MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest Massive Open Online Course ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. MOOCe pakub suur hulk maailma juhtivaid ülikoole. Tuntud MOOCide keskkonnad Coursera, Udacity (Stanford University) ja edX (Harvard University ja Massachusetts Institute of Technology ) valmisid 2011. aastal. Ühtäkki olid kuulsate ülikoolide kursused kõikidele tasuta kättesaadavad ja miljonid inimesed ruttasid nendega tutvuma. Coursera jõudis esimesel aastal ühe miljoni ning teisel juba kolme miljoni kasutajani. Udacity asutaja ja staarõppejõu Sebastian Thrun’i tehisintellekti kursusel osales korraga 160 000 õppijat. Investorid olid kiirest kasutajate arvust vaimustuses ja eraldasid keskkondade arendamiseks miljoneid dollareid.

MOOCide eufooria oli nii suur, et 2012. aastat peetakse murdepunktiks kõrghariduses. Ohio Ülikooli professor Bill Sams loob kontseptsiooni EPIC 2020 (The Evolving Personal Information Construct) ja ennustab, et aastaks 2020 muutuvad klassikalised ülikoolid tundmatuseni – neist saavad sotsiaalse suhtlemise keskkonnad. Õppimine kolib võrku.  

Euroopa reageeris MOOCide vaimustusele leigelt. Esimesed MOOCide keskkonnad valmisid 2012. aastal, kuid kasutajate arvud pole kuulsate USA MOOCidega võrreldes ligilähedasedki, investeeringutest rääkimata. Probleemiks on nii erinevad keelekeskkonnad, partnerite vähesus kui ka kursuste kõrge omahind. Ometigi leidub paljudes ülikoolides entusiaste, kes MOOCe loovad.

Tartu Ülikool

Eestis alustas esimesena MOOCide väljatöötamist Tartu Ülikool 2014. aastal. Seni on loodud kümme vaba juurdepääsuga e-kursust (vt https://moocs.ut.ee. Tegemist on avatud registreerimisega täielikult veebipõhiste täiendusõppekursustega, kus kõik soovijad saavad tasuta osaleda. MOOC on üldjuhul mahus 1 EAP (26 tundi õppija tööd) ning kestab neli nädalat. MOOCi läbiviimise ajal juhendatakse ja hinnatakse osalejaid ning edukalt lõpetanutele väljastatakse Tartu Ülikooli tunnistus.

Ülikooli MOOCid on leidnud õppijate toetuse, mida tõendab korralik osalejate arv ning lõpetanute protsent. Näiteks ülikooli esimesele eestikeelsele MOOCile „Programmeerimisest maalähedaselt“ registreerus möödunud aasta kevadel 650 ning sügisel 1534 õppijat. Maailma kogemusele toetudes on tavapäraselt MOOCide lõpetanute osakaal 5–15%. Ülikoolis toimus 2015. aastal seitseMOOCi, millel osales kokku 3111 ning lõpetas 1692 õppijat – lõpetanute protsent oli väga kõrge, koguni 54%.

Miks on MOOCid olulised? MOOCide eesmärk on tagada erinevatele sihtrühmadele tasuta juurdepääs kõrgharidusele ning tutvustada potentsiaalsetele sisseastujatele ülikooli õppimisvõimalusi. Kuna MOOCidel võivad osaleda ka üliõpilased, siis aitavad MOOCid tõsta õppekvaliteeti ja toetada igapäevast õppeprotsessi. Oluline on ka ühiskonna teenimise aspekt.

Tihti küsitakse, kuidas erineb MOOC avatud juurdepääsuga digiõppevarast või tavalisest veebipõhisest kursusest. Digitaalne õppevara (nt õpimoodul, õppematerjal, videoloeng vms) on avatud juurdepääsu korral samuti kõigile huvilistele kättesaadav, kuid on mõeldud iseseisvaks õppimiseks ning õppejõud seejuures õppijaid ei juhenda ega hinda. Veebipõhistel kursustel osalejaid juhendatakse ja hinnatakse ning lõpetanud saavad tunnistuse, kuid need kursused pole üldjuhul avatud juurdepääsuga, vaid on mõeldud konkreetsetele sihtrühmadele ning neid ei pakuta üldjuhul osalejatele tasuta.

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool otsustas 2014. aastal kaasata MOOCide arendamisel partneriks http://eliademy.com keskkonna arendajad. 2015. aastal valmisid TTÜ landing page (http://tutopenuniversity.eliademy.com)  ja esimesed MOOCid „Introduction to e-Governance“, „Information Management“ ja „Digital Archiving“.
Pilootkursuste kogemus julgustab sellel aastal kogu e-riigi ja teenuste õppekava MOOC-platvormile viima.

Nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool plaanivad uute MOOCide väljatöötamist. Kuuldavasti on ka teised Eesti kõrgkoolid vaba juurdepääsuga e-kursuste loomisest huvitatud. Seega võime loota, et MOOCid pole Eestis mitte hääbuv haip, vaid jätkusuutlik initsiatiiv.

Autorid:

Tiia Ristolainen, Tartu Ülikool
Lehti Pilt, Tartu Ülikool
Mati Lukas, Tallinna Tehnikaülikool