Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"


Avaldaja:Laura Vetik11. Aprill 2016

Eesti õpetajad ja koolidirektorid osalevad juba kolmandat aastat rahvusvahelises koolijuhtide täienduskoolituse programmis Education4Future, mis on uuendusi toonud ligi 40 kooli ja lasteaeda. Uurisime lähemalt, mis programmiga on tegu ning milliseid muudatusi on koolides tehtud.

Kümne kuu pikkune koolijuhtide programm aitab arendada teadmisi 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses ning lihvib eestvedamis- ja juhtimisoskusi. „Võib öelda, et iga koolidirektor ei ole juht ja samas vajavad kõik õpetajad juhtimisoskusi, et õpilastega hakkama saada,“ selgitab Education4Future Eesti-poolne programmijuht Klemen Slabina, miks koolijuhtide programmi ka õpetajaid on kaasatud. „Meie eesmärk on variatiivsus, sest need inimesed töötavad ju koos. Ma ei saa aru nendest koolitustest, kus õpetatakse õpetajaid ja koolidirektoreid eraldi ning siis pannakse nad ühte majja, ühte koridori, tihtipeale isegi ühte ruumi koos tööle!“

Education4Future programm on osutunud populaarseks, kolme aasta jooksul on programmis osalenud üle 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti. Enim on programmis osalejaid Lääne-Eestist, Ida-Eestist ja Tallinna ümbrusest, Lõuna-Eesti esindatus on väiksem olnud. „Põhjuseks on ilmselt kaugus. See programm eeldab külastusi koolides üle Eesti ning kohapealseid tegevusi, nii et osalemise teeb raskemaks asjaolu, kui ühendus on kehv,“ ütleb Slabina. Kõige enam tunnevad programmi vastu huvi klassiõpetajad. Ja osalejate vanus?„Ma olen näinud 72-aastast õpetajat imet tegemas. Nii et vanus ei ole oluline.“  

Võimalus õppida teiste riikide haridussüsteemidest

Et tegemist on rahvusvahelise programmiga, siis koguvad uusi teadmisi käsikäes Eesti haridustöötajatega Hollandi ning Šveitsi koolijuhid ja õpetajad. Eestist on programmi partneriks Tallinna Ülikool, Hollandist Hogeschool van Amsterdam, Šveitsist Pädagogishe Hochschule Zürich koostööpartneriga Schulamt Fürstentum Liechtenstein. Rahvusvaheliste koostööpartneritega korraldatakse veebipõhist õpet, aga ka näiteks koolikülastusi.

education4future2.JPG

Erinevad haridussüsteemid annavad võimaluse riike omavahel võrrelda ning üksteiselt õppida. „Eesmärk pole Tallinna Ülikoolist reisiagentuuri teha, vaid välja selgitada ühised teemad ja aru saada, miks teatud lahendused töötavad näiteks Hollandis ja teatud lahendused Eestis, ning mida sellest õppida on,“ ütleb Klemen Slabina. „Meil on ka ühiseid väljakutseid ja me peame mõtlema, kuidas nendega hakkama saada. Päris kindlasti tegeleb hollandi õpetaja teatud probleemiga teistmoodi kui eesti õpetaja, kuid ei ole mingit põhjust, miks me ei võiks üksteist toetada.“

Kuigi kolmel riigil on erinevad haridussüsteemid, siis PISA testi tulemusi vaadates on nad akadeemiliste tulemuste põhjal sarnased ja juhivad tabelit. Erinevused ilmnevad aga laste heaolus. Eesti on sarnane Soomega, kummaski riigis ei koge lapsed koolis kuigi kõrget heaolutunnet. Hollandis ja Šveitsis kogevad lapsed heaolu- ja isegi õnnetunnet, nad näevad tugevat sidet oma elu ja koolis õpetatava vahel. Eestis jällegi on hästi arenenud alus- ja alghariduse ning eelkooli süsteem. Seos eel- ja algkooli vahel on miski, mis huvitab Šveitsi, kus pole korralikku lasteaiasüsteemi ja eelkooli.

„Me analüüsime palju sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist konteksti kolmes riigis – millised pered ja lapsed on koolidesse kaasatud, milline on juhtimisstiil, millised on õpetajate õpetamise meetodid,“ lisab Slabina.

IKT-vahendeid kasutatakse, kui sisu seda nõuab

Programmis osalejatest moodustatakse rahvusvahelised grupid, kes kahekuulise intensiivse veebipõhise grupitöö käigus nuputavad välja, millise arendusprojekti iga programmis osalev kool võiks teha. Programmi viimastel kuudel algab projektide elluviimine. Siin on koolidele suureks toeks programmi palgatud haridustehnoloogid, kellelt saab infotehnoloogilist nõu küsida.

IKT-d ja vastavaid oskusi rakendatakse programmi käigus siis, kui sisu seda nõuab. IKT-oskust lihtsalt oskuse pärast pole tarvis, see peab olema mingi kindla õpetamismeetodiga seotud.

„Interaktiivset tahvlit ei kasuta me lihtsalt niisama, vaid ainult siis, kui mingi info edastamiseks on just see vahend kõige mõistlikum või saab sisu selle võrra rikkamaks,“ sõnab Slabina. „Kui õpetaja või koolijuht tahab mingit kindlat IKT-oskust või -vahendit kasutada, siis küsime me vastu, kuidas ja miks nad seda kasutaksid.“

Kõige olulisem on arendada teadmisi ja hoiakuid

Kolme aasta jooksul on programmis osalenud koolides arendusprojektide raames mitmeid muudatusi tehtud. Viimsi koolis on näiteks uutmoodi korraldatud eelkool lastele, koolil on n-ö perepõhine lähenemine, kuhu kaasatakse ka vanemaid. Tallinna Südalinna Koolis aga sisustati eelmisel aastal moodsa tehnoloogiaga innovatsiooniklass. Jõgeva Riigigümnaasiumis jällegi rakendati uudne süsteem õpilaste üldpädevuste arendamise toetamiseks. Haapsalu Põhikoolis hakkas saksa keele õpetaja väga järjekindlalt ja läbimõeldult kasutama mobiiltelefoni saksa keele õpetamiseks.

Enamik koolidest on endiselt oma projekte alles ellu viimas, programmi kõige olulisem tulemus on koolijuhtide ja õpetajate arusaamade, teadmiste ja hoiakute arendamine ja avardamine. „Meid huvitab, mida nad on õppinud enda kooli ja kolleegide kohta, süsteemi kohta, kus nad töötavad. Aga ka see, kas see on edukas või mitte,“ selgitab Klemen Slabina seda, kuidas osalejate edukust hinnatakse. „Viimane küsimus, mis ma neile esitan, on see, miks nad olid edukad. Ükskõik, kui hästi asjad sinu koolis on, sa pead teadma, kuidas ja miks sa sinna punkti jõudsid.“

Programmi kohta saab lähemalt lugeda Tallinna Ülikooli kodulehelt: https://www.tlu.ee/et/hik/Education4Future

Education4Future on kümne kuu pikkune rahvusvaheline koolijuhtidele mõeldud täienduskoolituse programm, mille eesmärk on arendada koolijuhtide teadmisi ja hoiakuid 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses, kujundada kompetentseid koolijuhte ning arendada koolijuhtide eestvedamisoskust nii rahvusvahelises kui ka kohalikus haridusruumis. Programmi koordineerib Eestis Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus. Education4Future programm sai alguse 2014. aastal, 2015. aastal sai programm Tallinna Ülikoolilt tunnustuse „Aasta koolitustegu 2015“.

Autor: Laura Vetik, e-õppe uudiskirja toimetaja