Ühel erilisel sündmusel, augustis toimunud Arvamusfestivalil osales ka HITSA. Festivali intrigeerivatel aruteludel räägiti Eesti ühiskonda kriipivatel teemadel. Kindlasti on ka digihariduse teema üks nende seast, mida ümbritsevad müüdid.

Meiega koos avaldasid arvamust õpetajad, koolijuhid, haridustöötajad, innovaatorid ja õpilasedki. Kõik esinejad on hariduse valdkonnas aktiivsed tegutsejad, rakendades palju ka infotehnoloogiat. Hea meel oli tõdeda, et haridusteemasid koondanud Arvamusfestivali õpiorg oli väga populaarne! HITSA telgis toimunud kolm arutelu moodustasid hea terviku – algul arutlesime, kas Eesti koolid on digimürgitatud või on veel arenguruumi, seejärel rääkisid Väätsa Põhikooli õpilased, miks neile digimaailm meeldib, ja väärika punkti pani diskussioon, kuidas oma töökohta arvutile mitte kaotada.

Kooli ja digimaailma integreerimisel märgiti ära, et suur vastutus on kooli õlgadel. Digitehnoloogia õppetöös rakendamisel on vaja rohkem julgust ja pealehakkamist. Arutelu jõudis ringiga üha uuesti õpetaja-õpilase rollide juurde – kes ja mida peaks tegema ning kuidas saavutada omavahelist partnerlust. Õpilastele meeldib, kui õpetaja julgeb katsetada ja kasutada õppetöös uusi metoodikaid ning kindlasti soovib õpilane saada õppeprotsessist osa mitte ainult tarbijana, vaid ka loojana.  Toodi esile ka paindlikkus õppetöös, et õpetaja võiks, õieti peaks rohkem arvestama õpilastega. Näiteks kodutööde tegemisel saab tähtaja koos õpilastega kokku leppida, et tekiks vastastikune vastutus. Või ülesannete lahendamisel anda võimalus õpilasel ise valida vorm ja esitlusviis. Näide luuletuse lugemisest – selle võib lihtsalt peast ette kanda, aga saab teha ka kaasahaarava video või kasutada mõnda muud esitlemise võimalust. See esitaks õpilasele väljakutse lahendus ise välja mõelda ja teoks teha ning hiljem saaks koos kõikide klassikaaslastega rõõmu tunda tehtud tööst.

Väätsa Põhikooli poisid arutlesid oma sessioonis, kuidas digimaailmaga tegelemine on nende maailmavaadet laiendanud. Tavapäraselt tuntakse huvi kunsti, muusika ja spordi vastu. Samas on infotehnoloogia aidanud nende huvidega tegeleda põnevamalt ja toonud juurde uusi võimalusi. Müüt, et IT-vahendeid saab kasutada ainult arvutitunnis, ei vasta kindlasti tõele. Pigem aitab IT muuta õppimise mitmekesisemaks. Kui kuulajad küsisid, mida noored tulevikus õppima läheksid, siis nimetasid nad vastuseks erinevaid valdkondi, IT-d nähti kui üht võimalust. Õpilased olid väga rahul sellega, et HITSA korraldas eelmisel õppeaastal ProgeTiigri ja „Laheda asja“ konkursid, kus sai edukalt osaletud ning oma võimeid näidatud. Samuti oli hea näha, mida teised õpilased selles valdkonnas teevad ning kuhupoole nende ideed ja mõtted liiguvad. Hea meel on neil selle üle, et algaval õppeaastal saab taas näidata oma digioskusi konkursil „Maailmariik Eesti“, mille teema on pühendatud paari aasta pärast 100aastaseks saavale Eesti Vabariigile.

Arvamusfestivalil digihariduse telgis õhku visatud küsimus oli kõige intrigeerivam – kuidas oma töökohta arvutile mitte kaotada. Paljud osalejad tahtsid teada, mida oma lastele soovitada, et omandatud haridus pakuks pikas perspektiivis head äraelamist ja motiveerivat töökohta. Kindlasti on üks soovitus IT-d õppida, sest iga eluala tulevik on digitaalne!

HITSA Nutiklass alustab uut hooaega

HITSA Nutiklass sai aastaseks. Möödunud aasta jooksul oleme püüdnud klassi tehnoloogia vallas hoida ikka värske ja uuena. Ootame teid kõiki külla uuenenud seadmetega Nutiklassi, kus saate näha teile sobivamaid lahendusi ja proovida uute tehnoloogiate kasutamist õppetöös!

Autor: Ene Koitla, HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja