Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

Kevadel lõppenud HITSA õpilaskonkursile „Maailmariik Eesti“ on lasteaedade vaatevinklist põhjust tagasi vaadata: animatsioonikategoorias anti lasteaedadele välja kolm auhinnalist kohta.

I koha saavutas Tallinna Tuule Lasteaed tööga „Tuuletrolli kompanii“, II koha Tallinna Liikuri Lasteaed tööga „Laulupidu kutsub sõbrad kokku“ ja III koha Kalli-kalli Lasteaed Tallinnast tööga „Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist“. Animatsioon kui väikestele lastele jõukohane, samas loov ja arendav tegevus on lasteaedades jätkuvalt populaarne.

multifilm7.jpg

Kalli-kalli lasteaia õpetaja ja töö „Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist“ juhendaja Liis Viin, kas kõigepealt oli multifilm, mille otsustasite konkursile saata, või andis konkurss tõuke multifilmi tegemiseks?

Juba 2015. a sügisest, kui HITSA digiloovtööde konkurss välja kuulutati, tahtsin sellel lastega osaleda, aga ideid ei olnud, kohe mitte ühtegi ideed. Nädal enne vabariigi aastapäeva istusin ma hommikuringi maha ja küsisin lastelt, miks on Eestis hea elada. Arvamusi oli erinevaid: kes ütles, et trammiga saab sõita, ja kes, et siin on Lottemaa. Üks laps ütles, et Eesti saab kahe aasta pärast 100-aastaseks. See tähendab, et Eestis on olnud 100 talve, suve, sügist ja kevadet. Idee tuligi tol hetkel, nädal aega enne konkursitööde esitamise tähtaega. Lapsed olid varem ka teinud multifilme, isadepäevaks tegime lamenukk-animatsiooniga online-kaardi, kus lapsed ja isad seiklevad koos ringi. Animatsioon ei olnud nende jaoks võõras asi, sellepärast ma ei muretsenud.

Miks te tahtsite nii väga sellel konkursil osaleda?

Meie lasteaed ei ole varem konkurssidel osalenud. Pidasin õigeks, et enne kooliaega on lapsed selle kogemuse võrra rikkamaks saanud, et nad teavad, mida üks konkursil osalemine endast kujutab. Neil tuli ju ka kohale minna oma tööd esitlema, ja nad olid nii tublid.

Multifilmi tegemine käis koostöös minu paarilisega, õpetaja Reti Volteiniga. Lapsed joonistasid, mis seal multifilmis olla võiks. Nad joonistasid kõike, mis pähe tuli – pilvi, päikest, Lottet, puid, lilli, loomi, seeni, vihma. Mina ei pidanud õigeks stsenaariumi paika panna, sest isegi kui seda teeks, tuleb lõpptulemus ikkagi midagi muud. Reti juhtis laste koostööd, minu ülesanne oli animatsioon arvutis kokku panna. Suur toetus oli ka õpetaja abilt Carmen Antonovalt. Ta tegeles nende lastega, kes animatsioonis ei osalenud ja jättis nii meile loominguks vabad käed.

Kuidas multifilm sündis? multifilm5.jpg

Multifilmi tegid Kuukalli rühma lapsed Anna-Lotta (6), Kristofer (7), Laura Lisanna (5), Iti Loo (6) ja Carlota (6). Ma küsisin, kes tahavad multikat teha, ja nemad tõstsid käe. Oligi kõik.

Ütlesin lastele lihtsalt, et seda multifilmi näevad pärast teised ka. Ma ei ajanud neid algul pingesse sellega, et läheme konkursile ja mis see konkurss on. Kui sain teada, et meie töö pääses edasi, siis rääkisin küll lastele, mis nad nüüd tegema peavad ja kuhu me nüüd läheme.

Vanemaid ma ei teavitanud enne, kui olime edasi pääsenud. Nad teadsid, et tegeleme IKT-vahendite lõimimisega lasteaia õppekavasse. Kui ütlesin, et pääsesime konkursi finaali, siis olid vanemad rõõmsad.

Lapsed joonistasid ja pildistasid, montaaži arvutis tegin mina. Kõik osalesid tegelaste valmistamisel, aga kõik ei osalenud animatsiooni liigutamises. Osa lapsi oli abigrupp, et kui midagi veel vaja läks, siis abigrupp ruttu joonistas. Statiivi ehitasime taburettidest ja harjavarrest. Ma tahan, et nad ise oleksid ka loovad, et ükski tegevus ei jääks selle taha, et vahendeid ei ole. Multifilmi tekst on ka laste endi improviseeritud, nad lihtsalt rääkisid või laulsid, mida nägid.  

Kuidas te jõudsite lastega animatsioonini?

Kui ma ise olin 11-aastane, siis liikus Eestimaal ringi kinobuss. Elasin maakohas, kinobussi tulek oli suur sensatsioon. Läksime vennaga sinna ja kohapeal meile näidati, kuidas multifilmi teha. Mu isal oli videokaamera, millega sai ka pilte teha. Kokkuvõttes sai luua animatsiooni, kus tegelased liikusid. Hakkasin vennaga koos animatsioone tegema. Mõtlesingi, et kui mina sain lapsena hakkama, siis saavad nemad ka kindlasti. Multimeediumivahendid on ju ümberringi. Ma üldse ei kahelnud oma rühma lastes.

Valisin lamenukk-animatsiooni, sest see on laste jaoks kõige lihtsam. Tahaks küll liiva-animatsiooni proovida, aga see on keeruline.

multifilm2.jpgMida animatsiooniga tegelemine lastele õpetab?

Koostööd. See on kõige tähtsam. Animatsiooni tegemisel märkasin, et mindi ikka riidu ka, kes mis tegelast liigutab. Teine asi – nad saavad aru, et see, mida telekas multifilmides näevad, ei saa päriselt olla, et see on samamoodi tehtud, nagu nemad tegid oma multikat. See paneb neid mõtlema, mis jääb kaadri taha.

Kõige lahedam oligi laste jaoks see, et nende loodud asi liigub. Tihti nad ei usugi seda: on küll minu joonistatud asi, aga kuidas ta liikuma sai?

Digimaailma vahendid, suured ja väikesed robotid – on need tänapäeva mänguasjad?

Ma ei pea neid mänguasjadeks. Neid saab kasutada õppevahenditena. See on võimalus laste mõistes mängu siduda kasulikuga nii, et nad ise ei saagi aru, et nad õpivad. Nende jaoks on see mäng, minu kui õpetaja jaoks mitte.

I koha saavutas Tallinna Tuule Lasteaed tööga „Tuuletrolli filmikompanii“. Lapsi juhendasid õpetajad Marian Vares, Laura Herne ja Raige Ifrad. Tuuletrolli filmikompanii loodi aasta tagasi ja selles tegutsevad 5- kuni 7-aastased lapsed. HITSA konkursiks valmis samanimeline lamenukk-animatsioon. See koosneb kolmest lühifilmist: „Kuidas kuningaga sõbraks saada“, „Kuidas president Eestit kaitseb“ ja „Kuidas karu unistusetaolist und nägi“. See kõik on seotud ka Eestiga, sest kõige tähtsam ongi valitseda suures sõpruses ja armastada oma kodumaad, vajadusel oma riiki kaitsta ja julgeda unistada suurelt. Väärib märkimist, et joonistamisele ja filmimisele lisaks improviseerisid ka muusika ja teksti lapsed ise.

II koha saavutas Tallinna Liikuri Lasteaed tööga „Laulupidu kutsub sõbrad kokku“. Vene õppekeelega Liikuri Lasteaias oli veebruarikuu pühendatud tutvumisele Eesti sümboolika ja traditsioonidega. Lasteaed asub Lasnamäe kõrgendikul lauluväljaku läheduses, seega ei valitud multifilmi teemat juhuslikult. Lasteaias toimus oma väike laulu- ja tantsupidu, mille fragmenti kasutatakse ka multifilmis. Laste jaoks oli suur töö rahvarõivastes nukkude joonistamine ja väljalõikamine, neid tuli teha päris suur hulk. Paberile tuli joonistada ka taustad: Tallinna lauluväljak laulukaarega, Raekoja plats, Pikk Hermann. Nukud kõnnivad, tantsivad ja laulavad Tallinna ajalooliste paikades ja kokku sai sellest väga lustlik ja värvikirev multifilm. Lapsi juhendasid õpetajad Tatjana Krupi ja Irina Jevdokimova.

 

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Liis Viin