Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale


Avaldaja:Laura Vetik11. Aprill 2016

Veebruaris möödus 20 aastat hetkest, mil president Lennart Meri andis ametliku käigu Tiigrihüppe projektile, mille algatasid tolleaegsed Eesti suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves ning haridusminister Jaak Aaviksoo.

Tiigrihüppe programmi eesmärgiks oli tõsta Eesti koolihariduse kvaliteeti kaasaegse infotehnoloogia abil. Kavas oli ühendada kõik Eesti koolid internetti, soetada arvutid ning rajada arvutiklassid. Samuti tagada IKT-pädevused õpetajatele ja õpilastele.

Tiigrihüppe esimesel aastapäeval kirjutas president Meri: „Internet on ühe väikese rahva maailmakatus. Internetis kaalub iga eestlase mõte ja sõna täpselt nii palju, nagu ta väärt on, ja kaalub võrdselt ameeriklase, venelase, sakslase või jaapanlase mõtte ja sõnaga. Kõnelge täiel häälel kaasa, valige hoolsasti, tundke ära teri ja sõklaid, astuge nobedal sammul seda suurt silda pidi, mis liitnud mandreid naabriteks ja viib meid kõiki, aga ennekõike noori, järgmisse sajandisse. Kes kiiremini kõnnib, sellele jõuab järgmine sajand kätte varem.“

Väidetavalt sai Eesti nelja aastaga esimeseks Euroopa riigiks, kus kõik koolid olid püsivalt internetti ühendatud. Kuid sellega ei saanud jääda loorberitele puhkama, sest tehnoloogia kiire areng ning tänapäevase digimaailma väljakutsed seavad üha kõrgemaid nõudeid nii koolipere oskustele kui ka riist- ja tarkvara suutlikkusele.

Eelmisel aastal kinnitatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ Digipöörde programm seab suured eesmärgid digipädevuste arendamisele ning õppimisel ja õpetamisel uue digitehnoloogia ning digitaalsete õppevahendite kasutamisele. See kõik aga eeldab kiiret internetti ning selle tänapäevaste laialijagamise tehniliste vahendite olemasolu koolides.

2014. aastal tehti koolide baasvõrgu analüüs ning selgus, et eri regioonides oli valguskaabliga ühendatud 12–60% koolidest, kusjuures väga paljudes koolides ei leidnud see ühendus tegelikku kasutust. Praegu jääb suure osa koolide interneti püsiühenduse kiirus vahemikku 10–30 Mbit/s, mis ei ole kindlasti piisav tänapäevase digiõppevara kasutuselevõtuks. Juba praegu leiab kolmandik koolidest, et nad vajavad paari aasta pärast internetikiirust 1 Gbit/s.

Uue arenguhüppe sooritamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga käivitanud koolide digitaristu kaasajastamise programmi. Eesmärk on renoveerida või rajada Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide kohtvõrgud ning luua seeläbi eeldused koolide IKT-põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks.

Toetusmeedet rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest ning selle kogueelarve on 13,2 miljonit eurot, millest aastatel 2016–2018 on kavas investeerida 5 miljonit eurot. Programmi elluviijaks on Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA). Esimeses etapis toetatakse koolipidajaid, kes on teinud otsused koolivõrgu korrastamise programmi raames oma omavalitsustes ning tagavad toetust saavate koolide jätkusuutlikkuse. Kogu programmi elluviimise perioodi jooksul on kavas sellesse kaasata kõik Eesti üldhariduskoolid sõltumata nende omandivormist.

Meetme elluviimise käigus selgitatakse välja olukord, uuendatakse/rajatakse tänapäevased sisevõrgud, soetatakse ja paigaldatakse vajalikud seadmed, varustatakse võrgud uute autentimis-, autoriseerimis-, monitoorimis- ja turvalahendustega. Toetuse tingimustes on ette nähtud ka koolidele tänapäevase esitlustehnika soetamine. Kõikide nende tegevuste elluviimiseks on kavas korraldada suuremahulised hanked.

Programmi elluviimine viib kõikide Eesti üldhariduskoolide digitaristu uuele tehnoloogilisele tasemele ja võimaldab edukalt ellu viia digipöörde meie hariduses. Tiiger ei maga, ta hüppab üha kõrgemale!

Autor: Erki Urva, HITSA juhatuse esimees