Kuidas erinevad praeguste ja tulevaste õpetajate hinnangud oma teadmistele tehnoloogiast, pedagoogikast ja ainest


Avaldaja:Laura Vetik07. September 2015

Helin Laane ja Merilin Raig otsustasid oma magistritöödes uurida, kuidas õpetajana juba töötavad ja õpetajaks alles õppivad üliõpilased hindavad oma tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaseid teadmisi ning mil määral need erinevad.

Dokumentides “Õpetaja kutsestandard” (2013) ning “Õpetajate koolituse raamnõuded” (2013) tuuakse välja, et õpetajad peavad oma töös lisaks pedagoogilistele ja ainealastele oskustele ning teadmistele oskama sihtotstarbeliselt kasutada ka IKT-d.

Teadlased on esile toonud, et juba õpetajakoolituse alguses peaks üliõpilastele tutvustama erinevaid õppimisstiile, õpilaste erinevustest lähtuvat aine sisu ja õpetamisstiili seostamist ning õpetama võimalusi, kuidas tehnoloogia abil õpilaste õppimist tõhustada. Täienduskoolitused ja õpetajakoolitus pakuvadki entusiastlikele õpetajatele uusi võimalusi, kuidas õppetöös IKT vahendeid rakendada, ning aitavad õpetajaid, kes veel kõhklevad infotehnoloogia integreerimises.  

TPACKi mudel – mis see on?            
    
Magistritööde uurimused viidi läbi osana rahvusvahelisest projektist, kus uuriti Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste ja tegevõpetajate hinnanguid oma teadmistele ja oskustele. Projekti eesmärk oli pakkuda uurimuste tulemustel põhinevaid soovitusi, mis aitaksid arendada õpetajakoolituse õppekavasid ning täienduskoolituse programme. Selleks et teada saada, kuidas õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased oma teadmisi hindavad, kasutati TPACKi (tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaste teadmiste) mudelil põhinevat ankeeti. Uurijate meeskonda kuulusid peale artikli autorite ka Piret Luik ja Merle Taimalu Tartu Ülikoolist ning Sini Kontkanen Ida-Soome Ülikoolist.

Magistritööde uurimustes kasutati ankeeti, mis tugines Shihi, Chuangi, Schmidti, Grahami ja teiste kasvatusteadlaste ankeetidel. Ankeet sisaldas 56 väidet, mille põhjal hindasid õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased oma teadmisi, kasutades Likerti viie palli skaalat (skaalal tähistab 1- teie oskused/teadmised selles väites kirjeldatu osas puuduvad, ning 5 - teie teadmised/oskused selles väites kirjeldatu osas on maksimaalselt head ning tulete toime igas olukorras). Lisaks olid küsimused, mis keskendusid IKT kasutamisvõimalustele ning küsimused taustaandmete kohta. Uurimuses osales 293 õpetajat üle Eesti ja 271 Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilast.

magistritöö.png

TPACKi mudel on üles ehitatud Shulmani pedagoogika- ja aineteadmiste mudelile, mille kohaselt peaksid need teadmised olema omavahel integreeritud ja üksteist täiendama. Tehnoloogiat tuleb osata õppetegevustesse integreerida ning TPACK mudel on kasulik vahend, mõtlemaks, kuidas seda teha. Tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaste teadmiste mudel koosneb seitsmest valdkonnast: tehnoloogiateadmised, aineteadmised, pedagoogikateadmised, pedagoogika- ja aineteadmised, tehnoloogia- ja aineteadmised, tehnoloogia- ja pedagoogika teadmised ja tehnoloogia, pedagoogika- ja aineteadmised. TPACK mudel aitab õpetajatel ja õpetajakoolituse üliõpilastel mõista, et tehnoloogia toetab õpetamist, laiendab õpikeskkonda ning parandab õpitulemusi.

Tulevased õpetajad peavad IKT vahendite kasutamist oluliseks

Magistritööde uurimused näitasid, et kui õpetajaks õppivatel üliõpilastel olid kolmes valdkonnas kõige madamalad hinnangud oma pedagoogikateadmistele (keskmine hinne 3,25), siis juba töötavad õpetajad hindasid kõige madalamalt oma tehnoloogiateadmisi (keskmine hinne 3,56). Kui tulevased õpetajad peavad oluliseks oskust oma õpetajatöös IKT vahendeid tunda ja kasutada, siis koolides töötavate õpetajate jaoks on tehnoloogia efektiivne integreerimine õppetöösse keeruline.  

Õpetajad tunnevad end pedagoogikas (keskmine hinne 4,10) pädevana, kuna neil on teoreetiliste teadmiste kõrval ka õpetamiskogemus. Seevastu õpetajaks õppivatel üliõpilastel võivad õpetajakoolituse õppekavast saadud vähesed pedagoogikateadmised ja -oskused või vähene õpetamiskogemus põhjustada puudulikku üldist kindlustunnet. Vähene usaldus oma õpetamisoskuse vastu selgitab omakorda ka madalaid hinnanguid oma pedagoogikateadmiste kohta.

Lisaks näitasid tulemused, et nii õpetajad kui ka õpetajakoolituse üliõpilased hindasid oma aineteadmisi (keskmine hinne 3,58) kõrgelt. Saadud tulemused võivad olla tingitud sellest, et õpetajaks õppivad üliõpilased on saanud õpetajakoolituse raames pigem mitmekülgseid teadmisi ning koolides juba töötavad õpetajad tunnevad end oma aine spetsialistina.

Praeguste ja tulevaste õpetajate hinnanguid uuriti esmakordselt

Samuti leiti, et nooremad õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased hindavad oma tehnoloogiateadmisi kõrgemalt kui nende vanemad töö- või õpingukaaslased. Saadud tulemuste põhjuseks võib olla see, et nooremad tulevased ja praegused õpetajad on üles kasvanud tehnoloogiarikkamas keskkonnas ning võivad tunda end võrreldes vanemate õpingute- ja töökaaslastega kindlamalt, kui õppetöös tehnoloogiat kasutavad. Lisaks saab tulemust põhjendada vanemate õpetajate väheste kogemustega, kuna õpetajad läbisid õpetajakoolituse ajal, kui tehnoloogia oli teisel tasemel kui praegu.

Ühtlasi leiti, et õpetajad hindavad oma tehnoloogiateadmisi kõrgemalt, kui õpetajakoolituses või täiendusõppes on kasutatud IKT vahendeid, kuid õpetajakoolituse üliõpilastel ei mõjutanud see hinnangut oma tehnoloogiateadmistele. Saadud tulemuste põhjenduseks võib olla, et üliõpilaste tehnoloogiateadmised on välja kujunenud juba varasemast ajast ning tehnoloogiarikkas keskkonnas. Samas töötavatele õpetajatele, kes ei tunne end tehnoloogiat kasutades kindlalt, on vajalik näidata täiendusõppe ajal võimalusi, kuidas integreerida tehnoloogiat õppeprotsessi, et nad saavutaksid kõrgemad tehnoloogiateadmised.

Kuna varasemalt pole Eestis seoses TPACKi mudeliga tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaste teadmiste hinnanguid uuritud, on saadud tulemused esmakordsed. Loodame, et lähiaastatel uuritakse TPACKi valdkondasid Eestis veelgi laiaulatuslikumalt ja põhjalikumalt, et näeksime, kas õpetajakoolituses ja täiendusõppes ning seega ka tulevaste ja praeguste õpetajate hinnangutes oma teadmistele on tekkinud muutusi. Samuti loodame, et nii õpetajakoolituses kui ka täiendusõppes õpetatakse TPACKi mudelit ja TPACK valdkondade omavahelist integreerimist tulevastele ja praegustele õpetajatele.

Magistritöödega saab lähemalt tutvuda ning lisamaterjali teema kohta leiab http://dspace.utlib.ee/dspace/.

Autorid: Merilin Raig, Tartu Lasteaed Poku õpetaja
Helin Laane, Paikuse Lasteaed Mesimumm õpetaja

Haridus- ja Noorteamet