Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

Eelarve väärtustab õpetajaid ja õppejõude, lisaraha saab eesti keele õpe ning teadus


Avaldaja:Madli Leikop25. September 2019

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020. aasta eelarve toob õpetajatele ja õppejõududele palgatõusu.

Paljudesse vene õppekeelega lasteaiarühmadesse ja algklassidesse tuleb täiendavalt eestikeelne õpetaja. Teaduse rahastamine ei piirdu senise taseme hoidmisega, ees ootab rahastamise kasv.

„Järgmise aasta riigieelarves tehtud valikud kinnitavad rõõmustaval kombel tõsiasja, et just haridus on see valdkond Eestis, mis on maailma tipus ning seda on tarvis seda eelisarendada ka piiratud eelarvevõimaluste tingimustes,“ sõnas minister Mailis Reps.

Kavas on laiendada mullu alustatud ja edukaks kujunenud ettevõtmist, millega suunatakse eestikeelseid õpetajaid vene õppekeelega lasteaiarühmadesse. Kui eelmisel õppeaastal osales 53 rühma, siis aastal 2020 jõuab see kokku 150 lasteaiarühma ning lisaks ka üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Selleks eraldatakse lisaraha 3 miljonit eurot. Eesmärk on jõuda kõikidesse lasteaiarühmadesse ja algklassidesse. Seega pole end tõestanud ettevõtmine enam projektipõhine: kohalikud omavalitsused saavad nüüd ja edaspidi riikliku toetuse abil tasuda eestikeelse õpetaja tööjõu- ja koolituskulude ning õppevahendite eest.

2020. aastal kasvab üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk 65 euro võrra 1250 eurolt 1315 eurole. Riik eraldab 2020. aastal õpetaja töö väärtustamiseks koolipidajatele alammäärast 17% enam raha, mis teeb õpetaja prognoositavaks keskmiseks palgaks 1540 eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga. Järjepidev töö lisaks palgatõusule õpetajaameti väärtustamisel on ka tulemusi andnud: uuringute kohaselt on viie aastaga on nende õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, kahekordistunud.

Järgmise aasta eelarvega saab kõrgharidus 5 miljonit eurot lisaraha, mille abil saab kaasa aidata akadeemilise järelkasvule ja õppejõudude palkade konkurentsivõime tagamisele. Täiendava rahaga on võimalik suurendada õppejõudude töötasusid sarnaselt õpetajatele vähemalt 5% võrra. 

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab riigieelarves 0,71%lt 0,74%ni sisemajanduse kogutoodangust. Rahastamine riigieelarvest kasvab järgmisel aastal võrreldes tänavusega mitme ministeeriumi eelarves kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab kokku 5,3 mln eurot. Riigieelarvest on kavandatud teaduse rahastamiseks 216 miljonit eurot.

Eelarvega panustatakse ka koolirahu tagamisse, digipöördesse ja noorsootöösse

Uuel aastal on kavas koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine ja kasutajate digipädevuste suurendamine. Rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, aastatel 2021–2022 ülejäänud. Kõigile põhikooliõpilastele on kättesaadavad digiõpikud. Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Kokku panustatakse digipöördega seotud tegevustesse 14,9 miljonit eurot.

Senisest enam kui kolmandiku võrra suuremas mahus toetatakse koolirahu pakkuvate programmide levikut – kokku enam kui 500 000 eurot.  Koolid saavad valida sobiva seitsme erineva kiusamisvastase programmi hulgast.

Luuakse võimalus uute nutikate lahenduste arendamiseks noorsootöös, näiteks sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja noorsootööteenuste arendamine. Taotlusvooru maht on 1,7 miljonit eurot. Jätkub riigi toetus noorte huvihariduse ja –tegevuse arendamiseks, täiendavalt eraldatakse 15 miljoni eurot aastas.

Toetatakse eesti keele õpet väliseesti koolides ja kogukondades ning Üleilmakooli, kus õpib ligi 200 last ligi 20st riigist. Jätkatakse eesti keele e-õppe lahenduste arendamisega ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmiga: eesti keelt ja kultuuri õpetab rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis 100 õpetajat ja 50 lektorit. Kokku on selleks eelarves 0,9 miljonit eurot.

Allikas: HTMi pressiteade