Matemaatika ei ole veel sugugi valmis


Avaldaja:Laura Vetik23. November 2015

Juhan Aru sai Skype’i ja IT Akadeemia stipendiumi 2011. aastal, magistriõpinguteks Cambridge’i ülikoolis analüütilise arvuteooria valdkonnas. Sel suvel kaitses ta ENS Lyonis doktoritöö, Eestis on ta ilmselt kõige tuntum tänu „Matemaatika õhtuõpikule“.

  1. Juhan, miks on oluline õppida matemaatikat?

Me vist tihti ei märka, kui palju matemaatikat on meie ümber. Täna on seda veel rohkemgi kui varem – arvutid on matemaatika, internet on matemaatika. Teatud matemaatilisi mõisteid ja mõtteid peame väga loomulikuks ja lihtsaks, kuigi võib-olla nende areng nõudis palju tööd. Näiteks arvutame vabalt kümnendsüsteemiga, aga roomlased ju tegid alles oma kriipsukesi, millega on pea võimatu mõistlikult korrutada. Meid ei hirmuta aastal 2015 negatiivsed arvud, kuigi nad tundusid kurjast veel alles 18. sajandil. Mõtleme praegu tõenäosuse ja statistika raames, aga seegi on alles viimase paarisaja aasta areng. Matemaatika aitab maailmast lihtsamini mõelda, teda kirjeldada ja ennustada. Matemaatika õppimine on ka lihtsalt lõbus.

  1. Kuidas Te kirjeldate oma matemaatikaõpetajaid?

Mul on olnud ainult väga head matemaatikaõpetajad nii põhi- kui ka keskkoolis. Minu keskkooli õpetajal Hele Kiislil on vahest ainult üks puudus – ta hoolib väga kõikidest õpilastest, ka neist, kes ise üldse ei hooli. Tahaksin loota, et ka mul oleks õpetajana sama puudus.

  1. Kuidas on Teid haridusteel aidanud Skype’i ja IT Akadeemia välisõpingute magistristipendium? Ja üldse – kas Skype’i kui toetaja nimi on Teid väljaspool Eestit aidanud?

Esiteks aitas muidugi stipendium katta elamiskulusid üsna kallis Cambridge’is. Ja muidugi, Skype annab kindlasti juurde teatava usalduse märgi, kõik ju teavad ja kasutavad Skype’i. Tihti ei osatagi arvata, et tegemist on kohaliku, Eesti stipendiumiga – silma jääb teatav üleilmalisuse maik!

rsz_juhan_aru.jpg

  1. Paljud tunnevad Teid „Matemaatika õhtuõpiku“ autorina, kirjutasite selle koos Kristjan Korjuse ja Elis Saarega. Kas see õpik saab ka järje? Mida see õpikukirjutamine ja tagasiside õpikule on Teile õpetanud?

Võib-olla on tore mainida, et raamatu kirjutamine algas just siis, kui olin Skype’i stipendiumi toel Cambridge’i Ülikoolis. Õppisin palju, ennekõike lihtsaid asju, kasvõi lihtsalt koos töö tegemist ja selle tähtsust. Näiteks sain ka selgeks, et raamatu kirjutamine on ikka palju pikem protsess, kui võiks naiivselt arvata, või et ideaalideni on raske jõuda ja ühel hetkel tuleb leppida ning lõpetada. Nägin ka, et sellised sõbralikud õpperaamatud on oodatud ning et paljud huvituvad matemaatikast, kuid pole lihtsalt veel sobivat teed selleni leidnud.

Raamatu soe vastuvõtt muidugi rõõmustas ning loodan väga, et teisedki saavad meie edust innustust ja tulevad veel mitmed õhtuõpikud keemiast, füüsikast, miks mitte ka põhikoolimatemaatikast. Usun, et õppematerjalide rohkus on ainult kasulik – kõigile sobib midagi natukene erinevat.

  1. Mida me Eestis peaksime teadma Teie doktoritööst, mida see meile teistele õpetaks?

Ma arvan, et ega konkreetselt doktoritöö sisust ei peaks küll suurt midagi teadma. Et ta tehtud sai, seda võib-olla tahab üks või teine komisjon üks päev teada.

Tahaksin ehk rõhutada, et matemaatika ei ole veel sugugi valmis – ka minu doktoritöös tekkis uusi küsimusi rohkem, kui sai antud vastuseid.  On palju asju meie ümber, millest me veel aru ei saa: näiteks puudub meil teoreetiline arusaam sellest, kuidas sobivad omavahel kokku relatiivsusteooria ja kvantfüüsika. Seda teemat puudutan matemaatika vaatevinklist ka oma doktoritöös.

Juhan Aru on õppinud Humboldti Ülikoolis, Cambridge'i Ülikoolis, ENS Paris’s, Pariisi Descartes'i Ülikoolis, ENS Lyonis. Sel suvel kaitses ta ENS Lyonis doktoritöö teemal „The Geometry of the Gaussian Free Field Combined with the SLE Process and the KPZ Relation“ ja on praegu ETH Zürichis järeldoktorantuuris.

Autor: Epp Alatalu, HITSA