Nende esmamulje sellest suurest riigist ei olnud aga IT-ga seotud. „Väga kuum ja niiske ilm ja väga palju inimesi,“ võtsid nad oma esimesed hetked Hiinas ühte lausesse kokku.

Kõik sai alguse sellest, et mais allkirjastasid Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool ning Hiina tehnoloogiaettevõte Huawei vastastikuse mõistmise memorandumi, millega ühtlasi algas üliõpilastele suunatud õppeprogramm „Seeds for the Future“ (tõlkes: seemned tuleviku jaoks). Kandideerimisotsus tuli teha kiiresti.

„Ma ei olnud varem väljaspool Euroopat käinud. Kui pakutakse võimalust Hiinasse minna, avastada uut tsivilisatsiooni, näha teistsugust kultuuri, kombeid, inimesi, siis see oli juba oluline põhjus, miks kandideerida. Jah, näha ka teistsugust IT-d,“ sõnas 3. kursusel IT-süsteemide administreerimist õppiv Uku-Mart Uprus.

„Tahtsin näha, mis on Hiinas teisiti. IT on neil üks kiiremini kasvavaid majandusharusid. Miks neil nii hästi läheb?“ põhjendas kandideerimissoovi IT-süsteemide arenduse õppekava 3. kursuse tudeng Karell Veskimeister.

„Huawei on suurettevõte, mille mastaape on raske ettegi kujutada, kui ei ole seda ise kohapeal näinud,“ ütles Mariana Maidla, kes õpib IT Kolledžis IT-süsteemide analüüsi õppekava 3. kursusel.

Peale nende sõitsid Hiinasse veel kaks tudengit Tallinna Tehnikaülikoolist ja hulk noori Lätist ning Leedust. Grupis oli kokku 18 inimest.

„Kohe kui Pekingi lennuväljal lennukist väljusime, tekkis tunne nagu saunas, sest seal on nii niiske ja nii kuum. Teiseks liiklus. Foore keegi väga ei jälginud, oma voogupidi see liiklus läks, ja asi toimis. Mulle oli esialgu üllatus, et see kõik nii kaootiline on, aga paari päevaga harjusime ära,“ meenutas Uku-Mart õppereisi algust.

„Kogu atmosfäär oli niivõrd teistsugune. Saime esimestel päevadel ise ringi käia ja Pekingit ning ülikoolilinnakut vaadata. Kõik on täis ehitatud, on vaid üksikud puud, parki kui niisugust ei näinudki,“ täiendas Karell.

Mis erinevused infotehnoloogia kasutuses silma jäid? „Nutitelefone oli tänavatel inimeste käes palju rohkem näha kui meil, suuremale osale läänes kasutatavatele veebilehtedele puudus ligipääs ja kui oli vaja andmeside mahtu juurde osta, siis see oli üsna kallis,“ kõlas kolme tudengi lühikokkuvõte. Muidugi muutis õppereisi ülimalt meeldejäävaks seegi, et kogu grupp pandi kohe lühikursusel hiina keelt õppima.

Esimesel nädalal oli keeleõpe Pekingi Kultuuri ja Keele Ülikoolis (Beijing Culture and Language University) ja teisel nädalal toimusid praktilised ja teoreetilised kursused Huawei peakorteris Shenzhenis. Seal saadi üsna lähedalt tuttavaks sellega, kuidas toimib telekommunikatsioonivõrk alates 2G-st ja fiiberoptilistest võrkudest ning lõpetades sissevaatega 5G-maailma. Elati-ööbiti ülikoolilinnakus ja Huawei linnakus, kus tingimused olid õppurite sõnul suurepärased.

Kui selgeks te selle lühikese ajaga hiina keele saite?
    
Uku-Mart: Natuke selgeks sai. Eluks tarvilikud asjad ning suveniirid said ikka ostetud. Mandariini hiina keel on tegelikult väga hääldustundlik keel. Tegemist on 5. kategooria keelega, mis on ühtlasi ka üks raskemini õpitavaid keeli.

Karell: Kohalikud inglise keelt ei räägi. Meil vedas, et rühmas oli poiss, kes oli käinud kuus kuud Taiwanis õppimas, tema oskas hiina keelt paremini. Ta oli suureks abiks, kui oli vaja kohalikega suhelda.

Õppimise kohta Huaweis sõnasid Uku-Mart, Karell ja Mariana, et teoreetilised loengud toimusid inglise keeles, aga kui muul ajal oli vaja suhelda, siis tuligi appi võtta oma vähene hiina keele oskus, kehakeel ja võimalusel kasutati tõlgi abi. „Natuke läks aega ülevaate saamiseks Huaweist kui suurfirmast. Siis tutvusime erinevate toodetega, mida Huawei kasutab ja rakendab. Lisaks praktiseerisime 3G/4G ja fiiberoptiliste võrkude seadistamist,“ selgitasid Uku-Mart ja Mariana.

„Ühel juhul saime aimu, kuidas praeguseks ülipopulaarne õhus leviv 3G/4G internet töötab. Teisel juhul mängisime läbi stsenaariumi, kuidas telekommunikatsiooni ettevõte edastab tarbijale telepilti, internetti ja helistamisvõimalust,“ täiendas Karell. „Õpingud olid loengustiilis, teadmisi rakendasime praktikumides. Ette anti juhised ning neid järgides seadsime üles võrgu ja testisime seda.“

„Õppimisele lisaks külastasime näitustemaju. Tehnoloogiast jäi silma, et Huaweil on ikka ülimalt lai haare,“ rääkis Uku-Mart. „Tootmine ei piirdu ainult telekommunikatsiooni- ning võrguseadmetega. Viimasel ajal on levinud mõiste IoT – Internet of Things (asjade internet). Huawei on võtnud just IoT arendamise suuna. Tehakse tänavavalgustustehnoloogiat, elektriarvesteid, suitsuandureid.“

„Nende nutitelefonid ja võrguseadmed on ilmselt rohkem tuntud, aga toodete valik on muljetavaldav. Huawei näitusesaalides sai muu hulgas palju näha ja katsetada virtuaalreaalsust, targa kodu ning videokonverentsi lahendusi,“ meenutas Mariana.

„Neil oli eksponeeritud linnaturvalisusega seoses nn politseilinn: linn, mis on täielikult kaameratega varustatud; politsei saab reageerida linnas toimuvale vastavalt kaamerapildile. Eestis ei ole seda rakendatud, et oleks kaameratega ülevaade tervest linnast või linnakust. Ega seda võimalust vist üldse eriti paljudes linnades ole,“ ütles Karell.

Kuidas see, mida nägite-kuulsite-õppisite, aitab teid õpitaval erialal?

Uku-Mart: IT-administreerimise seisukohast oli see reis kindlasti vajalik. Minu eriala ongi võrgud. Nüüd sain lähemalt tutvuda ka 3G ja 4G tehnoloogiatega, natuke ka 5G-ga. Võib-olla saab see isegi määravaks minu tulevaste õpingute puhul – kas ehk minna magistrisse telekommunikatsiooni õppima.

Karell: Minul arendajana oli erialast kasu vähem, sest süvitsi ühegi rakenduse funktsionaalsusesse ei mindud. Kuna Huawei on peamiselt võrguteenuste alal tegutsev firma, siis see üllatav ei ole. Samas ka arendajatena peame oma tarkvaraga suhtlema võrkudega. Nüüd on mul laiem pilt, mis toimub nende ühenduste vahel.

Mariana: Õpingud keskendusid võrkudele, aga kui tahta hea analüütik olla, peab ka sellest ülevaade olema. Mõtled läbi, millised on tehnoloogiad ja lahendused. Analüüsi õppekavale on see oluline.

Pärast Huawei kogemust – kas olete endiselt nõus, et Eesti on IT-riik?

Mariana: Mina tundsin ennast Hiinas väga hästi. See näitab, et kogemus, mille oleme IT Kolledžist saanud, oli väga hea baas sinna minekuks. Kordagi ei tekkinud tunnet, et ei saa aru, millest nad räägivad. Haridus, mis Eestis saame, on väga hea.

Karell: Kui tegime laboreid, tuli kõik väga tuttav ette, tegevused olid samad mis siin. Võib-olla oli näiteks ruuterile teine nimi pandud, aga kui skeemi vaatasid, oli kõik tuttav.

Uku-Mart: Eesti tudengid said seal kõik väga hästi hakkama. Kõige paremini, ütleksin täiesti enesekindlalt.

Mis Hiina kultuurist ja köögist enim meelde jäi?

Uku-Mart: Programm oli tihe. Kohe viidi ekskursioonidele: Hiina müür, Taevase Rahu väljak, Keelatud Linn, Suvepalee.

Mariana: Shenzhenis oli kultuuriküla, kus olid väljas kõik peamised Hiina vaatamisväärsused miniversioonis. Seal käisime ka. Kultuuriprogramm oli sisukas, põhiasjad nägime ära selle aja jooksul. Õhtuti jäi aega veel omavahel suhelda, meil oli vahva rahvusvaheline seltskond koos.

  Tudengite jaoks oli põnev ka Hiina toit – näiteks Mariana proovis esimest korda elus millimallikaid, mis olid maitsestatud väga vürtsikaks, Uku-Mardile seevastu jäid meelde eripärased aurutatud pätsikesed, kuhu sai erinevaid täidiseid lisada.

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja