Haridus- ja Teadusministeerium: kõrgharidusmaastiku kujundamine on riigi ülesanne ja vastutus


Avaldaja:Madli Leikop04. Detsember 2018

HTMi ning ülikoolide vahelised läbirääkimised uute halduslepingute sõlmimiseks ja vastustusvaldkondade täpsustamiseks on jõudnud lõpusirgele. Kokkulepped sõlmitakse aastateks 2019-2021. Need sisaldavad nii üliõpilaste vastuvõtu suurendamist kui vähendamist, sõltuvalt valdkonnast ja õppekavarühmast.

Läbirääkimiste eesmärk oli parandada kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele – vähendada ületootmist seal, kus kõrgharidusega spetsialistide vajadus on väiksem ja suurendada seal, kus ühiskondlik vajadus on selgelt olemas.

Tartu Ülikool teatas reedel senati otsusest mitte toetada riigiga sõlmitava halduslepingu kavandit. Ministeerium suhtub sellesse kohase tähelepanuga ning loodab kiiresti läbirääkimisi jätkata ja ülikooliga kokkuleppele jõuda.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et ülikoolid saavad raha juurde ning selle kasutamine on ülikoolide valiku küsimus. Võrreldes tänavuse aastaga kasvab 2019. aastal riigi toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks 4,4 miljoni euro võrra, ulatudes 163,3 miljoni euroni.

„Riik annab ülikoolidele raha kõrgharidusõppeks ja sellega kaasneb kokkuleppimine riigi vaates kõige olulisemates eesmärkides ja tegevustes,“ ütles Reimand. „Mõnedel erialadel näeme vastuvõtu vähendamise, osadel suurendamise vajadust, samas jääb ülikoolidele vabadus riigi eraldatavat ressurssi ülikooli siseselt jaotada. Kuidagi ei saa nõustuda mõttekäiguga, et riik annab uusi kohustusi ilma selleks raha eraldamata. Viipekeeletõlkide õpetamine ja terminoloogiatöö ei ole uued ülesanded.“

Lisaks kõrgharidusõppe toetusele saavad ülikoolid riigieelarvest toetust teadus- ja arendustegevuseks.

Ülikoolidele ettepanekute tegemisel lähtus ministeerium paljudest aspektidest, eelkõige OSKA uuringutest ning õppe- ja teadustegevust puudutavatest andmetest (sh vastuvõtu, katkestamise ja lõpetamise dünaamika, konkurss vastuvõtul, välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaal, eestikeelse õppe võimalused);  õppe- ja teadustegevuse kvaliteedihindamiste raportitest, valdkonnalähedase teadus- ja arendustegevuse tasemest.

Ühiskondlikus debatis on korduvalt kõlanud seisukoht, et riigil on kohustus ja võimalused kujundada kõrgharidusmaastikku ning riigilt oodatakse konkreetsemaid samme kõrgharidusõppe ja tööturu vajaduste paremini vastavusse viimisel.

Teadus ja kõrgharidus on üha olulisemad valdkonnad, mistõttu plaanib Haridus- ja Teadusministeerium lähitulevikus oma haldusalas nende valdkondade kureerimist veelgi tugevdada.

Juhul, kui riik Tartu Ülikooliga detsembris kokkuleppele ei jõua, kehtib uue lepingu sõlmimiseni eelmine, aastateks 2016-2018 sõlmitud leping ning rahastamine jätkub 2018. aasta mahus.

Ministeerium saatis lepingute eelnõud ülikoolidele arvamuse avaldamiseks ja ministeeriumitele kooskõlastamiseks 27. novembril ning ootab tagasisidet 5. detsembriks.

Lepingute sõlmimiseks peab haridus- ja teadusminister saama valitsuse heakskiidu.

Taustainfo

Kõrgkoolidele eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks toetust, mille aluseks on kolmeks aastaks sõlmitavad halduslepingud, kus on poolte olulisimad õigused ja kohustused.

Riigieelarveline toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks kasvas märkimisväärselt kõrgharidusreformi järgsetel aastatel kuni 2015. aastani, et kompenseerida ülikoolidele tasulise õppe kaotamise tõttu vähenevat tulu. Viimasel kolmel aastal on kõrgharidusõppe toetus kasvanud minimaalselt ning 2018. aastal eraldati 158,9 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on toetuse kasvuks 4,4 miljonit eurot lisavahendeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aleksi Tappula, Unsplash.

Samal teemal:

 

 

Haridus- ja Noorteamet