LAK-õppe päev „Lõiming õppes, võimaluste paljus“ toimus Tallinnas 6. aprillil, sellel osalesid LAK-õppest ja keelekümblusest huvitatud haridusasutuste juhid, aineühenduste esindajad, koolitajad, õppejõud, õpetajad. Temaatilise kuuga soovitakse Eesti koole ja lasteaedu tuua toimiva ja tõhusa keeleõppe meetodi juurde. Lõimitud aine- ja keeleõppe kuud korraldab Sihtasutus Innove koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja LAK-õppe võrgustikuga.

Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud kokku umbes 8000 last 36 koolist ja 63 lasteaiast. Liitunud on ka  10 kutseõppeasutust. SA Innove õppekava ja metoodika keskuse juhataja Natalja Mjalitsina sõnul on keelekümbluse eesmärk väga selge: et põhikooli lõpus oleksid noored mitmekeelsed iseseisvad õppijad. „Meie saame luua selleks tingimused. Oluline on keelekümblusprogrammi kvaliteedi tõstmine ja säilitamine, õpetajate metoodika-alase kompetensti laiendamine,“ sõnas Natalja Mjalitsina. Ta ütles, et LAK-õpe levib ennekõike vene õppekeelega haridusasutustes, kuid kindlasti on mõistlik selle laialdasem kasutuselevõtt just eestikeelsetes koolides. LAK-õppe põhimõtete rakendamine on toeks igale lapsele ning õpilasele sõltumata tema vanusest ja õppekeelest.

Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõdes, et LAK-õpe on oluliselt laiem, kui Eestis sellest räägime ehk laiem kui eesti keeles õpetamine vene õppekeelega koolis. LAK-õppe metoodikat saab rakendada mistahes keeleõppes. „Minu käest on ka küsitud, kas keelekümblus võiks olla kohustuslik. Praegu mitte, sest kvaliteet kannataks kohe,“ ütles Irene Käosaar. „Eesti keele õppimine on seotud kõigi ainetega, selle õpetamine (funktsionaalne keeleoskus) on kõigi aineõpetajate ülesanne.“

Sama mõttega alustas oma ettekannet professor Martin Ehala. „Riiklik õppekava kinnitab, et kogu õppimine on LAK-õppimine. Meie ühiskond on jõudnud uude ajajärku, oleme väljunud tööstuslikust maailmast infoühiskonda. Info loomisel, vahendamisel ja kasutamisel on oluline koht majanduses. Informatsiooni töötlemise oskus on infoühiskonnas keskne oskus. Info töötlemine toimub loomuliku inimkeele vahendusel, selle keele vahendusel, milles te oma töökohal töötate. See tähendab, et kaasaegse infoühiskonna tuumpädevus on võime keelt kõnes ja kirjas kasutada nii, et igapäevase töö, õppimise ja suhtlemisega toime tulla. Keelelised võimed on edukuse jaoks esmase tähtsusega. Peame andma õpilastele sellise keelekasutusoskuse, millega nad elus hästi hakkama saavad, funktsionaalne keeleoskus on üks võtmepädevusi,“ selgitas Martin Ehala. Ta rõhutas, et sellega peab tegelema kool tervikuna sõltumata kooli õppekeelest, suhtluspädevus on oluline. „Arvan, et koolid ei suhtu keeloskuse arendamisse kui kogu kooli ülesandesse, keeleoskust peetakse ikka emakeeleõpetaja reaks. Minu sõnum on, et iga kool peaks töötama enda jaoks välja konkreetse plaani, kuidas õpilaste suhtluspädevust ehk funktsionaalset keeleoskust arendada sellesama kooli õppekeele kaudu. Igas tunnis kasutatakse ju kooli õppekeelt aineõpetuseks. See ongi LAK-õpe.“

Ta soovitas, et aineõpetajad võiksid planeerida tunde, mis keskenduvad aine keelelisele küljele. Sel perioodil tehtud ainetöid võiks emakeeleõpetaja pisteliselt hinnata. Martin Ehala tõi ka näiteid, missuguseid keeleoskusi ainetundides arendada saab. Näiteks sotsiaalainetes õpetada-harjutada argumenteerimist ja väitlust; reaalainetes skeemide, tabelite jms teisendamist tekstiks, harjutada loogikapõhist arutlemist; kunstiainetes saab väljendada ning kirjeldada emotsioone ja teha arvustusi kunstinähtuste kohta. Kõikides ainetes saab õpetada refereerimist, tsiteerimist, akadeemilise teksti ülesehitust ja vormistust.

LAK-õppe praktilist poolt tõi kuulajateni pedagoog ja koolitaja Keith P. Kelly oma ettekandes „LAK-õppe rakendamisest: juhiseid ja näiteid“ (Putting CLIL into Practice – a Methodology for CLIL). Keith P. Kelly on vabakutseline hariduskonsultant, kes on keskendunud ainete õpetamisele võõrkeeles. Ta on õppinud Bristoli ja Manchesteri ülikoolides võõrkeeli ja inglise keelt ning on käsiraamatu „Putting CLIL into Practice“ kaasautor.

LAK-õppe päeval „Lõiming õppes, võimaluste paljus“ esinesid veel müügijuht ja erialaste koolituste koolitaja Margus Raud (Millises keeles me õpime ja õpetame?) ja  Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor  Aarne Saluveer (Laulusild. Lugu laulust kui keelest).

LAK-õppe kuul toimub teemakohaseid sündmuseid üle Eesti. Ürituste kalendriga on võimalik tutvuda Innove kodulehel.

Samal teemal:

• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Juhani Koivuviita: keeleoskus avab uksed inimeste südamesse