Kuvaseadmete lahendused muutuvas õpikeskkonnas


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

Klassiruumi sisustamine esitlusseadmetega on aastaid põhinenud üpris lihtsatel alustel. Moodsad klassiruumilahendused on aga tunduvalt mitmekülgsemad ja nõuavad seetõttu teistmoodi lähenemist. Vaatame, kuidas on muutunud visuaalse tehnika lahendused koolides.

Kui õpperuumi kasutus eeldab rühmatöövalmidust, eemaldub fookus tavapärasest õppematerjali esitlemisest. Seepärast võib ruumi esitlusekraan olla tavapärasest väiksem. Projektsiooni kõrval on siin kindlasti alternatiiviks lameekraanid suurusega alates 70“. Kasutust leiavad ka väiksemad 55“–65“ ekraanid, kuid siis kasutatakse nähtavuse parandamiseks mitut ekraani.

Üha enam koguvad populaarsust spetsiaalsed interaktiivsed lameekraanid erinevatelt tootjatelt (Promethean, Smart, Hitevision, Trutouch jne), mis on varustatud õpitarkvaraga, vajalike tänapäevaste liidestega signaalallikatele ja mõeldud kasutamiseks koolitingimustes. Lisaks on enamasti võimalik interaktiivne lameekraan varustada ekraani sisse integreeritud arvutiga (OPS PC), mis välistab lauaarvuti või sülearvuti vajaduse. Kokkuvõttes on lahendus märksa töökindlam.

Kui interaktiivne kasutus ei ole vajalik, oleks mõistlik valida ruumi usaldusväärse tootja (NEC, LG, Samsung, Panasonic, Philips jm) professionaalne lameekraan. Ettevaatlik tuleks olla elektroonikapoodides müüdavate LCD-telerite kasutusega õpikeskkondades, sest viimastega kaasnevad esmapilgul tähelepanuta jäävad riskid. Levinumad probleemid on vajalike signaalühenduste puudumine (laialt levinud VGA-sisend), erinevate arvutiresolutsioonide tugi (teleekraanid toetavad üldjuhul vaid videoformaadis signaale), toote päevase kasutuse ajaline piirang (maksimaalne kasutus 6 h päevas) ja kergesti kahjustatav esipaneel. Peamiselt motiveerib LCD-telereid ostma odavam hind ja lihtne kättesaadavus. Samas ei ole professionaalsed lameekraanid nüüdsel ajal märkimisväärselt kallimad ja nende eeliseid osatakse üha enam hinnata.

Tavapärastes klassiruumides on visuaalsetes lahendustes samuti toimumas palju muudatusi. Kui seni on ainus meetod u 10 m pikkuses klassiruumis hästi nähtava pildi kuvamisel olnud projektsioonilahendus, siis üha enam on tootjad panustamas ülisuurtele 84“ ja suurematele lameekraanidele. Viimased pakuvad ülikõrget 4K/UHD resolutsiooni ja võrreldes projektoritega suurepärast hooldevaba eluiga. Siiski on võrreldava suurusega kvaliteetsed projektsioonilahendused ikka veel mitu korda odavamad. Samas u 80“ diagonaaliga projektsioonipõhiste interaktiivsete tahvlite täislahendustes ei ole hinnakäärid interaktiivsete laemeekraanide lahendustega võrreldes enam väga suured.

Ekslik oleks siiski arvata, et projektsioonilahendused kuhugi kaovad. Lihtne paigaldus, hooldamine, asendus- ja kasutusvõimalused annavad projektsioonile võrreldes lameekraanidega palju eeliseid. Kui projektori paigaldus on odav ja võimalik pea igas ruumis, siis üle 80“ diagonaaliga lameekraani, mis võib kaaluda kuni 100 kg, ei saa paigaldada igale seinale ja ka paigalduskulud on suuremad. Lisaks on remondi korral transpordikulud märkimisväärsed.

Ajalooliselt on projektsioonilahenduste kitsaskohad olnud ebapiisav valgustugevus, lambi lühike tööiga ja sellest tulenevad lambi asenduse kulud ning sisse- ja väljalülitamisele eelnev ning järgnev viiteaeg. Kasutajad ei ole sellega harjunud ja see tekitab seni paljudes ebakindlust.

Juba aastaid ei ole valgustugevus olnud pildi kvaliteeti piiravaks teguriks. Hästi planeeritud projektsioonisüsteem on piisava eredusega, lihtne ja silmasõbralik vaadata. Üha enam projektoreid on saadaval kõrge paneeliresolutsiooniga (FullHD 1920 x 1080 ja WUXGA 1920 x 1200), mis arvatavasti lähiajal asendavad hetkel enim levinud WXGA 1280 x 800 paneeliresolutsiooniga mudelid.

Suurem tehnoloogiline muutus projektsioonitehnoloogias seisab ees tulenevalt Minamata konventsioonist, mis keelustab elavhõbedapõhiste lambitehnoloogiate kasutamise alates aastast 2020. See toob kaasa palju positiivseid arenguid, millele tasuks tähelepanu pöörata juba praegu uue tehnoloogia soetamist planeerides.

Alates aastast 2020 on kõik elavhõbedapõhised lambitehnoloogiad asendatud LED, laser-LED hübriid või puhtalt laservalgusallikatega. See toob kaasa mitu eelist. Olulisim majanduslikus mõttes on valgusallikate eluiga, mis küündib 20 000 tunnini. Kuni kuuetunnise kasutuse korral 220 päeval aastas teeb see kokku 15 aasta jagu kasutusressurssi. Puudub vajadus lambi vahetuste järele, lambi purunemise risk on minimaalne, valgustugevus on konstantne, sisse- ja väljalülitamise kiirus on lameekraani sarnane ning energiakulu on väiksem. Valgusallika pikast elueast tulenevalt on tekkiv sääst kombineerituna säästetud lambivahetuse kuludega märkimisväärne. Juba praegu leiab uute valgusallikatega projektorimudeleid mitme tootja valikust (Casio, Nec, Sony, Panasonic jt) ning uute tehnoloogiatega projektoreid on kasutusel ka Eesti koolides.

Autor: Priit Grünberg, Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht