Suvekoolis viiakse 7.-12. klassi õpilased kokku tehnoloogia- ja startup-ettevõtluse tippudest praktikutega, kelle juhendamisel ja julgustamisel jõuavad õpilased nädalase programmi vältel oma ideedest praktiliste ja kreatiivsete lahendusteni. Suvekool toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Eesti 2.0 kursuste kohta saab tutvustavaid videosid vaadata siit. 

Allikas: Eesti 2.0 koduleht. Foto: Unsplash, Alex Knight.

Samal teemal:

• Eesti 2.0 toob noored tehnoloogiahuvilised kokku õppeplatvormile ja suvekooli
• Tallinna koolide nutihuvilised kohtuvad ülelinnalisel robootikapäeval
• TTÜ Mektory tehnoloogiakool avab koolinoortele inseneeria instensiivõppe programmi NIP

3.–14. juulini Rumeenias Cluj-Napocas toimunud matemaatikaolümpiaadil osales ligi 600 õpilast 107 riigist.

Eestlastest oli parim Richard Luhtaru, kes sai hõbemedali ja üldarvestuses 111. koha. Aukirja vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendamise eest said Artur Avameri (üldarvestuses 290. koht), Toomas Tennisberg (üldarvestuses 320. koht) ja Kati Iher (üldarvestuses 368. koht).

Mitteametlikus riikide järjestuses tuli esimeseks USA, teiseks Venemaa ja kolmandaks Hiina. Eesti jõudis 107 riigi seas 51. kohale, mis on viimase kümne aasta paremuselt teine tulemus. Lähiriikidest olime eespool nii Lätist, Leedust, Soomest, Taanist kui ka Norrast, jäädes alla ainult Rootsile.

Kahel võistluspäeval lahendasid osalejad kokku kuus ülesannet. Maksimaalse punktisumma sai kaks õpilast – Agnijo Banerjee Suurbritanniast ja James Lin USAst. Nemad olid ka olümpiaadi üldvõitjad.

"Richard osales matemaatikaolümpiaadil neljandat aastat järjest ja saab osaleda ka järgmisel aastal. Tore on näha, et iga aastaga on tema tulemus paranenud. Veel pole ükski Eesti õpilane suutnud võita rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil kuldmedalit, nii et oleme järgmise aasta suhtes optimistlikud," lausus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur ja võistkonna juhendaja Oleg Košik.

Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 59. korda. Eesti võistkonda kuulusid veel Hendrik Vija ja Karl Paul Parmakson. Noortega olid kaasas juhendajad Oleg Košik ja Sandra Schumann.

Võistluse tulemused on kättesaadavad veebilehel www.imo2018.org.

Lisainfo: Oleg Košik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur, oleg.koshik@ut.ee

Toetuse andmise eesmärk on pakkuda üldhariduskoolide pidajatele ja koolidele tuge kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel ning luua tuge vajavatele õpilastele eeldused õppimiseks elukohajärgses koolis, võimalusel ka tavaklassis.

„Kõigile lastele parimate õppimisvõimaluste loomine saab toimuda edukalt vaid kõikide osapoolte koostöös. Paljud lapsed vajavad õppimiseks täiendavat tuge ja selleks kohandatud õpikeskkonda –  seda eesmärki kaasava hariduse meede kannabki,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul võivad projektid sisaldada nii ruumide kohandamist kui ka sisustamist ja õppevahendite või -materjalide ostu. „Näiteks võib olla erivajadusega laste kaasamiseks vaja kooli õueala kohandada, sisustada väiksemaid ruume või ehitada eraldi teraapiatube, paigaldada kaldteid või lifte. Toetatakse ka õppevahendite ja spetsiifiliste arvutiprogrammide ostu – täpset nimekirja ei ole, kõik sõltub konkreetse omavalitsuse ja kooli vajadustest,“ selgitas Parve.

Käesoleva vooru eelarve on kokku 9,5 miljonit eurot ning see on jaotatud eraüldhariduskoolide pidajate ja kohalike omavalitsuste vahel põhikoolis õppijate arvu alusel. Kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja saab toetust taotleda kuni talle kehtestatud piirsummani. Toetust saab taotleda kuni vabade vahendite lõppemiseni.

Taotlusvooru viib läbi Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kõik taotlejad on oodatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatavatele piirkondlikele kaasava hariduse arengupäevadele augustis ja septembris, kus tutvustatakse ka taotlusvooru üldtingimusi. Arengupäevade info ja registreerumine

Täiendav teave vooru kohta on leitav siit

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Kuidas koolis kõiki kaasata
• HEV-lapsed tavakoolis – toimib, aga lihtne ei ole

Miks on vaja ettevõtlusõpet? Mida noored sellest saavad? Nagu iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat tulevikku, huvitab iga kooli, kuidas vilistlastel läheb. Erinevad uuringud on näidanud, et paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada nn 21. sajandi oskusi ehk loovust, algatusvõimet, suhtlemis- ja koostööoskusi. Need kõik on tihedalt seotud ettevõtlikuks inimeseks kujunemisega.

Kuidas teadmised ettevõtlusest meid aitavad

Laulmist, joonistamist ja matemaatikat õpime enamasti ühtemoodi, aga oma andeid ja oskusi rakendama ning nende toel uut väärtust looma hakkame erinevalt, nii ettevõtja või ka palgatöötajana. Ettevõtlikkus ja lahenduste leidmisele orienteeritud suhtumine aitab igal elualal ning seda tuleb arendada maast-madalast.

Ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi on igal inimesel vaja selleks, et majandada oma perekonda, mõista tööandja motiive ja soovi korral muidugi ka rajada oma ettevõte. Kõigile noortele peab praktiline ja eluline ettevõtlusõpe kättesaadav olema. See toetab nende konkurentsivõimet elus – on panus meie tulevikku.

Ettevõtlusõpe 195 koolis

Kuidas on lood ettevõtlusõppega koolides täna? Ettevõtlusõppe vastu on huvi aina kasvanud, eriti viimastel aastatel. Praegu pakutakse seda juba 195 õppeasutuses ehk igas neljandas Eesti koolis, nende seas on 177 üldhariduskooli, 9 kutseõppeasutust ja 9 kõrgkooli. Julgustav on, et koolides, kus ettevõtlusõpet veel ei ole, on õpetajate seas algatajad ja teerajajad. Ent üksiku initsiatiiviga ei saavuta pikaajalist mõju, väga on vaja süsteemsust ning juhtkonna ja ka kolleegide tuge.

Aina rohkem on häid näited, kus kogu koolipere ühiselt planeerib tegevusi, lõimitakse õppeaineid ja seotakse õppetöö praktiliste, eluliste tegevustega, käiakse koolist väljas uusi teadmisi ja kogemusi saamas. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolidega koostööd tegema. Nad tahavad oma teadmisi ja kogemusi jagada – nii tundides firma tegevusi tutvustades, praktikakohta pakkudes kui õppuritega ühiseid asiseid ülesandeid lahendades.

Koostöö vorme on erinevaid, ka vastavalt vanusele, tuleb vaid julgelt esimene samm astuda. Edu ja Tegu ja Kaubandus-Tööstuskoja võrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ inspiratsiooniüritusel rääkisid poeketi Sõbralt Sõbrale esindajad sellest, kuidas koos kooliga õpetati Rakveres kaupluseruumides õppuritele nii ühiskonnaõpetust, sotsiaalset ettevõtlust kui ka kunstiõpetust kui kaupa väljapanekut seati. Rikka Ivvani talus õppisid Meremäe kooli lapsed eri tundide materjali praktiliste tegevuste ja talupidaja kogemuse kaudu. Toredaid näited on palju ning lastele meeldib klassist väljas õpe üldjuhul väga.

Küsige lastevanematelt!

Koolidel, kes alustavad ettevõtlusõppega, soovitan esmalt koostööpartnereid otsida lastevanemate seast, leiab ju väga erinevate elualade esindajaid. Ettevõtlikkuse arendamises on võtmesõnad süsteemsus ja järjepidevus, julgus eksida ja oskus sellest õppida. Nii kasvavad ettevõtlikud ja loovad, julged ja algatusvõimelised, alati lahendusi leidvad noored, kes saavad igas olukorras ja igal elualal hakkama.

Kuidas alustada?

Millest saab alustada kool, kus ettevõtlusõpet veel ei ole? On mitu moodust: juurutada ettevõtlusõpe iseseisvalt kooli õppekavasse, kasutades Edu ja Tegu programmi kursuseid ja metoodilisi juhendeid ning nende rakendamisel abistavaid koolitusi, samuti võib liituda „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi või Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga, millega kaasneb tugi ja koolitused. Praegu on liitumiseks hea aeg, sest läbi Euroopa Sotsiaalfondi saab Haridus- ja Teadusministeeriumi elluviidav Edu ja Tegu programm toetada koolides ettevõtlusõppe rakendamist.

Ülikoolide teadlaste, Innove, Junior Achievementi ja maakondlike arenduskeskuste ekspertide, aineõpetajate ning majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi koostöös on välja töötatud ettevõtlusõppe ained, kursused ja materjalid erinevatele haridustasemetele ja -liikidele ning neid piloteeritakse ka mitmes koolis.

Õppematerjalide kaasajastamise ja praktilisuse eesmärgil on olulisel kohal nii õppurite, õpetajate kui ka ettevõtjate hinnangud ja tagasiside. Senise piloteerimise käigus on kogenud ettevõtlusõpetajadki öelnud, et saavad uut teadmist ja metoodilisi lähenemisi õppes rakendamiseks. Samas on väljatöötatud ained, kursused ja õppematerjal soovituslikud ning neid saab iga kooli, õpetaja ja klassi vajadustele sobivamaks kohandada.

Edu ja Tegu toetab koolitustega

Kust saab kool ettevõtlusõppe arendamiseks mõtteid? Edu ja Tegu toetab koole ja õpetajaid koolituste ja muude ürituste kaudu. Ettevõtlusõpetajatele ja ettevõtjatest mentoritele välja töötatud täienduskoolituste fookus on ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse arendamisel, ettevõtlusõppe rakendamisel ning mentorlusel. Õpitut saab kohe rakendama hakata ning muuta õppetöö mitmekesisemaks. Ettevõtlusõppe koolituste kalender programmi kodulehel täieneb pidevalt. Kindlasti tasub kaasata ettevõtjaid. Häid ideid ja praktikaid, kuidas ettevõtjatega koos õpet läbi viia, jagame koostöös võrgustikuga ettevõtete ja koolide inspiratsiooniseminaridel.

STARTER

STARTER ehk kaheksa kõrgkooli koostöökava pakub õppuritele võimalust arendada oma äriideed koos selle valdkonna praktikute-ettevõtjatega ja sinna on osalema oodatud nii gümnasistid, kutsekoolide ja kõrgkoolide õppurid. 14. septembrini saab osaleda suurel ettevõtlikkuskonkursil. Siia ootame erinevas vanuseklassis noorte ettevõtlikke tegusid ja väga hästi sobivad nii kooliväliselt kui ka õppetöö raames läbi viidavad tööd. Võimalus teistega võrrelda motiveerib noori oma häid mõtteid ellu viima.

Ettevõtlusõpet aitavad mitmekesisemaks muuta mitmed põnevad tasulised programmid – ettevõtlusküla, ettevõtluslaager ja teised era-algatused. Need inspireerivad nii õpetajaid kui õppureid, kuid tervikliku õppe tarvis on vaja õpetaja tuge ja süsteemset õppetööd.

Sügisel uus taotlusvoor

Koolid saavad sügisel taas taotleda toetust taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ kaudu. Toetustega soovime muuta ettevõtlusõpet mitmekesisemaks, edendada eeskätt koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. Toetuse saamiseks peab kool rakendama või asuma rakendama ettevõtlusõpet, toetudes Edu ja Tegu raames välja töötatud ettevõtlusõppe moodulile ja abimaterjalidele. Projekti esitades tasub põhjalikult läbi mõelda ja lahti kirjutada, kuidas toetada süsteemse ettevõtlusõppe läbiviimist koolis, kuidas siduda teooriat praktikaga ning kuidas projekti lõppedes jätkub mitmekesine õpetamine ning koostöö partneritega. Kahe esimese taotlusvooru tulemusel jäid sõelale projektid, kus oli hästi ära selgitatud ettevõtlusõppe teooria ja praktika vaheline seos ning põhjendatud koostöö kooliväliste partneritega. Taotlusvooru tingimuste järgi peab vähemalt üks projekti partneritest olema üldharidus-, kutse- või rakenduskõrgkool. Rahastamisel on Euroopa Sotsiaalfondi toetus 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühe projekti toetus on 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalus. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel, korraldab SA Innove.

Toetuste abil saab kooli ettevõtlusõpe praktilisemaks. Kogu info ettevõtlusõppe programmi kohta on programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee ja tasub jälgida ka uudisvoogu www.facebook.com/ettevotlusope.

Kristi Ploomiga vestles Liina Pissarev. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tutvustavas erilehes 4. mail 2018. Foto: Koolielu arhiiv.

2016. aastal heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja Kultuuriministeeriumi koostöös algatatud projekti „Teater lasteaeda“ eesmärk on läbi tasuta kvaliteetse kultuurielamuse tõsta Eesti laste keskkonnateadlikkust. Projekti kahe aasta jooksul on külastatud 249 lasteaeda, kus on keskkonnahoiu teemalisi etendusi näinud juba 15 147 last.

Projekti esimesel 2016/2017 hooajal tõi trupp nimega Teatripisik lasteaedadesse Margus Värava loodud „Pudeli-Pille seiklused“ ja Miksteater mängis Donald Tombergi lastelugu „Erakordne veepudel“. Lõppenud hooajal külastas lasteaedu samuti kaks truppi – lisaks eelmisest aastast tuttavale Miksteatrile ka populaarne Piip ja Tuut Teater etendusega „Pobiseja“, mille on lavastanud Marek Demjanov.

„„Teater lasteaeda“ on olnud rõõmsaks tegevalt edukas – juba ainuüksi kahe hooajaga oleme jõudnud pooltesse Eestimaa lasteaedadesse ja jutustanud läbi kvaliteetse teatrielamuse taaskasutamise olulisusest 15 000 lapsele. Olen veendunud, et etendusi näinud mõtlevad nüüd rohkem meid ümbritsevale loodusele ning mõistavad, mida nad ise keskkonna hoidmiseks ära saavad teha,“ ütles Kaupo Karba Heategevusfondist Aitan Lapsi.

„Suur tänu kõigile projekti osapooltele. Nii projekti ellu kutsunud koostööpartneritele, lasteaiaõpetajatele kui ka Eesti puhtast loodusest, kultuurist ja kasvavast teadlikumast põlvkonnast hoolijatele, kes taaraautomaatide juures annetusnuppu vajutavad. Meie ühise panuse tulemusel saame projektiga jätkata ka järgmisel õppeaastal,“ ütles Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli.

Lõppenud hooaja 129 etendust jaotusid maakonniti järgmiselt: Jõgevamaa (13), Viljandimaa (24), Harjumaa (34), Pärnumaa (25), Lääne-Virumaa (11), Tartumaa (20), Hiiumaa (2), Raplamaa (1). Projekti kutsus ellu heategevusfond Aitan Lapsi ning seda rahastatakse pandipakendite automaatides tehtud annetusrahast koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Pandipakendiga.

Heategevusfond käivitas projekti „Aitan Lapsi“ 2011. aastal koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu ja teistega lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Sellest ajast alates on inimesed teinud pandipakendi automaatide kaudu annetusi ligi 690 000 euro väärtuses ning muusika, kunsti, kirjanduse ja teatri juurde on aidatud enam kui 110 000 last. Lapsi saab aidata igaüks. Selleks piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 338 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP Maksimarket ja Konsum, Stockmann, Kaubamaja, Grossi Toidukaubad ja Keila TÜ.

Allikas: Heategevusfond Aitan Lapsi SA

Samal teemal:

Mäng võib olla ka õpetaja töö

Loodusteaduste ja -tehnika valdkonna huviringide mitmekesisus on huvihariduses ja -tegevuses vähene. Selleks, et anda ideid ja lihtsustada uute teadushuviringide käivitamist, sisaldavad loodud üheksa näidisõppekava nii õppeprotsessi kirjeldusi kui metoodilisi juhiseid juhendajale.

Näidisõppekavad pakuvad tähelepanekuid ja ideid, mida huviringides läbi viia. Näiteks loodusõpetuses on eksperimentide hulka valitud nii meisterdamist kui vaatlemist ja uurimist. Kosmoseringides saavad õpilased teoreetilisi teadmisi universumist ja astronoomiast ning lisaks õpivad läbi viima mõõtmisi, katsetama prototüüpe ja tegema meeskonnatööd. Inseneeria aitab alustaval või juba toimival huviringil tutvustada elektroonikat, prototüüpide loomist ja testimist.

Audio-videoproduktsiooni näidisõppekava aga jagab nõuandeid, kuidas õpetada noortele videote tegemist, et saada osavateks youtuberiteks.

Näidisõppekava testinud Pernova hariduskeskuse õppealajuhataja Astrid Viik ütles: „Näidisõppekavadest on suur abi noorele juhendajale, kes pole enne õppekava tegemisega kokku puutunud. Kui noor õpetaja leiab näidisõppekavadest endale sobiva teema, saab ta sellest palju tuge. Kindlasti tuleks jätkata samasuguste näidisõppekavade tegemist ja lisada rohkem huvikooli õppekavade lõimingut, mis annaks  parema praktilise väljundi ja meeskonnatöö kogemuse.“

Veel lisanduvad uued näidisõppekavad selle aasta oktoobris-novembris  järgnevatele huviringidele: „Rakett69 huviring“, „Mänguline matemaatika“, „Loodusteaduslikud eksperimendid“, „Teaduslik kokandus“, „Teadusteater“, „Leiutamine“ ning „Lennundus ja droonid“. Näiteks on huviring "Mänguline matemaatika" planeeritud 9-12aastastele lastele, kus matemaatika lõimitakse programmeerimise ja robootikaga. Tundides lahendatakse elulist probleemi esmalt matemaatiliselt, hiljem see visualiseeritakse roboti abil ning korraldatakse katseid. 

Valminud näidisõppekavad:
1.Loodusringid „Loomariiki avastamas – esimesed tutvused“ või „Maa ja teadus“ 1.-3. klassile ja 4.-6. klassile „Seiklused loomariigis – lõputu mitmekesisus“ või „Geoloogiaring ehk tunne Eestimaad“. 
2.Loodusõpetuse praktilised tegevused 1.-3. klassis „Igapäevane teadus lastele“ 1. osa, 2.osa ja 3. osa. 
3.Kosmoseringideks saate mõtteid kahest näidisest „Uurime Universumi“ ja „Astronautika akadeemia“, mis on eelkõige 4.-6. klassile.
4.Tehnikavaldkonnast huvitatutele on ideid inseneeria huviringiks ja audio- ja videoproduktsiooniga tegelemiseks 7.-9. klassile.

Kõik näidisõppekavad leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Näidisõppekavad on valminud TeaMe+ programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Lisainformatsioon: www.etag.ee/teadushuviharidus 

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Unsplash, Nicolas Thomas. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium andis esmakordselt toetust huvialavaldkondade kvaliteedi arendamiseks
• Riik toetab tänavu ligi poole miljoni euroga 4523 noore malevasuve

26.–29. juunini Lätis Valmieras toimunud olümpiaadil osales 44 gümnaasiumi- ja põhikooliõpilast Lätist, Leedust, Poolast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist.

Baltimaade geograafiaolümpiaadi üldvõidu sai Läti, eestlased seekord auhinnalistele kohtadele ei tulnud. Eestit esindasid Andreas Must Tallinna Reaalkoolist (21. koht), Tiit Vaino Vinni-Pajusti Gümnaasiumist (28. koht), Oliver Mõttus Elva Gümnaasiumist (29. koht), Markus Vaher Tallinna Reaalkoolist (33. koht), Uku Konsap Võru Kreutzwaldi Koolist (34. koht) ja Kaspar Klettenberg Tallinna Õismäe Gümnaasiumist (35. koht).

Võistlejad lahendasid multimeediatesti ja tegid välitöid. Osalejad kaardistasid kesklinna lähedal asuvat ja Gauja jõega ümbritsetud piirkonda Krāču kakts. Vaatlemisel tuli noortel tähelepanu pöörata ehitusmaterjalidele, hoonete seisukorrale, maakasutusele, sotsiaalsele segregatsioonile ja arutleda ka tulevikuperspektiivide üle.

Teisel välitööl keskendusid õpilased Daibe loodusõpperajal metsade mitmekesisusele, mulla omadustele ja mõhnade geomorfoloogiale. Vastata tuli ka küsimustele kalavarudest, naftatööstustest, tondilinnadest ja nomaadlikust eluviisist.

Vabal ajal said noored oma teadmisi proovile panna võistlusel, kus tuli vastasest kiiremini näidata kaardil, milline maa on saanud oma nime soo järgi või kus asub kuulus Tokaj veinipiirkond. Lisaks said õpilased ringi vaadata Valmieras ja Cēsises.

Andreas Must, Tiit Vaino, Markus Vaher ja Kaspar Klettenberg osalevad juuli lõpus rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil Kanadas.

Eesti õpilaste osalemise olümpiaadil korraldas Tartu Ülikooli teaduskool, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Anu Printsmann
Tallinna Ülikooli maastiku-uuringute teadur, võistkonna mentor
Tel 5347 1524
anu.printsmann@tlu.ee

2017/18. õppeaasta eTwinningu projektivõistluse võidutööd on  Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli eTwinningu projekt „Life is like rainbow“ („Elu kui vikerkaar“) õpetaja Leila Lehtmetsa juhendamisel, Metsküla Algkooli projekt „Scratch me, if you can!“ õpetaja Pille Kaiseli juhendamisel ja Narva Lasteaia Põngerjas projekt „Small scientists discovering the Earth“ („Väikesed teadlased avastavad Maad“), juhendaja õpetaja Natalja Varkki. Nende kolme kohat saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist „Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised“. 

Esile tõsteti veel järgmiseid projekte: 

GPS ART, parim õuesõppe projekt. Juhendaja õpetaja Eve Saare, Pirita Kose Lasteaed.

GPS ART (GPS-kunst) kutsus lapsi matkama ja joonistama. Kasutades nutiseadmes Endomondo äppi, salvestasid lapsed ekraanil nähtava joonisena oma teekonna või teekonnad. Moodustusid kujundid, või planeeriti teekond teadlikult nii, et lõpuks tuli välja soovitud kujund. Sellest omakorda tehti joonistus, mis lõpuks laeti projektikeskkonnas Padleti seinale kõigile imetlemiseks. Mida kõike lapsed jalutades joonistasid! Virtuaalsel näitusel on piltidel koerad, kassid, linnud, lilled, hobune, hulk eksootilisi loomi, laevad, majad, lapsed ja isegi üks jäätisetuutu. Lisaks pildistasid lapsed ka matkal nähtud loodust ja muud teekonnal kogetut. Need pildid on samuti projektikeskkonnas üleval. GPS-kunsti tegid huvilised Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Türgist ja Hispaaniast. 

Yellow Stars` Stories, parim eTwinning Pluss projekt. Juhendaja õpetaja Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool.

Projekti „Kollase tähe lood“ keskmes on folkloor ja muinasjutud. Muinasjutud õpetavad headust, sõprust, üksteise abistamist. Projektis osalesid Eesti, Saksamaa, Armeenia, Aserbaidžaani, Leedu, Kreeka, Poola ja Horvaatia 6-10-aastased lapsed. Nad mõtlesid ise muinasjutte välja ja illustreerisid neid; laulsid ja võtsid laulud videosse, tegid käsitööd, postkaarte jpm. Peategelane oli kõikides lugudes kuldne imetäht (tähed) ja kõik tehtu on üles pandud projekti blogisse TwinSpace´is.

My Fatherland – 100!, parim isamaaline projekt. Juhendaja õpetaja Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kool.

Rahvusvahelises projektis „Mu isamaa – 100!“ tähistati Eesti, Leedu, Läti ja Soome 100. sünnipäeva. Lapsed koostasid oma isamaa kohta stendi, kus tutvustasid olulisemaid fakte ajaloost, kultuurist, tänapäevast; kirjutasid isamaalise luuletuse; kirjutasid, mida nad oma kodumaale sünnipäevaks soovivad; näitasid, kuidas nad tähistavad naaberriikide suurt juubelit. Kõik tehtu pandi ülesse projekti töökeskkonda TwinSpace´is. 

RoboMath, parim robootikaalane projekt. Juhendaja õpetaja Triinu Grossmann, Haanja Kool. 

Eestist osales projektis veel Türi Põhikool (õpetaja Laine Aluoja) ja Norrast Steinberg skole (õpetajad Kim Gjertsen ja Lisbeth Lidguist). 

Projekti eesmärk oli parandada õpilaste digitaalset kirjaoskust ja probleemide lahendamise oskust, kasutades selleks programmeerimiskeelt. Eesmärk saavutati matemaatika ja loogilise mõtlemise praktiliste rakenduste abil, koostööd tehti haridusrobotite Ozobot, Meet Edison ja EV3 programmeerimisel. Kasutati avatud lähtekoodiga või muul viisil kergesti ligipääsetavaid programmeerimiskeskkondi. 

Õpilased pidid välja selgitama, mida nad juba teavad robootikast, ja jagasid seda projektipartneritega. Töötati rahvusvahelistes gruppides, igas üks Haanja, üks Türi ja üks Steinbergi kooli õpilane. Haanja õpilased kasutasid EV3 robotit, Türi õpilased Ozobotti ja Steinbergi õpilased Meet Edisoni. Kõik õpilased täitsid neli ülesannet ja andsid tehtust ülevaade TwinSpace'is. Projekti lõpus hindasid õpilased projekti tervikuna ja andsid tagasisidet.

Ära märgiti ka projekt „Huvitav praktikapäev“ (An intresting Practice Day), parim eTwinningu projekt kutsehariduses; Ruth Leping ja Marje Jesjutin, Pärnu Kutsehariduskeskus. Samuti „Loomingulised eurooplased“ (Creativ Europeans) kui parim kunstiprojekt; Ingrid Pius, Tartu Hiie Kool.

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

2018/2019. aastaks pälvis märgise „eTwinningu kool“ 1211 kooli üle Euroopa. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat. 

Esmakordselt välja antud tiitliga tunnustati ka seitset Eesti kooli ja ühte lasteaeda: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool. Selle kohta saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist "Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest".

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu suvekool 2018 toimub Pärnus 21.-22. augustil
• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu juht Kristi Ploom märkis, et õppurite ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtluse õpetamine on Eesti paremaks muutmisel võtmeküsimus. „Konkursiga innustame noori oma ettevõtlikke ideid ellu viima, soodustame õpilaste initsiatiivi ja õhutame koostööd tegema. Konkursil osaledes saab ka pikk suvevaheaeg põnevamalt sisustatud,“ sõnas Ploom.

Ettevõtlikke tegusid saab esitada konkursile kahes kategoorias: äriline tegu, mille tulemusena valmib toode või teenus ning sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada näiteks mõnda kogukondlikku probleemi. Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidud.

Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Osaleda võib ka üksi, ent meeskonnatöö eest saab lisapunkte, sest suuremate tegude tegemiseks on üldjuhul vaja rohkem abikäsi ning tiimitöös tekkiv sünergia aitab lastel ja noortel tegusid paremini ellu viia. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval TTÜ Mektorys oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.

Konkursi tingimused

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Miks annan ettevõtlusõppetunde suisa viies koolis?
• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust