E-klassiruum kui Eesti uus e-kuvand


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

Eesti on saavutanud positiivse e-riigi kuvandi, olles Freedom House’i uuringute järgi internetivabaduse ja avatuse poolest üks maailma juhtivamaid riike. Mainest üksinda kauaks ei piisa, vaja on konkreetseid tooteid ja teenuseid, mis maailma pingelises konkurentsikeskkonnas tähelepanu pälviks.

Meil ei ole vaja sisutühja kuvandit, mis küll ekspordiartiklina võib mõjus olla, kuid millel puudub praktiline väärtus oma riigi kodanike jaoks. Ärgem kulutagem kogu auru vile peale ja hoolitseme siiski esimeses järjekorras oma inimeste eest. Ja mis oleks suurepärasem, kui õnnestuks need kaks eesmärki ühendada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrastab ja kaasajastab aastatel 2016–2020 üldhariduskoolide kohtvõrkusid, mis annab kõikidele Eesti koolidele võimaluse kiireks internetiühenduseks ning loob kättesaadava ja turvalise wifi-võrgu nii õpetajatele kui ka õpilastele kasutamiseks.

Selle projekti esimene näidiskool on Virtsu kool Läänemaal, kuhu aitas heategevuslikus korras luua tänapäevase võrgulahenduse Eesti juhtiv IT-lahenduse pakkuja, AS Santa Monica Networks. Sobilikku kooli selle projekti jaoks valiti hoolikalt, sest oluline oli seda projekti teostada maapiirkonna koolis, et suurt kasu saaks terve kogukond. Virtsu kool asub ka valmiva ELASA fiiberühenduse trassil, nii et lähiajal saab oma uute seadmetega nautida ka tõeliselt kiiret internetti. Kooli soetati ka 15 tahvelarvutit, mida õppetöös kasutada. Uus õppeaasta algas seal nii uue noore tarmuka direktori kui ka moodsate tehnoloogiliste võimalustega.

virtsu kool.JPG

Lähema kahe aasta jooksul kaetakse Eestis tänapäevaste võrgulahendustega kõik jätkusuutlikud koolid.
Kutsun üles kaasa mõtlema, kas nüüd, kui Eesti koolidel olemas tehnoloogiline võimekus, saame edasi liikuda ka uudsete ja innovaatiliste e-õppevahenditega.

IKT vahendite kasutamine ei ole praegu, aastal 2016, Eestis ega mujalgi maailma koolides veel õppetöö igapäevane osa. Tehnoloogia on osaliselt olemas, kuid muutused vajavad aega ja harjumist. Eesti väiksus annab meile suurema paindlikkuse ning võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid.

Milline oleks üks klassitund, kui paberõpikute asemel oleks kasutusel tahvelarvutid, mille sisu haldab õpetaja ning ligipääs on vaid käimasoleva tunni materjalidele? Miks mitte õpetada füüsikat, matemaatikat, anatoomiat või bioloogiat visualiseeritud interaktiivses keskkonnas? Hästi koostatud programmid võiksid ka kõige keerulisema matemaatikatehte muuta mänguliseks väljakutseks või äratada digitaalses bioloogiatunnis pildid ellu ning anda lastele võimaluse avastada elu põnevat müsteeriumi mängulaadses keskkonnas.

Tänapäevaste õppevahendite loomine oleks hea väljakutse kohalikele start-up ettevõtjatele, kuid meil on ka võimalus olemasolevaid lahendusi Eestis katsetada ja sobivuse korral kasutusele võtta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud uuringutest selgub, et Eestilt oodatakse ideid, mis aitavad uutmoodi ühiskonda arendada.

Innovatsioon koolides võiks olla osa Eesti loost. Oleme ju alati olnud väike, kuid tark riik.
Meie ühiskonna tulevik on digitaalne ning e-klassiruumi tehnoloogiad tulevad maailmas vääramatu jõuna kasutusele varem või hiljem. Miks mitte ära kasutada Eesti praegust positsiooni ning olla nende seas, kes tulevikumaailma kujundavad.

Autor: Helena Eenok, ettevõtja, Amiti Eesti OÜ