Kõigepealt seda, et arvuti on laste jaoks oluline abivahend ja huvitav mänguasi ning selles ei ole midagi halba. Lapsed on loomupäraselt uudishimulikud ja õppimishimulised ning arvuti ja internet pakuvad ohtralt võimalusi õppida ja avastada. Virtuaalmaailm on täis põnevaid teadmisi ning arendavaid tegevusi, millest saab ammutada palju kasulikku, kui neid targalt ära kasutada.

Teiseks seda, et lapsed vajavad vanemate abi ja suunamist, et õppida iseennast ja oma tegevusi reguleerima. See tõde kehtib ka tegevuste kohta, mida sooritatakse arvuti ja digiseadmete vahendusel. Et mitmed sellised tegevused, näiteks arvutimängude mängimine, on potentsiaalselt sõltuvust tekitavad, on nende reguleerimine ja nendes mõõdukuse säilitamine eriti oluline.

Mõõdukus ongi ehk laste arvutikasutuse seisukohalt kõige tähtsam põhimõte. Seda aitab säilitada ühest küljest võime endale piiranguid seada ning nendest kinni pidada. On mitmeid variante, kuidas lapsevanemana seda oskust õpetada. Esialgu võib vanem demonstreerida piiride seadmist, pannes koos lapsega paika reeglid digiseadmete ja arvuti kasutamiseks. Reeglid võivad käia selle kohta, milline on nende kasutuseks sobiv aeg ja koht ning millisel kohal prioriteetide järjekorras paikneb digitaalne meelelahutus. Järk-järgult võtab laps vastavalt valmisolekule oma tegevuse üle üha rohkem vastutust, õppides selliseid reegleid ise enda jaoks seadma.

Teine tõhus meetod on õpetada last eeskuju abil. Siinkohal on oluline jälgida iseenda käitumist: kui tasakaalustatud on vanema enda arvuti- ja internetikasutusega seotud harjumused?

Lisaks ebatõhusale piiride seadmisele väljendab ülemäärane ajaveetmine digiseadmetes sageli probleeme teistes eluvaldkondades – see võib viidata muu hulgas kooliga seotud muredele, raskustele suhetes pereliikmete või eakaaslastega, vaimse tervise probleemidele. Ka võivad olulised eluvaldkonnad, nagu suhted, kohustuste täitmine ja füüsiline tervis ülemäärase mängimise ja nutiseadme kasutamise tõttu kannatada. Seetõttu on oluline silmas pidada lapse üldist toimetulekut ning talle selles tuge pakkuda.

Tõhus viis lapsevanemana probleemse arvutikasutuse väljakujunemist ennetada on panustada headesse suhetesse lapsega. Sellised traditsioonilised võtted nagu lapsele tähelepanu pööramine, ühine ajaveetmine, rääkimine, soojuse ja hoolimise väljendamine, toetamine ja lugupidamine kuluvad siinkohal marjaks ära. Lähedase ja usaldava suhte pinnalt on kergem probleeme nii ennetada, märgata kui ka lahendada.  

Ent kuidas teada, kas laps kasutab digiseadmeid liiga palju? Kuna arvuti ja nutiseade abistavad inimesi paljude kohustuste täitmisel ning on muutumas elementaarseks osaks meie elust, ei saa nendes veedetud aja hulk olla ainus või isegi peamine näitaja. Eelkõige viitab ülemäärasele arvuti- ja digiseadme kasutusele see, kui sellega kaasnevad probleemid. Kui digiseadmete taga istumine jätab tahaplaanile õppimise, suhtlemise või magamise, võib öelda, et need on omandanud ülemäära suure tähtsuse. Ohu märgiks on ka see, kui eemalviibimine digiseadmest toob kaasa ärevust, ärritust, masendust või muid negatiivseid tundeid.

Nutiseadmete populaarsus laste seas esitab vanematele kahtlemata uusi väljakutseid, kuid tegelikult kehtivad digiharjumuste kujundamise juures samad põhimõtted, mis teisteski laste kasvatamise küsimustes: muu hulgas mõistlikud piirangud ja mõõdukas suunamine, mille eesmärk on eelkõige õpetada lapsi iseennast reguleerima, et nad ühel hetkel juba iseseisvalt enda kasvatamisega toime tuleksid.

Täpsemat informatsiooni selle kohta, kuidas arvutisõltuvus välja näeb ning mida selle leevendamiseks ette võtta, leiab Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kodulehelt (http://www.15410.ee, kus on võimalik täita ka arvutisõltuvust hindavat testi. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus pakub arvuti- ja internetisõltuvuse all kannatavatele inimestele ja nende lähedastele tasuta nõustamist ning teeb arvutisõltuvuse teemalisi koolitusi.

Autor: Sandra Vetik, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühholoog ning Tallinna 21. Kooli koolipsühholoog