning kahel õppeaastal toimub bioanalüütikute vastuvõtt Tallinnas. See saab teoks tänu koostööle nelja suurema haiglaga.“ Lisaks jätkab kõrgkool juba heaks tavaks saanud hooldustöötajate koolitamist erinevates maakondades ja sel korral on kõrgkooli partneriks Jõgeva Haigla. „Haritud tervishoiutöötajad on ressurss, mida tööandjad väärtustavad üha enam ja siinkohal on kõrgkoolil oluline roll,“ sõnas Preeden.
  
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustavad sügisel õpinguid õe, eriõe, ämmaemanda, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku eriala õppurid. Kutseõppes algavad õpingud lapsehoidja, hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehniku ja tegevusjuhendaja erialal. Kokku on kõrgkoolis algaval õppeaastal 1123 õppurit.

 Aktusel tervitasid kõrgkooliperet Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Jõgeva Haigla juht Peep Põdder, Tartu abilinnapea Artjom Suvorov, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasesinduse esimees Egert Vinogradov.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade.

Samal teemal:

• Lõppes vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

Sügis tuleb sündmusterohke ja HITSA pakub õpetajatele jätkuvalt täienduskoolitusi uute digioskuste omandamiseks ja olemasolevate täiendamiseks. HITSA täienduskoolitused on alus-, üld- ja kutseõppeasutuse õpetajale, koolijuhile, haridustehnoloogile ning -spetsialistile kursuse täies mahus läbimisel TASUTA. Kõik kursused leiab HITSA koolituskalendrist. 

Õppejõududele on valminud koolitus MOOCide loomisest. 11. septembril algab tasuta veebikursus „MOOC - miks, kellele ja kuidas?“, mis annab ülevaate MOOC-ide loomise ja läbiviimise põhimõtetest, MOOC-i õppematerjalide loomisest ning tagasisidestamisest. MOOC-e tutvustavale kursusele ootame kõrgkoolide õppejõudusid, haridustehnolooge, õppejuhte ja õppeasutuse juhte. Vaata täpsemalt siit! 

Kutsume koole liituma Echo360 pilveteenusega! HITSA lõpetas oma serveris Echo360 loengusalvestusteenuse pakkumise ning on loomas uut koolide konsortsiumit, kellega ühiselt jätkata teenuse kasutamist Echo360 poolt pakutava pilveteenusena. Echo360 võimaldab loenguid/tunde salvestada ja hiljem järele vaadata, lisaks on platvormil palju lisavõimalusi õpilaste kaasamiseks õppetöösse. Loe lähemalt!

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut kooliaastat teadmiste täiendamisega
• Koolirahu tseremoonia toimub 1. septembril Tartus

Digiplaani aitab teha Digipeegli keskkond, mida kasutati seoses HTMi toetusmeetmega põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite ostmiseks: enne, kui koolid saavad minna hanke võitja juurde arvuteid ostma, tuleb neil koostada oma kooli kattev digiplaan. (Vt lähemalt HITSA kodulehelt). Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Digipeegel sobib kasutada nii üldhariduskoolis kui kuteõppeasutuses. Koolide digiküpsuse hindamisraamistik on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Kutseõppeasutuste puhul toimus kaks etappi, koolid alustasid enesehinnangu täitmisega (2016, II poolaasta, osales 24 kooli), seejärel valmis digiplaan (2017, I poolaasta, 20 kooli). Kutseõppeasutused koostasid digiplaane, et anda sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumi Digipöörde programmile.

Hindamismudel koosneb kolmest digiküpsuse valdkonnast: muutunud õpikäsitus, muutuste juhtimine, digitaristu. Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks.

Digiküpsuse hindamisel on oluline määratleda nii hetkeolukord kui ka eesmärk, kuhu soovitakse jõuda. Eesmärgi seadmisel tuleb selgitada, kuidas soovitud tasemele jõuda plaanitakse. Plaani  koostamisel ei nõuta, et kool lisaks hinnatud kriteeriumi juurde ka tõendusmaterjale (dokumente, viiteid veebikeskkondadele jms), aga seda on soovitav teha, et ülevaade digiküpsuse seisust oleks ka sisuliselt põhjendatud.

Mart Laanpere selgitas töötoas osalenutele innovatsiooniküpsuse tasandeid hästi lihtsalt: I tasand on see, kui koolis toimub midagi innovaatilist, näiteks koolis on kaks õpetajat, kes aeg- ajalt lasevad õpilastel tunde ette valmistada ja läbi viia. Ülejäänud ei tee midagi ja juhtkond ei tea ka asjast midagi. II tasand – juhtkond on aru saanud, et innovatsioon on oluline, on võtnud selle sihiks, aga ka teadvustanud, et enamik õpetajatest on uuenduste vastu. Juhtkond leiab õpetajad, kes hakkavad koolis digipöörde eestvedajateks. III tasand – innovatsioon on süstemaatiliselt kavandatud, toimub selle juhtimine. Pool seltskonnast on digipöördega kaasa läinud. IV tasand  – terve kool on digipöördes, kõik toimib nii, et keegi ei mäletagi enam digieelseid aegu. V tasand – kool suhtub innovatsiooni kriitiliselt, on muutunud eksperdiks, annab nõu teistele koolidele. „Eestis ei ole ühtegi kooli, kes võiks kõigis kolmes digiküpsuse valdkonnas pidada end V taseme kooliks,“ sõnas Mart Laanpere.On küll koole, mis on ühes või teises valdkonnas tugevamad, teistele eeskujuks. 

Ta rõhutas, et Digipeegel ei ole siiski teaduslikult täpne mõõtmisvahend. „Digipeegel on kooli digi(innovatsiooni)küpsuse enesehindamist ja muutuste juhtimist toetav raamistik; rakendatav mitmel viisil ja põhjalikkuse astmel (mis kõik on aktsepteeritavad). Digipeegel ei ole teaduslikult täpne (usaldusväärne ja valiidne) mõõtevahend, mille põhjal võib teha üldistusi-järeldusi riigi tasandil. Digipeegel ei ole rakendatud kõigis koolides täpselt sama skeemi, valimi ja ajastusega, tagamaks andmete võrreldavust. Kui Digipeeglit arendama hakkasime, siis tahtsimegi, et oleks raamistik, mis võimaldaks koolidel tõlgendada mõõdikuid omal moel ja seada sihte. Riigi tasandil on tegu lisateabega,“ sõnas Laanpere. Tema ettekande slaidi leiab siit. 

Romil Rõbtšenkov analüüsis 20 kutseõppeasutuse digiplaane lähemalt. Ta nentis, et seatud eesmärgid on koolidel üsna sarnased, mis võiks soodustada kogemuste vahetust ja koolide koostööd. Ettekande slaidi leiab siit.

HITSA korraldatud kutsehariduse praktiline seminar „Digimeister 2017: kätelkõnd“ toimus Rakvere Ametikoolis 24. augustil. Üle 250 osaleja said seminaril uusi teadmisi kooli digiplaani koostamisest kuni digitaalsete lahendusteni projekteerimises. Päevakava ja kõikide ettekannete slaidi leiab HITSA kodulehelt. 

Fotod seminari töötubadest tegi Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Digimeistrid Rakveres: toimus 20 praktilist töötuba
• Rakveres toimub kutsehariduse seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Kooliaasta 2017/2018 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused 
Kooliaasta 2017/2018 arvulistes näitajates (alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidus, koolivõrgu muutused ja noortevaldkond) 
Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid 

Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. "See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti," sõnas minister.

Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. "Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti," ütles minister Reps.

Uus kutseõppe rahastamismudel

Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist.

Minister Mailis Reps: "Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust."

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade:

Digipööre
Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga 
Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd 
Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks 

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle 
Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele 
Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale 
Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad 

Keel
Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet 
„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel 
Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia 
Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm 

Koolivõrk
Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020 
Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal 
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks 

Kutseharidus
Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel 
Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist 
Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub 

Kõrgharidus
Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda 
Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi 
Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist 
Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse 
Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid 

Noortevaldkond
Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust 

Teadus
Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet 
Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku 
Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed 
Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused 

Täiskasvanuharidus
Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama 
OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju 
Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele 

Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine

Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele 
Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse 
Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta 

Õpetajad ja koolijuhid
Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas 
Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele 
Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi 
Jätkub õpetajate töötasu kasv 

Üld- ja alusharidus
Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani 
Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust 
Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks 
Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi 
Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks 
Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet 
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni 
Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega 

Varia
Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides 
Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal 
Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani 

Allikas ja foto: HTM

Samal teemal:

• Omavalitsustel tuleb 1. septembriks esitada kava huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamiseks
• Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud teine kutsehariduse seminar („Digimeister 2016: köieltants“ toimus möödunud aastal augustis Tartu Kutsehariduskeskuses) oli läbinisti praktiline. Vaid üks ettekanne suures saalis (Tiina Saar-Veelmaa, „Tuleviku tööelu 4,0“), ja osalejad suundusidki töötubadesse. 

Valik oli lai. Keda huvitas kitsamalt erialane digitehnoloogia, läks uurima digitaalseid lahendusi projekteerimises ja ehitusjärelvalves, digipädevusi reaalses köögitöös või digitehnoloogia rakendamist energeetika- ja automaatikaõppes. Keda huvitas lähemalt tuleviku töö ja tuleviku töötaja, võis minna töötuppa „Erinevad põlvkonnad – x, y ja z“. Marge Kusmini ja Merike Saare ettekanne oli kui jätk suures saalis kuuldule. (Vaata ka varasemat Koolielu artiklit "Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond").

Palju valikuid oli õpetajatele, kes soovisid oma töiseid oskusi täiendada. Näiteks anti ülevaade erinevatest veebivahenditest (Wizer, Educplay, Tes Teach), milles saab luua ülesannete kollektsioone. Või siis autoriõigused, millega tuleb arvestada õppematerjale luues. Lõimitud õppekavade loomine, küsitluse ja testide koostamise keskkonnad, Samsung Digi Passi projekt, eTwinning kutsehariduses ja loomulikult hindamine ning tagasiside. 

Töötuba „Muutunud õpikäsitus ja tagasisidestamine“ viisid läbi kristi Vinter ja Katrin Karu Tallinna Ülikoolist. 

Muutunud õpikäsitusest räägitakse nii palju, et hakkab juba veidi tüütuks muutuma see väljend, sõnas Kristi Vinter alustuseks. Ta tõi näiteks oma kolleegi Mati Heidmetsa tõlgenduse muutunud õpikäsitusest (siinkohal vabas sõnastuses – toim):  see on iga inimese võimete avamine ja toetamine viisil, mis lubab toime tulla järjest keerustuvas maailmas ning selle maailma enda mõistlikus tasakaalus hoidmist. Ehk õppimises ja õpetamises peab olema midagi uut ja peab säilima midagi vana. 

Tagasisidestamine on ilmselt nii uus kui vana meetod õppima innustamiseks ja uuenenud õpikäsituse tähtis osa. Numbriline hindamine on tuntuim tagasiside andmise viis, aga mitte kõige motiveerimam. „Tagasisidestamine on õppeprotsessis võimas komponent, inimene peab toime tulema ka tagasiside vastuvõtmisega,“ sõnas Vinter.

Ta juhtis kuulajate tähelepanu maailma ühe mõjukaima haridusteadlase John Hattie töödele. John Hattie on kõige ulatuslikuma haridusalase metauuringu autor, koondades pärast 1976. aastat  ilmunud ingliskeelseid riike puudutavad haridusalased uuringud. Uuringute põhjal on ta koostanud edetabeli võtetest, mis töötavad hariduses, mis motiveerivad õppima. (Vaata Einar Rulli koostatud artiklit John Hattie uuringust Innove kodulehelt õpetajate võrgustikutöö uudiskirjast.) Nendest esikohal on õppija ootused endale, õppija hinnang enda tulemustele. Ehk see, kuidas õppija iseenda õppimistulemusi hindab, kas motiveerib või ei motiveeri teda rohkem pingutama. Õpilaste ootused enda suhtes on tihti madalamad kui oleks mõistlik, sest püütakse kindla peale välja minna, ebaõnnestumist ära hoida. Õpetaja ülesanne on seda latti nihutama hakata. „Kui ütleme, et sa oled tubli, siis sellest ei piisa. Tuleb anda fakte, et õpilane näeks, et ta suudab rohkem,“ sõnas Kristi Vinter.  

Teine hea motivaator on kujundav hindamine, kolmas õpetaja tegevuse filmimine eesmärgiga koguda infot õpetaja enda jaoks. “Filmimise puhul on esimese taseme tagasiside see, et ma vaatan filmitut üksi, mis tagasisidet ma iseendale saan. Teine tase – vaatan koos kolleegiga ja saan teada, mida tema arvab. Kolmas tase, et vaatan filmitud tundi õppijatega koos, saan tagasisidet õppijatelt. Tunni filmimist on hea kasutada siis, kui õppeprotsessi lülitatakse uus element,“ selgitas Kristi Vinter. Motiveeriv tagasiside on ka õpilaselt õpilasele ja arvutilt saadu, näiteks arvutimängude (õppemängud) puhul saab mängija kohest tagasisidet tulemuste kohta, ta püüab kiiresti n-ö järgmisele tasemele jõuda. 

Esinejad rõhutasid, et tagasiside andmisel ja saamisel tuleb arvestada, et tagasiside on mina-sõnumi põhine, tagasiside on eesmärgistatud ja põhineb kokkulepetel, tagasiside andmine ja vastuvõtmine eeldab aega ja keskendumist, tagasisidestamisel on oluline kuulata (mitte valmistuda õigustamiseks), tagasiside mõjutab alati, tagasisidestamisel on oluline jätta õppijale ruumi ise vastutada, otsustada ja tegutseda. 

Töötoas osalejad panid ka ise kirja, mida peaks tagasiside andja meeles pidama: õiget sõnavalikut, tagasiside peab põhinema faktidel, positiivsust, tagasiside erinevaid vorme, objektiivsust (ei anna hinnanguid!), paku lahendusi jpm. 

Fotod: Terje Lepp. Seminari "Digimeister 2017: kätelkõnd" erinevad töötoad. 

Samal teemal:

• IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias
• Õpetajad meenutasid unustatud õppemeetodeid ja IKT-vahendeid
• Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses