Wifi koolis on rohkem kui internetiteenus ja lõbus ajaviide


Avaldaja:Laura Vetik11. Aprill 2016

Praeguses infoühiskonnas on kinnistumas arusaam, et elementaarseks töötegemiseks on võrguühendus vältimatult vajalik. Üksikisiku tasandil oleme kõik harjunud traadita interneti olemasoluga meie kaasaskantavates nutiseadmetes.

Haridusasutuse vaatevinklist seostatakse võrguühendust õppehoonetes seevastu tihti veel klassikalise kaabelühendusega. Teatud mõttes on see õigustatud, sest juhtmevaba tehnoloogiaga kaasnevad mitmed hirmud, nagu piiratud andmemahud, kiirus, turvalisus, töökindlus ja terviseriskid. Neid ohtusid püütakse maandada kaabelvõrku eelistades.

Samas on kaabelvõrgulgi oma miinused, nagu piiratud arv ühendatavaid seadmeid (kusjuures kõik tänapäevased seadmed ei ole kaabliga ühendatavad), kulukas ja keerukas laiendamine (kaasneb kilomeetrite viisi kaablite vedu ja hoonekonstruktsioonide lõhkumine) ja piiratud mobiilsus. Kõige suurem piirang on aga asjaolu, et juba praegu ei suuda me kaabelvõrku ühendada kõiki neid seadmeid, mida me igapäevatöös oleme harjunud kasutama. Tulevikus suurenevad need probleemid veelgi.

Sellest tulenevalt on Euroopa koolides suund juhtmevabadele võrguühendustele (LTE, LoRa, wifi, Wimax, Bluetooth jne). Praegu kasutatakse enim LTE, wifi ja Bluetoothi tehnoloogiaid. Kuna LTE on mobiilioperaatorite pärusmaa ja selle rakendamine on kallis, on wifi koolide juhtmevaba võrkude loomiseks sobivaim tehnoloogia.

Hetkel tegeleb iga Eesti kool ise endale wifi-võrgu ehitamisega ja leiutab teatud mõttes jalgratast. Põhirõhk läheb soodsaima lahenduse leidmisele, seadmete valimisele ja nende tehnilisse töökorda seadistamisele. Kuna ressursse selleks on suhteliselt vähe ja veelgi vähem on neid mõnes väikeses maakoolis, siis on tulemus tihti ebaturvaline ja ebakvaliteetne. Samuti ei osata näha wifi-võrgu kõiki võimalusi õppetöö edendamiseks.

rsz_wifi.jpg

Kuidas luua töökindel ja turvaline traadita internet, mis oleks kõigile kättesaadav?

Samamoodi nagu teisi igapäevaseid teenuseid, nagu telefon, televisioon, valveteenus, on ka wifi-võrku võimalik tarbida teenusena.

Mis on selle eelised? Kuna head ja kvaliteetsed lahendused maksavad, siis teenuse puhul kaob ära vajadus investeerida seadmetesse ja oskusteabesse. Kool ei pea omama tehnoloogiat, kompetentsi, inimesi ega tegema spetsiifilisi ja suuri kulutusi valdkonda, mis ei ole kooli põhitegevuseks.

Mõned näited, mida tänapäevane wifi võimaldab

  1. Kõneteenuse rändlus mobiilioperaatoriga. Wifi-süsteemid lubavad luua praegustele mobiilivõrkudele sarnaseid kõneteenuseid. See võimaldab kooli siseruumides kvaliteetse kõneside wifi-võrgu baasil. Tulemuseks on parem kvaliteet ja väiksema kiirgusega saatjad, mis on tervisele ohutum. Samuti on tulemuseks majanduslik kokkuhoid. Wifi levialas on rääkimine ja andmekasutus soodsam.
     
  2. Turvaline wifi. Praegu on enamik wifi-võrke avatud kujul või väga nõrga kaitsega, kus kasutajad pole tuvastatavad ja tihti pole ka koolidel vajalikku infrastruktuuri, et võrgu kasutamine turvaliseks teha. Kui õpilased on võrgus oma seadmetega, on turvaliste seadistuste loomine veelgi keerulisem. Teenuse puhul on võimalik rakendada kõige uuemaid tehnoloogiaid wifi-võrgu turvaliseks muutmisel (näiteks iseteenindusega 802.1X PKI lahendus).
     
  3. Võrgu turvaintsidentide lahendamine on lihtsam, kui positsioneerimise ja turvaserverites on informatsioon salvestatud ja arhiveeritud. Näiteks on võimalik kiiresti tuvastada ja peatada õpilaste pahatahtlik käitumine, kui nad püüavad kooli arvutivõrku või õpetaja arvutisse sisse häkkida, et takistada õppetööd, muuta eksamitulemusi vms. Tehniliste intsidentide lahendamine aruka jälgimistarkvara olemasolul on samuti märksa kiirem ja odavam.
     
  4. Õppeprotsessis oluliste asukohtade (õpperuumide) ja rakenduste eelistamine. Näiteks on tunni ajal klassis ligipääsetavad ainult teatud kindlad rakendused ja veebilehed, mis on selles tunnis vajalikud. Samuti on õppetöö ajal klassides õppetöös osalevate seadmete võrguliiklus prioritiseeritud, võrreldes õppetöös mitteosalevate seadmetega.
     
  5. Asukohapõhine infokasutus, mis võimaldab kasutajate infootsinguid ja infokasutust vastavalt kasutaja asukohale kohandada. Kõige lihtsam näide sellest on õppematerjalidest fotode tegemine ja hiljem nende asukohapõhine otsing. Näiteks soovime koolist koju jõudes leida keemiaklassis tehtud pilte. Samuti on lihtsasti leitavad kõik keemiaklassis avatud veebilehed ja rakendused. See aitab tänapäeva infokülluses paremini orienteeruda.
     
  6. Sotsiaalvõrgustike ja õppeinfosüsteemide sidumine asukohaga loob uut kommunikatsiooni eri koolide laste ja õpetajate vahel. Kui praegu on mingi kommentaar üks pikk jada sõnumeid, siis tulevikus võib see olla liigendatav asukoha- või ajapõhiselt või hoopis mõne ainega seonduvalt. Näiteks väga lihtne on eristada teatud õpperuumis toimuv teistest.
     
  7. Inimgeograafiline analüüs ning turvaalarmid kooli kinnisvara ja turvalisuse eest vastutajale. Siin on võimalik jälgida ruumide kasutust, sekkuda ebatavaliste sündmuste puhul, samuti analüüsida ruumide vaegkasutust ja optimeerida nende kütmist ja ventilatsiooni. Iga kool ei suuda sellise asja peale isegi mõelda, veel vähem suudab ta luua koolile kohandatud alarmsüsteemi.
     
  8. Positsioneerimine wifi abil. Turvateenistus saab paremini lahendada hädajuhtumeid, olgu nendeks siis tulekahjud või väiksemate klasside kadunud lapsed, keda vanemad pingsalt mööda maja taga otsivad. Samuti on ülevaade õpilastest, kes on tunni ajal koolist lahkunud. Tegemist on avatud süsteemiga, kus intsidendid registreeritakse ning süsteemi on võimalik läbipaistvalt ja kellegi privaatsust häirimata kasutada.
     
  9. Geofencing, mis tähendab kasutajate registreerimist, kui nad on teatud füüsilisest piirjoonest möödunud. Siin saab kasutada väga palju erinevaid lahendusi, olgu selleks siis uste avamine, vajaliku informatsiooni nutiseadmesse saatmine, mõne rakenduse avamine kooli sisenedes jne.
     
  10. Süsteemi õigeaegne uuendamine on ülioluline faktor, sest tehnika areneb ning vananeb väga kiiresti. Selleks on vaja selget strateegiat, pidevat monitooringut ning ennetavat tegevuskava. Soetades wifi teenusena, on võimalik erinevat tehnoloogiat ka koolide vahel roteerida ja seega säästa raha investeeringutelt.

Kõik see on potentsiaalselt võimalik riiklikult planeeritava koolivõrgu korrastamise meetme raames. Hea kompetents selles valdkonnas on juba olemas Eesti turul tegutsevates IT-ettevõtetes.

Autorid:
Andres Pelešev, IT-taristu teenuste müügiüksuse juht, AS Atea
Toomas Kadarpik, koolide digitaristu projekti ekspertkomisjoni liige, 3K Group

Foto: Stina Kase

Haridus- ja Noorteamet