Loo autorid on Sandra Pügi, Ela Raide, Külliki Kivistik, Katrin Johannes.

Lisaks tutvustati meile, kuidas kasutada kaasamise juures eTwinningu võimalusi.                                       

Avaloengutes püüti ühiselt defineerida mõisted kaasamine (inglise keeles inclusion) ja kõrvalejätmine (exclusion). Milliste tunnuste põhjal võiks aru saada, et laps on kaastatud õppetegevustesse? See oli üsna keeruline küsimus, mille lahti mõtestamiseks jäi aega liiga vähesekski. Toimusid erinevad töötoad, näiteks kaasamine ja kõrvalejätmise psühholoogilised tagamaad. Saadi teada grupisuhete kujunemise etappidest (in-out, up-down, close-far) ja milliseid strateegiaid kasutavad tõrjutud inimesed toimetulekuks. Tehti palju praktilisi harjutusi, näiteks sildistati osad grupiliikmetest ning teised liikmed pidid kohtlema sildistatuid vastavalt sildil olevale sõnale. Osaleti aktiivselt diskusioonides, mis puudutasid erivajadustega inimeste tugisüsteeme ning analüüsiti, kuivõrd erineb riigiti vastavate spetsialistide kättesaaadavus. Võrdlesime erinevate riikide võimalusi, aga ka puudusi tugisüsteemides. Ühiselt leiti, kuidas kaasata keeleliste ja kultuuriliste vähemuste ning erivajadustega (sh andekaid) lapsi, et nad tunneksid ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena.

Viimasel päeval tutvuti  mitmekesiste eTwinningu projektidega, mida on oma väikeste andekate õpilastega  läbi viinud Slovakkia õpetaja Katarina  Hvizdova. Ta tuvustas oma projekte Twinspace´i keskkonnas  ning näitas toredaid keskkondi laste aktiveerimiseks, nagu mybluerobot.com, kizoa.com, tricider.com jt. 

Kornelia Lohynova käsitles aga sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise võtmekompetentse nagu sotsiaalne teadlikkus, suhtlemisoskused, vastutamine, enesejuhtimisoskus ja eneseteadlikkus. Kõigi nende omaduste arendamine nii koolis, klassiruumis kui ka kodus annab lapsele hoopis paremad võimalused elus hakkama saamisel. 

Samal teemal:

• eTwinningu nädalad 21. septembrist 26. oktoobrini
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses

eTwinningu nädalatel osalemiseks tuleb end eTwinningu kasutajaks registreerida. 

21. septembril kell 18 toimub veebiseminari "Inclusion: every learner matters, and matters equally" (vabas tõlkes: "Kaasamine: kõik õpilased on olulised").

25. septembril kell 19 toimub veebiseminar, kus tutvustatakse kaasamise teemalisi eTwinningu projekte.

Ideede ammutamiseks  ja projektipartnerite leidmiseks toimub kaks rahvusavahelist projektiideede laata: 26. septembri kell 19 (õpilased vanuses 7-14) ja  28. septembril kell 19 (õpilased vanuses 15-18).

Toimub kolm saksakeelset veebiseminari „Mit eTwinning Europa in die Schule holen“:

22. septembril kell 18.30 https://goo.gl/YhzjnG

6. oktoobril kell 17.00 https://goo.gl/ZMwtCL

12. oktoobril kell 22.00 https://goo.gl/ttxsje

Kui sõlmite kaasamise teemalise projekti ja lisate projektikirjeldusse #eTwinclusion, võite võita tahvelarvuti. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. Eesti koolid, õpetajad ja õpilased osalevad eTwinningus väga aktiivselt. Aga projektipartnereid võiks alati rohkem olla, nii arutletigi 21.-22. augustil Pärnus toimunud suvekoolis, kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse. 

eTwinningu ekspert, Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Mari Tõnisson rääkis kaasavast haridusest ja kuidas eTwinning seda toetab. „eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised,“ sõnas Mari Tõnisson. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kiire küsitlus koolitusel osalenute seas tõi kaasava haridusega välja erinevaid seoseid – see on koostöö, hoolimine, toetamine, erivajadus, märkamine, õpilased – aga kõige õigem tundus, et kaasav haridus, see ongi kool. 

Mari Tõnisson peatus pikemalt kaasamisel HEV-õpilasest lähtudes ja tõdes, et kõige suurem murekoht HEV-õpilaste kaasamisel õppetöösse oleme meie ise oma eelarvamuste ja vahel kitsa silmavaatega, aga ka spetsialistide nappus ja õpetajate professionaalne ettevalmistus. 

Oma kogemuse põhjal tõi ta näite, et kuulmis- ja nägemispuudega laste koolina tegid nad eTwinningus alguses koostööd üksnes erikoolidega, kartes, et ehk ei jõua nad tavakoolidega projektis sammu pidada. Aga juba aastaid ei karda nad enam midagi, eTwinningus teeb töö kergeks veebipõhisus ja võimalus ülesandeid oma oskustest lähtuvalt lahendada, keegi ei pea üle oma varju hüppama. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Ingrid Maadvere ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja, eTwinningu ekspert Laine Aluoja rääkisid (ja meenutasid) multiprojekte mentoritega. Seda ikka koos projektide algatajatega. 

eTwinningu mentorid on õpetajad, kellel on juba projektitöö kogemus ning nad on valmis abistama selles ka teisi. Sel kevadel algatasid mentorid terve hulga multiprojekte, kus said ja saavad osaleda kõik õpetajad. Mõned projektid on lõppenud, mõned veel kestavad, mõned alles saavad hoo sisse.  Multiprojektide eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 

Loe eTwinningu multiprojektide kohta lähemalt Koolielu artiklist Veel parimatest eTwinningus ja eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides.

Seejärel arutleti  koos, missugune on hea eTwinningu projekt, ning kiirkorras käidi välja mitu ideed, kuidas kaasata projekti näiteks kohalikku omavalitsust, kohalikke firmasid, lapsevanemaid, muuseume ja teisi kultuuriasutusi, miks mitte ka kõrgkoole. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Meeri Sild selgitas, kuidas koolist võib saada eTwinningu kool ja miks see hea on. „eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna. Et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond,“ selgitas Meeri Sild. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat – loetles ettekandja „eTwinningu kooli“ plusse. Ta andis ka ülevaate, kuidas märgist taotleda. Loe „eTwinningu kooli“ kohta lähemalt siit.

Esimese päeva lõpetuseks õpiti veel, kui oluline on kommunikatsioon ja kuidas oma toredaid eTwinningu projekte kolleegidele (ja avalikkusele laiemalt) tutvustada. Seda töötuba juhendas HITSA kommunikatsioonijuht Laura Vetik. Praktilise tööna valmisid rühmades eTwinningut tutvustavad videod, igaüks konkreetsele sihtrühmale, ja teise koolituspäeva alustuseks vaadati tehtut koos. Veel räägiti videokonverentsist grupitöös ning sellest, kuidas organiseerida online grupitööd. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Suvekoolis jagatakse kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustatakse eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, koolituse läbivaks teemaks on kaasamine. Seekord kõige laiemas tähenduses – kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse.

Suvekoolis peatutakse sellel, kuidas saada eTwinningu kooliks ja missugust meeskonnatööd see eeldab, millised tööriistad on õpetaja käsutuses oma kolleegide kaasamiseks. Üheskoos arutatakse, missuguseid võtteid võiks projektitöös kasutada veebipõhise grupitöö tegemisel. Tehakse ka praktilisi töid. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Veel parimatest eTwinningus
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• Aktiivõpe eTwinningu kaudu

Loo ja fotode autor on Muraste Kooli vene keele õpetaja Anu Kihulane.

Eestist osalesid informaatika õpetaja Karmo Lugima Uhtna Põhikoolist, geograafia õpetaja Helle Anijärv Tartu Hiie Koolist ja inglise ning vene keele õpetaja Anu Kihulane Muraste Koolist.

Dalmaatsia piirkond tervitas osavõtjaid südasuviselt: iga päev paistis päike ja õues oli 26-28 kraadi sooja. Kohalikud veel meres ujumas ei käinud, küll aga eestlased. Kiviklibune rand tegi liivarannaga harjunud päkkadele ikka valu ka.

Kolm päeva olid töised. Sissejuhatavas seminaris tegime esimese katse üksteisega tuttavaks saada ning kuulasime eTwinningu parimaid praktikaid Horvaatiast. Järgnevatel päevadel proovisime kätt Twinspace´is ja eTwinning Live´is , IT-vahendite võimalusi kasutasime õuesõppe mängus “Aarete jaht”, mis toimus meie ööbimiskoha hotellikompleksi territooriumil. Alustasime ajurünnakut projektiideede ja -partnerite leidmiseks ning ettevalmistusi projektide planeerimiseks.

Seminari viimasel päeval kuulasime lühiülevaateid juba kinnitatud projektide kohta.

Õnneks olid korraldajad mõelnud ka sellele, kuidas tööpäevade pinget leevendada. Ühel õhtupoolikul külastasime vabaõhumuuseumi “Etnoland”, kus rahvariietes giid tutvustas värvikalt kohaliku piirkonna söömis-, joomis- ja kurameerimistavasid. Sellele järgnes  õhtusöök Horvaatia rahvusköögi toitudega.
Meie arvates veetsime kõige vapustavama päeva ikkagi Krka Rahvuspargis matkates. Kõrged mäed ja selge veega kosed panid ahhetama, nii hingematvalt ilusad vaated avanesid meie ees!

Anu: “Minu jaoks oli tore üllatus see, et leidsin nii kaugel maal projektipartneri Lätist. Peale selle oskab Karlis veel eesti keelt. 31. mail ujusin meres, ei tea, millal Eestis merre saan - külm ju! Hea oli plaatanipuud kallistada. Ja meie reisiseltskond sobis kuidagi eriti hästi omavahel kokku!”

Karmo: “Noore informaatikaõpetajana olen viimasel aastal digivahenditega õppetöös väga palju kokku puutunud. Koolitus Śibenikis oli asjakohane, sest leidsin nii mõnegi rakenduse, mida edaspidi koolis praktiseerida. Uued teadmised kuluvad ära selleks, et siduda neid teadmistega, mida olen hiljuti Eestis läbitud koolitustel saanud. Need puudutavad muutunud õpikäsitust ning 21. sajandi teadmiste omandamist. Horvaatias oli eTwinningut puudutav minu jaoks arvutiinimesena lihtsasti arusaadav, huvitav hakkas siis, kui moodustusid meeskonnad projektitöö tarbeks. Tutvusin õpetajatega neljast erinevast Euroopa riigist ning meie ühiseks eesmärgiks sai  eTwinning projekt “Smart Use of Smart Devices”, mille käigus jagame praktikaid peamiselt õpilaste endi nutiseadmete kasutamiseks koolitunnis. Koostöö käivitub järgmisel õppeaastal. ”

Helle: “Lisaks kasulikele tvinnimise ja IT-vahendite võtetele, toredatele uutele tutvustele jätsid unustamatu mulje meile kui tasandiku-inimestele mäed. Eriti toredad olid sõidud mägiteedel, samuti matk mägisel Krka Rahvuspargi matkarajal. Enne ärasõitu kasutasime  võimalust tutvuda ka õiteehteis Šibeniku vanalinnaga: külastasime üht neljast linna kaitsnud kindlusest, nautisime kunstimuuseumile sarnanevaid katedraale (eriti ilus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Püha Jakobi katedraal)  ning ekslesime kitsastel ja ülikitsastel kivistel tänavatel.”

Samal teemal:

• Veel parimatest eTwinningus
• eTwinningu rahvusvaheline seminar Ljubljanas
• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis

Suvekoolis jagame kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustame eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, koolituse läbivaks teemaks on kaasamine. Seekord kõige laiemas tähenduses – kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse.

Suvekoolis peatume sellel, kuidas saada eTwinningu kooliks ja missugust meeskonnatööd see eeldab. Näitame, millised tööriistad on õpetaja käsutuses oma kolleegide kaasamiseks. Arutame üheskoos, missuguseid võtteid võiks projektitöös kasutada veebipõhise grupitöö tegemisel.

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Tutvu suvekooli päevakavaga siin >>
 
Registreerimine koolitusveebi kaudu kuni 7. augustini 2017.

Kuna suvekoolis on kohtade arv piiratud, siis palume huvilistel registreerimisega kiirustada.

Samal teemal:

• Veelkord parimatest eTwinningus
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis

eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Sild ütles  eTwinningu populaarsuse kohta, et see on lihtne, sest on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud: „On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.“

Sel õppeaastal esitati eTwinningu projektivõistlusele 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Oli hea aasta, kuidas projektidega edasi toimetame, sellest räägime augustis traditsioonilises eTwinningu suvekoolis,“ ütles eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiitis projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Meenutati multiprojekte

Tunnustati kümmet parimat tööd ning multiprojektide eestvedajaid. Nimelt algatasid eTwinningu mentorid kevadel terve hulga eTwinningu multiprojekte, kus said osaleda kõik õpetajad. Eesmärk oli populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. Kes soovis projektis osaleda, võttis ühendust projekti algatajatega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes oli ka üks multiprojektide algatajatest, oli kindel, et sügisel selliste projektidega jätkatakse. 

Lõppenud kooliaastast tõstis ta esile näiteks projekti“Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad: Eve Saare, Leila Lehtmets. 

Projektis “Suur Munamägi” tundsid 7- kuni 9-aastased õpilased rõõmu munadepühadest ja selleks valmistumisest. Igaüks s kujundas vabalt valitud tehnikas pühademuna. Valminud munadest laoti kokku näitus (Suur Munamägi). Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman.

Või näiteks programmeerimise ja robootika multiprojekt “Loodus ärkab!” ja põnevust pakkuv „Kummituslood“. Esimeses otsisid õpilased erinevaid kevade märke ja kujutasid neid läbi robootika ning  programmeerimise prisma (rojekti algatajad: Kristi Rahn ja Kairi Mustjatse). Teises kirjutasid õpilased õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Kummituslugusid võis ise välja mõelda või jutustada tõestisündinutest. Kui kõik jutud on kokku kogutud, siis vormistatakse need ühiseks veebiraamatuks. Hea materjal, mida hiljem õpilastele ette lugeda või mida lapsed saavad ise lugeda. Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Petri Asperk.

Esimene koht

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

„Meie projekt oli ainult kahe partneri peale üles ehitatud, ja see tegi asja väga lihtsaks. Kõikidest tähtaegadest peeti kinni ja rõõm oli nii töötada. Meie suurem eesmärk oli noore inimese mõttemaailma veidi muuta ja panna nad mõtlema, kas nutitelefon on ikka kõige tähtsam asi siin maailmas, milliseid alternatiive sellele leida. Tegevusi mahtus oktoobrist aprillini igasse kuusse palju. Tegime logo, tutvustasime endid, vaatasime videoid, mis õpilasi sügavalt puudutasid. Õpilased nägid, kuidas nutitelefon võib inimese üksindusse jätta, sest sõpru enam ei märgata. Tegime postrid nutitelefonide kasulikkusest ja kahjulikkusest, oli loovkirjutamine teemal „Üks päev ilma nutitelefonita“. Kõige ägedam oli 31. mail, kui meil oligi täielikult nutivaba päev. 8 last 11st said sellega hakkama. Arutasime, kuidas saab koolipäeva huvitavamaks muuta ilma nutitelefoni kasutamata,“ rääkis Ere Tumm. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnagut: „Tegemist on suurepärase näitega veebipõhisest koostööst ja pedagoogilisest meisterlikkusest. Projekt aitas mõtestada tehnoloogia kasutamist igapäevaelus ja aru saada tehnoloogia ning sotsiaalmeedia rollist tänapäeval. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ning tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine. Projekti dokumentatsioon on eeskujulik.“

Teine koht

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia). Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega.

„Väga aktuaalne projekt, kuidas olla aktiivne kodanik. Lapsed õppisid tundma erinevaid veebikeskkondi, õpilased suhtlesid oma eakaaslastega. Loodan, et läbi selle mõtestasid ka oma käitumist rohkem, kuidas käituda internetis ja kuidas näha sealseid ohtusid,“ ütles Margit Laidvee.

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Väga hea ja hästi korraldatud projekt. Selge, arusaadav, hea ülevaatega. Projektis on näha, kuidas õpilased teevad veebipõhist koostööd. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ja tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine.“

Kolmas koht

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.
„Mul on nii hea meel meie laste üle“ See oli saksakeelne projekt. Tegime, mida õppekava ette näeb, tegime oma hobidest ühistöö. Valmis dokument, mille lapsed ise tegid: tutvustasid omaenda hobi, ükskõik mis koolist või riigist nad olid, ja kõik tutvustused koondusid sellesse dokumenti,“ ütles Piret Kelgo. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Projekti teema oli valitud nii, et see oleks eakohane, samuti on projekti hästi seotud õppekavaga. Tehnoloogia kasutamine on mõistlik ja asjakohane. Projektis on õnnestunud Twinspace aktiivselt elama panna, näha on õpilaste loomulikku koostööd.“

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

Võistlusele esitati 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiidab projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Projektikonkursi võitjad (vasakult): Piret Kelgo, Ere Tumm, Margit Laidvee.

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

Projekti käigus tutvustati õpilastele erinevaid töökeskkondi ning loodi interaktiivsed riike tutvustavad mängud, mida saab nutitelefonis mängida. Samuti jagati omavahel neid nutitelefonide äppe, mida on õppetöös ja isiklikuks otstarbeks kasutatud. Valmisid ka kirjutised “Üks päev ilma nutitelefonita”, mille põhjal pandi kokku ühine projekti e-raamat.

„Selle projekti käigus nägid õpilased, et erinevate loovülesannete lahendamiseks läheb vaja ka erinevate ainete abi,“ tõi välja projekti autor Ere Tumm. „Logo juures aitas nõuga kunstiõpetuse õpetaja, postrite ja slaidiesitluse puhul aitas inglise keele õpetaja. Suureks abiks kirjaliku väljendusoskuse arendamisel inglise keeles olid valminud loovkirjutised. Eesti õpilaste scratch-kaartide tegemist juhendas kooli haridustehnoloog.“ Meie kool saab juurde seltskonna noori inimesi, kellel on rahvusvahelise suhtlemise kogemus, paranenud esinemis-ja väljendusjulgus, nad on loomingulised ning digipädevad, lisas Tumm.

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas.

Projekti käigus oli põhirõhk rühmatööl, kus moodustati rahvusvahelised grupid ning mitmeid ülesandeid lahendati oma rühmades. Mõned ülesanded olid ka riikide põhiselt, et näha erinevaid tulemusi just riikide lõikes. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast erinevast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia).

Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega. „Arvutiõpetajaga vaatasime läbi ja jagasime omavahel ära projekti teemad ja ülesanded. Arutelud toimusid arvutitunnis emakeeles ning inglise keele tunnis võõrkeeles,“ selgitas projekti autor Margit Laidvee. Lisaks sellele organiseeriti koolis loengud internetiturvalisusest, mis oli üks osa projektist. "Minu õpilased on kindlasti teadlikumad internetiohtudest ja oskavad paremini virtuaalmaailmas käituda. Mulle kui õpetajale on see projekt näidanud, et ka tunnis vähem huvi ülesnäitavat õpilast on võimalik motiveerida,“ lisas Laidvee.

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.

"Kuna need õpilased ei olnud eTwinningu projektitööga varem kokku puutunud, siis pean kõige suuremaks kasuks sellise õppetöövormi tutvustamist, samuti õpilaste praktilist rahvusvahelist ühistegevust konkreetse ülesande lahendamisel ja vahetuid kogemusi, mida õpilased projektitöö käigus said,“ ütles projekti autor Piret Kelgo.

Kümne parima projekti hulka pääsesid veel: „Maths is everywhere!“ (autor Kairi Mustjatse Martna Põhikoolist), „Health and Nature“ (autor Terje Mägi Vastseliina Gümnaasuimist), „Mesimummude tantsupidu (BeeBot robotitega)“ (autor Liia Toomas Võru Kreutzwaldi Koolist), "Around Europe in 40 days" (autor Natalja Varkki Narva Paju Koolist), „VISITOR - NÁVŠTĚVNÍK – KÜLALINE“ (autor Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa Lasteaed-Koolist), „Breakfast in my home“ (autor Piret Strömberg Rakvere Põhikoolist), „How to Become the Best“ (autor Meili Läänemets Tartu Mart Reiniku Koolist).

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ning Elo Allemann. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Samal teemal:

• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Meeri Sild peab eTwinningu üheks populaarsuse põhjuseks projekti algatamise ja toimimise lihtsust ning turvalist töökeskkonda, mis on spetsiaalselt loodud õpilastele ja õpetajatele mõeldes.

Meeri Sild Tallinnas toimunud eTwinningu seminaril. Foto: Terje Lepp

Žürii on nüüdseks jälle hulga Eesti eTwinningu projekte läbi vaadanud. Meeri Sild, mis mulje on tänavustest töödest jäänud?

Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel. Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.

On sul endal hetkel mõni eTwinningu projekt käsil?

On, kahjuks mitte väga õnnestunud, sest välispartner kadus ära, Eesti partner jäi alles. See on inglise keele õppimisega seotud projekt, teeme 9. klassiga videoid, mis õpetavad keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone. Otsustasime, et lõpetame selle projekti ikka ära, mõnikord lihtsalt juhtub, et projektipartner ei pea vastu.

Mis on sinu jaoks projektõpe? Kas see käib nii, et täna otsustad – nüüd teeme projektõpet?

Ei, nii see küll ei käi. Projektõpe vajab planeerimist. Projektõpet saab rakendada nii lühiajaliselt kui pikemaajaliselt. Projektõpe võib olla ühepäevane tegevus, aga võib kesta ka terve õppeaasta.

Meie koolis oli äsja projektõppe päev. Kõik klassid olid koolimajast väljas ja toimetasid ühe projekti raames. Üheksandad klassid käisid näiteks Nõmme linnaosas Hiiu metsas matkarajal orienteerumas ja kontrollpunktides lahendasid loodusteaduslikke ülesandeid. Kümnendad klassid tutvusid Tallinna ajalooga, nad olid ette valmistanud ettekanded vanalinnast. Viiendad klassid käisid muuseumites, olid muuseumitunnid. Täitsa on võimalik projekt niimoodi välja mõelda, et see kestab ühe päeva ja hõlmab erinevaid õppeaineid; päev, mis nõuab õpilastelt aktiivseid tegevusi.

Meie 7. klassi loovtöö on pikem projekt, kestab terve õppeaasta. Õpilased valivad õpetajate poolt väljapakutust teema, mis neid huvitab. Viis õpetajat tegelevad loovtöödega, õpilastel peab kevadeks olema tulem ette näidata. Tõstaksin tänavustest loovtöödest esile rühma, kes tegeles koolimööbli kaunistamisega. Meil on koridorides pingid, mis ei olnud just kõige ilusamad. Õpilased mõtlesid väga huvitavad, suisa mõttega mustrid välja ning spetsiaalset tehnoloogiat kasutades kaunistasid kõik pingid. Nad tegid midagi koolimaja heaks.

Kas eTwinning on projektõpe?

Kindlasti. Kõigepealt seame eesmärgid, mis oskuseid tahame õpilastes arendada; see on pikaajalisem tegevus; me töötame ühise eesmärgi nimel, millel on praktiline tulem. eTwinningu erinevus tavalisest projektõppest on see, et töö toimub üle veebi. Sa pead arvestama projektipartneriga ja ideaalis toimub üle veebi töö rahvusvahelistes rühmades, mis on üsna keeruline organiseerida, aga annab tulevikuks hea kogemuse, kuidas hakkama saada, kui silmast silma ei kohtu.

Kui suur on sinu kogemus teiste maade eTwinningu projektide hindamisega?

Umbes kuus või seitse aastat olen hinnanud ka Euroopa projekte. Rahvusvahelise võistluse töid peab hindama rahvusvaheline žürii. Eesti oma väiksuse tõttu saab ühe žürii koha, ja mulle tehti pakkumine. Küllap ka sellepärast, et olen inglise keele õpetaja ja mul on lihtsam neid projekte lugeda. Rahvusvahelises žüriis tegutsemise kogemus on olnud põnev.

Kas Eesti eTwinningu projektide ja Euroopa-tasandil eTwinningu projektide hindamine toimub samade kriteeriumite põhjal?

Jah, kasutame Eestis täpselt samu hindamiskriteeriume mis rahvusvahelises hindamises. Just sellepärast, et kui saadame Eestist head projektid edasi võistlema Euroopasse, siis võime kindlad olla, et need vastavad nõutud kriteeriumitele.

Kõigepealt jagatakse žürii kolmestesse gruppidesse, kõik erinevatest riikidest ja ei ole ka nii, et teeksid igal aastal Lätiga koostööd või Soomega, ka need vahelduvad. Siis antakse ports projekte kätte, tänavu 20, ja siis uurid ning süüvid kümne päeva jooksul. Igaüks hindab projekte individuaalselt. Kui see on tehtud, siis keskne žürii arvutab välja  projektide keskmise punktisumma ning seejärel peab iga rühm välja valima oma tööde seast kaks silmapaistvamat projekti. Mõnikord on see lihtne, sest kaks projekti eristuvad selgelt. See aasta nii lihtsalt ei läinud, meie rühmale sattusid hinnata eriliselt tugevad projektid. Päris lõpliku valiku, missugused on Euroopa parimad eTwinningu projektid, teeb keskne žürii.

Kas pikale kogemusele tuginedes võid öelda, et eTwinningus tehakse mõnes aines rohkem projekte või mõni teema on rohkem esil?

Kindlasti on alati keeled sees, aga on päris palju ka loodusteadusi. Viimastel aastatel ka ühiskonnateaduste teemasid on päris palju. Lasteaiad on hästi aktiviseerunud, lasteaialastega on õpetajatel palju tegemist. Ma ei ole küll kunagi hinnanud mitte ühtegi füüsikaprojekti. Ilmselt neid on, aga mina pole kohanud. On toredaid kunstiprojekte, on ka kehalise kasvatuse omi. Näiteks koostöös tehtud olümpiamängud – oma koolis võistlevad, tulemusi võrdlevad veebis.

Miks Eestist pole ükski eTwinningu projekt veel kõrgeimat tunnustust saanud?

Euroopasse on päris keeruline sisse trügida. Kõigepealt saame võistlusele ainult kaks tööd esitada. Eesti on küll rohkem esindatud, kui võistlusele esitab töö riik, kelle projektis Eesti on projektipartner. Sõel on rahvusvahelisel hindamisel hästi tugev. Me töötame selle nimel, et meil oleksid hea kvaliteediga projektid. Küll see auhind ükskord tuleb ka!

Meeri Sild (keskel) eTwinningu traditsioonilises suvekoolis

Kuidas on seotud kõrged kvaliteedinõuded ja see, et projekt peab kasulik olema õpilasele?

Aga nõuded töötavadki selle nimel, et projekt oleks õpilaskeskne. Et tegevused aitavad õpilasi arendada, aitavad neil suhelda. Tegevus peab toimuma tundides õppetöö ajal, see ei ole huvitegevus ega lisakoormus. eTwinning peab olema õppeainetesse integreeritud. Päris palju pööratakse tähelepanu internetiturvalisusele, arvuti mõistlikule kasutamisele, ka õpilase ja õpetaja enesereflektsioonile. Muidugi on ka fun-projekte, aga enamik on suunatud õppija arengu toetamisele.

Kuidas sellest aru saate ja võite kindlad olla, et projektis on suurema töö ära teinud ikka õpilased, mitte õpetaja?

See paistab välja! Selge on see, et õpetaja võib kirjutada ilusa jutu, aga on kohe näha, kui õpilased ei ole tööd teinud, ei ole pildi- ega videomaterjale, või kui on näha, et esitatud tööd on liiga ilusad või liiga keerulise keelega. Aga selliseid projekte on vähe, enamasti on projektidest paista õpilaste töörõõm.

Mis on sinu arvates eTwinningu populaarsuse põhjus?

See on lihtne, see on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud. On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.

Projektõpe ja muutunud õpikäsitus?

Projektõpe on üks osa muutunud õpikäsitusest. Muutuva õpikäsituse üks põhimõte on see, et õppija võtab vastutuse ja hakkab ise oma õppetööd juhtima. Projektõppes on see kõik sees: õppija vastutab, ta saab juhiülesandeid proovida, vastutab kaasõpilaste ees. See on aktiivse õppimise väga selge meetod.

Meeri Silda intervjueeris Koolielu toimetaja Madli Leikop

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Selgunud on parimad eTwinningu projektid