Videoloengute ja õppevideote loomisest ja kasutamisest


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

Käes on digiajastu. Muutuvad õpikäsitlus, õpetamisviisid ja -võtted. Uued õppevormid eeldavad uut lähenemist ja kindlasti ka uut tehnoloogiat. Õppejõu veenvast loengust auditooriumi ees jääb sageli väheks ning üha enam hakatakse õppetöös kasutama video võimalusi.

Et vajadus videoloengute kasutamise järele üha tõuseb, on tõestanud mitmed rahvusvahelised uuringud ja kinnitas ka Relobie (Reusable Learning Objects in Education) projekti Soome koordinaatorite tehtud ulatuslik taustauuring.

Uuringust nähtus, et kõikide projektis osalenud ülikoolide õppejõud ja tudengid tunnevad kasvavat vajadust videoloengute järele. Videoloengute tegemiseks vajaminevad seadmed ja tarkvara on juba paljudel õppejõududel ja koolitajatel olemas. Puudu jääb oskusteabest, st tehnilistest oskusest ja pedagoogilistest teadmistest, aga ka headest näidetest, mis innustaksid ja lisaksid inspiratsiooni.

Ühelt poolt tuntakse puudust kvaliteetsetest videoloengutest, teiselt poolt aga on olemas vajadus korralike juhendite järele, mis juhiks tähelepanu olulistele asjadele videoloengute ettevalmistamisel, salvestamisel ja esitamisel ning annaks edasi videoloengute tegijate pedagoogilisi ja tehnoloogilisi kogemusi.

Enamike õppejõudude ning tudengite arvates tõstavad kvaliteetsed videod õppe tulemusi, e-õppe olulisus kasvab tulevikus veelgi ning sellised meetodid, nagu nt ümberpööratud klassiruum muutuvad kõrghariduses standardiks. Täpsemaid uuringu tulemusi saab lugeda õige pea projekti lehelt: https://relobie.wordpress.com/the-survey/.

Videoloengud on kõrgkoolides aina populaarsemad

Olulist rolli mängivad videoloengud kindlasti täiskasvanuõppes ja kõrgkoolides, nt kaugõppes, kus õppetöö väljub järjest rohkem auditooriumist ja hakkab toimuma e-õppe vormis. Videoloengute kasutamine lisab õppetööle paindlikkust, mitmekesisusust ja pakub õppimise ning enesetäiendamise võimalusi üha laiemale sihtrühmale.

Täiskasvanute koolituse kõikidel tasanditel on vaja uuendada õppimise kontseptsiooni, et muuta õppimine haaravaks, põnevaks, õppijate vajadusi arvestavaks ja meelitada juurde uusi sihtrühmi. Video on tõhus vahend, mille kaudu saab õppimise muuta avatumaks ja kättesaadavamaks.

Videod võivad olla korduvkasutatavad õppevahendid, mis aitavad õppijatel omandada materjale endale sobivas tempos ja ajal, õppida kiiremini ja efektiivsemalt. Täiskasvanud õppijad on praktilised, neil ei ole sageli aega oma igapäeva tööelu kõrvalt istuda loengutes. Neil on õigus omandada just neid teadmisi, oskusi, mida nad vajavad oma eluks ja mille saavutamiseks on nad õppima asunud. Videoloengud võimaldavad teha valikuid, ühtlasi aitavad täiskasvanuil oma erialal ja ka isiklikus plaanis areneda.
Videoloengute laiem kasutuselevõtt annab võimaluse kasutada õppetöös uusi ja efektiivseid meetodeid, nt ümberpööratud klassiruumi. Professionaalselt tehtud ja inspireerivad videomaterjalid on suureks abiks ka kõigile neile õppejõududele, kes soovivad oma õpetamismeetodeid arendada. Näiteks on videod enamasti ümberpööratud klassiruumi meetodi kasutamise eelduseks.   

Videoloengu tegemise kogemus on õppejõule hea võimalus ennast kui loenguandjat või seminari, praktikumi juhendajat analüüsida ja arendada.

Relobie projekti eesmärk on parandada täiskasvanuõppe ja kõrghariduse valdkonnas töötavate õppejõudude ja koolitajate teadmisi ja oskusi videoloengute kohta. Ühtlasi tõsta nende digitaalseid pädevusi ja suunata neid õppetöös ning koolitustel rakendama uusi ideid ja õppemeetodeid.

Projekti tulemusena valmib mitmekeelne videoloengute ja õppevideote loomise juhend õppejõududele ja koolitajatele (teksti ja videointervjuudena).

Projekti lehel https://relobie.wordpress.com/ on võimalik huvilistel leida vastuseid videotega seotud küsimustele:

  • Miks kasutada õppetöös videoid?
  • Mis liiki videoid kasutatakse õppetöös?
  • Missuguseid pedagoogilisi lähenemisi videote juures kasutada?
  • Kuidas teha õppega seotud videoid? Tehnilised ja pedagoogilised näpunäited.
  • Missugused videod on õppijate jaoks efektiivsed?

Projekt kestis kuni 30.09.2016. Koordinaatoriks Åbo Akademi University (Soome).
Projekti partnerid on Tartu Ülikool (Eesti), Coimbra Ülikool (Portugal), European University Cyprus (Küpros), Samvil http://ehf.fjarkennsla.com (island).

Autor: Marju Piir, TÜ haridustehnoloog