Kuidas koolid digiajastul õppeprotsessi juhivad


Avaldaja:Laura Vetik07. September 2015

HITSA koolituse „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“ keskne teema – õppeprotsessi juhtimine ja muutmine vastavalt digiajastu nõudmistele – kajastus suurepäraselt ka 29. mail Tallinna Ülikooli ruumes peetud lõpuseminaril, kus 24 haridusasutuse meeskonda tutvustasid igaüks oma arendusprojekti.

Rakvere Ametikool kutsus õpilased õpetama

Rakvere Ametikooli meeskonda koolitusel kuulusid koolijuht Kuno Rooba, õppedirektor Raili Sirgmets ja IT-juht Mario Mikvere. Arendusprojekt lähtus mõttest, et kuna koolis õpetatakse infotehnoloogia süsteemide spetsialisti eriala, siis miks ei võiks õpilased oma teadmisi õpetajatega jagada. Konkreetselt sai kooliperega kokku lepitud aeg: 15. mail toimub koolis koolitus, kus õpilased õpetavad õpetajaid. digijuht.JPG

Kuno Rooba esitleb Rakvere Ametikooli arendusprojekti. Foto: Madli Leikop

Eelnevalt selgitati välja, millist digipädevust õpilased õpetajalt ootavad ehk mida õpilaste seisukohast peaks õpetaja oskama. „See on ju tuttav olukord, et kui õpetaja ei saa tunnis digiseadmetega just kõige paremini hakkama, hakkab klassiruum rahutult sumisema,“ ütles Kuno Rooba seminaril arendusprojekti tutvustades. „Me ei teadnud, missugused on noorte pedagoogioskused, kuidas nad ennast õpetajatena tunnevad. Ja küsimus oli, kuidas saada personali võimalikult palju selle ideega kaasa tulema.“ Aga meeskond motiveeris õpetajaid ja koordineeris õpilaste tegevust, nii et teoks see koolitus sai.

„Tuleb tunnustada õpetajaid, kes sel päeval usinalt kaasa lõid, kes jätsid kõrvale igasuguse valehäbi sellepärast, et neil mõni digioskus puudus,“ ütles Kuno Rooba. Koolituspäeva esimene pool oli väga praktiline: erinevate digiseadmete ühendamine. Teises pooles õpetati video- ja fototöötlust ning seda, kuidas neid oma esitlustesse installeerida. „Koolitus oli ajakohane. Oleksime küll suuremat osavõttu oodanud, aga kuna grupp oli väike, sai kõiki individuaalselt juhendada ja kõik said oma küsimustele vastused. Õpilased olid väga professionaalsed õpetajad, ehkki selget rollijaotust, kes õpib, kes õpetab, ei kujunenudki,“ ütles Kuno Rooba.

Tabasalu Ühisgümnaasium kogus õpilugusid

Tabasalu Ühisgümnaasiumi meeskond koosseisus direktor Carolin Kadaja, õppejuht Kristi Siirman ja haridustehnoloog Siret Piir valis projektiteemaks õpilugude kogumise. Projekti lõpuks saadi kokku üheksa õpilugu erinevatest õppeainetest (eesti keel, bioloogia, inglise keel, programmeerimine, matemaatika, muusikaõpetus).

Lood koguti kokku õpetajatelt-entusiastidelt, kes kasutavad tundides IKT-d. Eesmärk oli näidata teistele õpetajatele, et õpilooga, mis sisaldab IKT-d, saab igaüks hakkama. Kogu protsess õpetajatele idee tutvustamisest kuni lugude kirjapanekuni võttis aega ligi kolm kuud. Kõik õpilood pandi üles Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilugude lehele (https://opilugu.wordpress.com/).

„Õpetajad ei olnud vastu ideele panna kirja enda lugusid ja neid teistega jagada. Kogutud lood on väga erinevad. Meeldivaks üllatuseks oli näha, et paljud õpetajad kasutavad tundides IKT-d ja on valmis tehtut teistega jagama. Kuid õpikohaks on see, et kuigi õpetajad kasutavad tunnis põnevaid õpikeskkondi ja meetodeid, siis ei jaga nad õpilugusid kolleegidega. Õpilugude kogumise käigus saime teada, et ka õpilased teevad õpilugusid aine raames, kuid see selgus meie jaoks liiga hilja. Kindlasti saame tulevikus ka need üles kirjutada,“ on kirjas arendusprojekti blogis.

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja