Tugikeskuses tegutsevad psühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeedid, eripedagoogid, abiõpetaja. Ehk siis Viimsi koolis on tugispetsialistid kõik käepärast võtta. Kui logopeedi roll on igas Eestimaa koolis ühesugune, siis abiõpetajate ülesanded varieeruvad. Abiõpetaja võib olla HEV-õpilase abistaja tunnis, ta võib aidata õpetajat tunni läbiviimisel, asendada vajadusel eripedagoogi, juhendada last individuaalõppel, olla puudega lapse isiklik abiline või… Viimsi keskkooli tugikeskuse juhataja Lemme Randma, kas abiõpetaja roll on praegu määratlemata?

„Ei ole jah määratletud. Meie koolis on abiõpetaja töö neist loetletud asjadest veel teistsugune.

Kui räägime abiõpetajast, on see ikkagi pedagoogiline ametikoht, ehk abiõpetaja sekkub pedagoogiliselt. Kui me räägime füüsilisest toest, siis on tegu tugiisikuga ja ta tuleb hoopis sotsiaalvaldkonna poolt, tugiisiku töötasu ei maksta kooli eelarvest. Ja individuaalõppel oleva lapsega tegeleb ikkagi eripedagoog: laps on individuaalsele õppele viidud, sest tal on mingi erivajadus, ta vajab eripedagoogi abi. Kui aga õpetaja toetab last tunnis pedagoogiliselt, samas jälgib pärast tunde, et ka kodused tööd saaksid tehtud, siis ta võiks olla abiõpetaja.“

Abiõpetaja roll on keeruline

Viimsi keskkoolis on abiõpetaja abiks õpiraskustega laste puhul: ta aitab klassiruumis HEV-õpilast ja sedakaudu ühtlasi ka tundi andvat õpetajat. Käitumishäirega laste puhul käib abiõpetaja väikeklassi juures (kuni neli õpilast, ka kuni kuus õpilast) abiks põhiainetes.

„Põhiliselt peaks abiõpetaja olema õpetajale abiks. Oleme seda teed läinud ja jälginud, et me mitte kunagi ei võta niisama lapsi tunnist välja. Õpilane on oma klassikollektiivi juures. Kui me käitumisprobleemidega lapse klassist eemaldame, siis anname klassile mõista, et see laps on „sildiga“. Ja anname suure ebaturvalisuse õpilasele, kes ei tea, mis klassikollektiivis toimub, mis hinnanguid seal antakse, kui kiiresti läheb ülejäänud klass õpingutega edasi. Käitumisprobleem ei lahene, vaid ebamugavustunne süveneb,“ selgitas tugikeskuse juhataja Lemme Randma.

Lemme Randma.

Ta rõhutas, et abiõpetaja roll on keeruline. „Üks on, et abiõpetaja koht ei ole kõrgelt rahastatud, sest ta ei valmista tunde otseselt ette ega tee pärast tunde kokkuvõtteid. See muidugi oleneb, meil näiteks teeb abiõpetaja keerulisemate juhtumite puhul õpetajatega tihedat koostööd, kuidas õppeülesanded lapse jaoks söödavamaks teha.

Teiseks – abiõpetaja peab olema tohutult konfidentsiaalne inimene. Ta võiks rääkida õpetajate probleemidest, klassis ja tunnis toimuvast, aga meil on kokkulepe, et abiõpetaja sellest ei räägi. Kohe mitte midagi ei räägi. See annab turvalisuse aineõpetajale ka.“

 „Nähtamatu“ abiõpetaja

Lemme Randma toob välja veel ühe momendi, mis teeb abiõpetaja töö ainulaadseks: „See on jälle tunde küsimus  – abiõpetaja ei tohi seda ühte last väga fookusesse tõsta, nii et tollel ebamugav oleks. Lapse abistamine ei tähenda, et ta istub kogu aeg tema kõrval ja lahendatakse koos ülesandeid. Ta abistab ka teisi, kes hätta jäävad. Lapsed teavad, et nad saavad vajadusel abi, ei jää tähelepanust ilma, ja see annab mõnusa tunnirahu. Samas kogu selle tegevuse juures peab abiõpetaja „nähtamatu“ olema, sest ei tohi õpetajat segada.“

HEV-lapsed tavakoolis – KOV toetab

Viimsi kooli tugikeskuse tegevust toetab kohalik omavalitsus. Suure kooli kohta koolist väljalangejaid praktiliselt ei ole. Tööl on üks täiskohaga sotsiaalpedagoog 6.-12. klassini, teine sotsiaalpedagoog on nn väikses majas (1., 2., 3., ja 5. klass). Veel kaks logopeedi, üks psühholoog algkooli poole peal, ja loodetavasti 1. veebruarist teine psühholoog veel. Eripedagoogid on väikeklasside õpetajad ja neid on ametis viis.

Nii et teie koolis see, et HEV-lapsed õpivad tavaklassis, tegelikkuses juba toimib?

„Jah, reaalselt toimib, aga lihtne ei ole. Nüüd valmib küll Randvere kool, kuhu saab osa HEV-lapsi suunata, aga väikeklassid jäävad ka siin alles. Eelkõige vajab HEV-laps teistsugust õpetajat, ta vajab eripedagoogi. Ei ole nii, et paneme väikeklassi ette klassiõpetaja. Kui klassiõpetaja spetsiaalseid metoodikaid ei tunne, jääb ta jänni. Olen selles suhtes kriitiline: kui inimesel ei ole soodumust, sisemist soovi olla eripedagoog, siis lihtsalt teadmiste täiendamisega teda selleks ka ei tee.“

Õpiraskusega õpilane, mis see tähendab? Ikka on ju lapsi, kes teistest natuke vähem oskavad.

„Õpiraskus võib olla ka ajutine. Mina seostan seda sellega, et metoodika, mida õpetaja kasutab, ei pruugi õpilasele sobida. Siis ongi eripedagoog heaks puhvriks, kelle ülesanne peaks olema natuke diagnoosida, otsida, aidata järgi ja leida see meetod, mis töötab, mida õpetaja saaks kasutada. Klassiõpetajatel on tänase päeva jaoks liiga vähe eripedagoogilist lisaharidust.“

Kuidas teie koolis laps tugikeskusesse jõuab?

„Täiesti erinevalt. Lapsevanem võib märgata, klassijuhataja, aineõpetaja; ka kaasõpilane võib anda märku, et midagi on valesti. Tugikeskus ei ole karistus, me hoiame kätt pulsil ja aitame.“

Väikeklass õpilaste ootel. Madli Leikopi fotod. 

Samal teemal: 

• Selged reeglid aitavad last ja õpetajat
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Erivajadustega laste õpetajatele tuli Haapsalu kolledžist täiendust