Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud


Avaldaja:Madli Leikop30. Juuni 2016

Tänavuste riigieksamite tulemused meedias erilist lainetust ei tekitanud, sest kõik oli kenasti keskmine ja stabiilne. Võimalust oma eksamitööga apellatsiooniperioodil tutvuda kasutas ligi 200 eksaminandi.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 20. korda ja kolmandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Eksameid sooritas  kokku 9642 eksaminandi.

2016. aasta riigieksamite keskmised tulemused kinnitasid suures osas viimase kolme aasta keskmisi. Matemaatika riigieksami tulemus on eelmiste aastatega võrreldes tõusnud ja eesti keele, eesti keele teise keelena ning võõrkeelte eksamite tulemused aastate lõikes stabiilsed.

55 eksaminandi sai vähemalt ühel eksamil 100 punkti ehk maksimumtulemuse. Mitmes aines 100 punkti sai üks õpilane Narva Kreenholmi Gümnaasiumist.

Üle 90 punkti sai sel aastal 1174 tööd, kõige rohkem matemaatikas – 605 tööd. 

Matemaatika

Matemaatika eksamiks said õpilased valida kas kitsa või laia matemaatika eksami. Kitsa eksami valis 3440 ja laia eksami 4604 noort.  Kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus oli sel aastal 39,9  ja laia eksami keskmine tulemus 56,3 punkti.
 
Sihtasutus Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi ütles pärast esialgse eksamistatistika avaldamist, et matemaatika eksami keskmise tulemuse tõus näitab kindlalt kolm aastat toiminud riigieksamite süsteemi juurdumist: „Keskmise tulemuse tõus rõõmustab ja näitab, et ilmselt on nii varasema õppimisotsuse tegemine kitsa ja laia kursuse, kui sel aastal ka matemaatika eksami valikul, olnud teadlikum. Eksamisüsteem on stabiilne ja nii õpilased kui õpetajad on sellest lähtudes tublit tööd teinud. Täpsematest põhjustest saame kindlamalt rääkida sügisel, peale esmaste tulemuste analüüsi.“

Matemaatika riigieksami ülesannetes liigutakse aasta-aastalt lihtsalt arvutamiselt loovamat mõtlemist ning matemaatika rakendamist nõudvate ülesannete poole. Kuna eksamiülesannetel on suur mõju koolis toimuvale, siis peegeldab eksam ka ootusi koolile. 

Eesti keel

Eesti keele eksamit tegi sel aastal 6884 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62,6 punkti. Viie aasta jooksul on tulemus  olnud stabiilne ja eelmiste aastatega sarnane. 

Missuguseks võib hinnata eesti keele tänavuste eksamitulemuste põhjal meie noorte arutlusoskust, väljendusoskust, õigekirjaoksust? Kas kirjandi puhul tuli tugevalt välja mõni lemmikteema? 

Vastab SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab

Eesti keele riigieksamitöö on koostatud nii, et lugemisosa tekstid toetavad kirjandi kirjutamist ja ülesanded võimaldavad keeleoskust näidata erinevate huvide ning võimetega eksaminandidel. Lugemisosa keskmine lahendatus on tavapäraselt kõrgem ning tasakaalustab kirjutamisosa madalamat lahendatust. Ühe või teise osaoskuse keskmise tulemuse kõikumine ei mõjuta aga oluliselt üldist tulemust. Positiivsena võib välja tuua selle, et 2016. aastal oli kõrge tulemuse (80 – 100 punkti) saanud õpilaste osakaal üsna suur ning 0 punkti ei saanud ükski eksaminand.

Hindajad on välja toonud, et õpilastel vajab arendamist analüüsi- ja üldistusoskus, ei osata sõnastada probleeme, refereerida teksti ega korrektselt tsiteerida. Lühikirjandi kirjutamisel tekitab raskusi arutlemine. Kirjandites domineerib kirjeldamine ja jutustamine, suur osa tekstidest on pinnapealsed. Jätkuvalt on probleemiks ka kesine õigekeelsus ning oskus mõtteid selgelt väljendada.

Sellel aastal kirjutamisosas lemmikvarianti ei kujunenud. Valiti kõiki variante. Lugemisosas valis üle 50% õpilastest ilukirjandusel põhineva variandi.
 
Omal ajal, kui eesti keele eksam muutmisele läks, olid selle üle suured vaidlused. Nüüd on eksamit uuenenud moel mitu aastat tehtud. Kas ja kuidas on see mõjutanud noorte eesti keele oskust?
 
Kaheosaline eksam võimaldab keeleoskust mõõta laiemalt ning see tähendab, et eksamitulemused kajastavad objektiivsemalt ka õpilaste keeleoskuse taset. Eesti keele riigieksam mõõdab nii funktsionaalset kirjutamis- kui ka lugemisoskust, kaudselt ka riiklikus õppekavas esitatud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Kindlasti mõjutab eksam õppeprotsessi. Eesti keele tundides on hakatud rohkem tähelepanu pöörama funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Funktsionaalne lugemisoskus on aga nüüdisajal üks võtmepädevustest.
 
Kui suurt huvi tunti võimaluse vastu oma eksamitööga apellatsiooniperioodil tutvuda? Mis eksami vastu rohkem huvi tunti?
 
Praegune kogemus näitab, et tutvuda soovitakse nii matemaatika kui eesti keele eksamitööga, pisut enam oli siiski eesti keele tööga tutvujaid. Kokku registreerus tutvuma 205 eksaminandi. Osa jäi ka tulemata, hinnanguliselt käis kohal 190 eksaminandi.

Võõrkeel

Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami (7586 eksaminandi) või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Võrreldes eelmise aastaga suurenes eksaminandide arv prantsuse (112 eksaminadi) ja saksa keeles (210 eksaminandi), vähenes vene (283 eksaminandi) ja inglise keeles. 

Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50-70% maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme tunnistuse. Tänavu oli neid 32% eksaminandidest. 75-100% maksimaalsest tulemusest saavutanud saavad B2-keeleoskustaseme tunnistuse (edasijõudnute tase). Neid oli tänavu 37% eksaminandidest. C2-taseme ehk kõrgeima keeletaseme tunnistuse (haritud emakeelekõneleja tase) said 2% eksaminandidest. 

Eesti keel teise keelena

Eesti keele teise keelena riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2146 õpilast. Eksami keskmine tulemus 60,4 punkti on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemusest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1186 õpilast. 

Vaata riigieksamite esmaseid tulemusi SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

 

 


 

Haridus- ja Noorteamet