Noorma pälvis tunnustuse eelkõige Miljon+ projekti käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kevadel alanud projekt Miljon+ on suurendanud inimeste teadlikkust Vikipeediasse kirjutamisest. Projekt on ühiskingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks. Miljon+ projektiga on juba liitunud Eesti Keeletoimetajate Liit, Eesti Advokatuur, Swedbank, Eesti Maaülikool ja sajad keelehuvilised üle Eesti. 

„Vikipeediat ei kirjuta kusagil salapärases instituudis selleks palgatud spetsialistid, Vikipeedia koostamine on kogu eesti rahva ühine asi,“ selgitas Vikipeedis sõbra auhinna saanud Mart Noorma. „Eestikeelse Vikipeedia kvaliteet näitab internetiajastul, kuidas me oma keele eest hoolt kanname ja seetõttu on ka Tartu Ülikoolis õppejõud ja üliõpilased võtnud maailma suurima eestikeelse entsüklopeedia toetamise oma südameasjaks.“

„Vikipeedia on stabiilselt arenenud ja oleme viimasel aastal jõudnud akadeemilise tunnustuseni ning soovime koostöös Tartu ülikooliga jõuda 2020. aastaks miljoni eestikeelse artiklini,“ kirjeldab asjade seisu Wikimedia tegevjuht Marta Peebo. „Selle eesmärgi loodame saavutada koostöös partneritega ja kasutades ära tehnoloogia uusi võimalusi. Vikipeedia sõbra auhinna olemegi ellu kutsunud selleks, et tugevdada koostööd teadmiste vaba kättesaadavuse eest seisvate organisatsioonide ja algatustega.“

Eestikeelse Vikipeedia algatasid 15 aastat tagasi prantslane kasutajanimega Kalev ning hollandlane varjunimega Fransvannes. Eestlaste seas hoogustus veebientsüklopeediasse kirjutamine alles aasta hiljem.

Ülemaailmse veebientsüklopeediaga soovitakse luua keskkond, kus igal inimesel oleks võimalik vabalt kätte saada ning panustada inimkonna ühisteadmiste pagasisse. Sellega seoses tutvustati Vikipeedia 15. sünnipäeval Lawrence Lessigi raamatu „Free Culture” eestikeelset tõlget ning avaliku omandi manifesti, millele on oodatud alla kirjutama Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv ning kõik ühingud, mille missiooniks on avaliku teabe ja kultuuri levitamine.

Vaba kultuuri digitaalse kättesaadavuse teemadel saab kaasa mõelda 1.-3. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Open licences, open content, open data: tools for developing digital humanities”, kus lisaks maailmakuulsatele vikipedistidele ja teadlastele võtavad sõna Tartu Ülikooli eesti keele osakonna õppejõud Liina Lindström ja Andres Kimber.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Miljon+ artiklit Vikipeediasse! Digihariduse konkursi võitjad on selgunud
• Eesti Advokatuur toetab rahvusülikoolis algatatud projekti Miljon+

Suvekoolis jagatakse kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustatakse eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, koolituse läbivaks teemaks on kaasamine. Seekord kõige laiemas tähenduses – kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse.

Suvekoolis peatutakse sellel, kuidas saada eTwinningu kooliks ja missugust meeskonnatööd see eeldab, millised tööriistad on õpetaja käsutuses oma kolleegide kaasamiseks. Üheskoos arutatakse, missuguseid võtteid võiks projektitöös kasutada veebipõhise grupitöö tegemisel. Tehakse ka praktilisi töid. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Veel parimatest eTwinningus
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• Aktiivõpe eTwinningu kaudu

Harmi õpipaik jätkab samas majas ehk endises mõisahoones, kus kool seni tegutses omaette õppeasutusena. Õpipaik jätkab samade õpilaste (1.-6. klass) ja nii uute kui juba tuttavate õpetajatega. Ja jätkab looduskaunis kohas rõhuga loodusõppel ja projektõppel. Eriliseks maiuspalaks tõotab kujuneda võimalus ratsutamist õppida. 

„Juba pikka aega on õpilaste arv Harmis vähenenud. Kooli pidaja, kohalik omavalitsus mõtles, mida Harmiga üldse teha,“ rääkis Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar, kes praktiliselt suvi läbi on Harmi õpipaika uueks õppeaastaks ette valmistanud. „Nii tuligi meile info, et sellel õppeaastal liitub Harmi Kool Kose Gümnaasiumiga. Minu vaatevinklist oli just see oluline, et mis me Harmi kooli hoonega teeme, uksed lihtsalt sulgeda on ju kõige lihtsam. Samas Kose Gümnaasium on ikkagi maagümnaasium, igal maagümnaasiumil võiks olla oma õpipaik looduslikus keskkonnas. Harmi õpipaigas saamegi erinevaid programme läbi viia ja see annab meile rohkem võmalusi. Otsustasime, et teeme midagi veel, ja nii tuligi ratsutamine sinna juurde, et motiveerida lapsi (ja lapsevanemaid) õpinguid jätkama Harmis. Õppetöö aluseks on ikka riiklik õppekava koos eesti keele, matemaatika, muusikaõpetuse ja kõige muuga, aga riiklik õppekava annab meile võimaluse teatud asju juurde pakkuda. Lihtsalt Harmi lapsed ei hakka käima Kosele, kõik, kes tahavad tegeleda õppetööga vaiksemas ja väiksemas keskkonnas, saavad seda teha Harmis. Ja Kose Gümnaasiumi lapsed saavad käia Harmi õppepaigas, saame seal loodusõpet teha, õppeprogramme sinna viia. Kahepoolne koostöö on nüüd palju mugavam.“

Kas oli eriarvamusi õpipaigana jätkamise osas? „Siin ongi see, kuidas me mõtleme, kas majanduslikult või hariduslikult, õpikeskkonna kontekstis,“ sõnas Martin Medar. „Hariduse andmine ongi kallis tegevus. Tuleb lähtuda õpilaste vajadustest. Meil on õpilasi, kes vajavad väiksemat kogukonda, väiksemat klassi, ja meil on võimalus seda pakkuda. Seda enam, et meil on ilus mõisahoone ja park, mida igal koolil ei ole.“

Ka lapsevanem Elo Liina Kaivo leiab, et kodulähedase kooli säilimine on oluline. „Eelõige turvaline koolitee ja kodu lähedus. Sest potentsiaali on Harmil palju olla hea kool heas keskkonnas, kasvatades hoolivaid kodanikke,“ ütles Elo Liina Kaivo.

Muidugi oli alguses lapsevanematel ka kõhklusi ja palju küsimusi, sest iga muudatus on keeruline. „Alati on pessimiste ja optimiste. Lapsevanemad kutsusid suve alguses kokku koosoleku, kus olukorda tutvustasid Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar ja mõned vallaametnikud. 9. augustil oli Harmi kooli pargis talgud-piknik, kuhu olid kutsustud kõik lapsed, lapsevanemad, tulevased lapsevanemad, kogukonna liikmed, uus personal. Korjati marju, tehti tuld ja grilli, küsimused leidsid vastused ja nüüd ootavad kõik huviga 1. septembrit. Martin Medar on teinud suure töö, et tõsta selle paiga atraktiivsust ja et väike kool sügisel säraks,“ sõnas Elo Liina Kaivo. Lapsevanemad omalt poolt panid paberile ka mõtted ja visiooni, missuguseid väärtusi ja traditsioone võiks õpipaik kindlasti edasi kanda. 

„Loodussuund on loomulik, kuna see koht on ideaalsete tingimustega otse looduse keskel. Tuleb vaid loota, et uued õpetajad ja juhtkond seda väärtustavad ja rakendavad. Ka ei näe ma probleemi, kui kõik see loodusõppe rakendamine aega võtab ja kõike kohe õpipaiga esimesel aastal ei tehta,“ rääkis lapsevanem Elo Liisa Kaivo. „Juba see, et laps käib sellises koolis, olgugi õppekava harilik ja ilma erilise suunata, teeb temast loodusest hooliva inimese, kuna keskkond toetab seda. Ratsutamine on väga hea näide sellest, kuidas luua kogukonna kooli, kasutada olemasolevaid võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Tuleb õpetaja naabertalust, tal on hobused ja teadmised ratsutamisest, miks mitte anda neid oskusi edasi kogukonna lastele. Lapsed ootavad seda väga. Ma arvan selmet suuri kaasaegse õpikeskkonnaga riigikoole luua ja lapsi siis sinna bussidega kokku vedada (mida toetab meie riigi hariduspoliitika), tuleks väärtustada väikesi maakoole olemasoleva keskkonnaga, mis selle vähese elu maal alles hoiaks.“

Missuguseid väljakutseid on õpipaiga loomine koolijuhile esitanud? „Veel kuu aega tagasi ei olnud mul Harmi tarvis mitte ühtegi õpetajat. See oli esimene väljakutse. Teine oli, et kuidas suudame kogu plaani ellu viia, kuidas suudame lapsevanemaid motiveerida, et lapsed saavad Harmis hea hariduse. Väga palju oli läbirääkimisi, koolijuhina oli mul palju suvetööd. Tänaseks on läbirääkimised peetud, lastevanematega on olnud mitu koosolekut, oleme tutvustanud neid uusi inimesi, kes lapsi õpetama hakkavad. Mõisakoole on palju, mõisakoole, kes pakub ratsutamist, mitte nii väga. Meie eesmärk ei ole olla erand, vaid et meie õpilastel oleks hea õpikeskkond. Mina lähtun põhimõttest, et õpilastele peab tagama kodulähedase kooli. See on oluline ka kogukonna jaoks,“ ütles Martin Medar.  

Fotod: Facebook, Martin Medar.

Samal teemal:

• Mõisa kooli!
• Mõisakool - väärtus omaette
• Uuemõisa mõisakool võib põhikooliks kasvada

1. septembrist tõuseb kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk 80%-ni kooliõpetaja alampalgast ehk vähemalt 840 euroni, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes. 

Lasteaiaõpetajad on õiglase palga eest seisnud aastaid. Selle kulminatsiooniks sai 2015. aasta suvel lasteaednike liidu korraldatud rattaretk, mille järel anti 15. juunil Toompeal riigikogule üle lasteaednike kollektiivne pöördumine ning selle toetuseks kogutud 27 220 allkirja. Ettepanek oli kehtestada lasteaiaõpetajatele sarnaselt kooliõpetajatega riiklik palga alammäär, mis kaotaks omavalitsuste võimalustest ja prioriteetidest tingitud suure palgalõhe. Praegu ulatub kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk piirkonniti 520 eurost 1087-ni.

Loe artiklit täismahus siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne
• Sihtasutused panid lasteaedade heaks jalad tööle

„Ingliskeelse õppe arendamine on Tallinna Ülikooli üks strateegilisi eesmärke ning avalduste arvu kasv aastast-aastasse näitab, et oleme nii olemasolevate kui ka uute loodud õppekavade arendamisega õigel teel,“ sõnas rektor Tiit Land.

Avaldusi bakalaureuseõppesse laekus 458, magistriõppesse 360 ning doktoriõppesse 91.
Populaarsemate õppekavade seas on bakalaureuseastmes õigusteadus ning poliitika ja valitsemine, magistriõppes rahvusvahelised suhted ja kommunikatsioonijuhtimine ning doktoriõppes infoühiskonna tehnoloogiad ja riigi- ja poliitikateadused.

Sel aastal oli vastuvõtuks avatud ka kaks uut õppekava, Eesti uuringud ning kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria, mille laekus vastavalt 19 ja 43 avaldust.

Riikide edetabelit juhib Soome 122 kandidaadiga, järgnevad Nigeeria 99, Pakistan 50, Bangladesh 65 ja Türgi 45 kandidaadiga.

Eelmisel aastal tegi TLÜ vastuvõtupakkumise 201 tudengile, sel aastal oli 18. augusti seisuga vastuvõtupakkumisi juba 308. Lõplik välistudengite vastuvõtustatistika selgub septembri alguseks.

Allikas: TLÜ koduleht. 

Samal teemal:

• Ülikooli suvekooli tullakse üle maailma
• Tallinna Ülikoolis suurim konkurss haldus- ja ärikorralduses

„Praeguse seisuga võib öelda, et uute õppijate vastuvõtt on läinud hästi, ametikooli tahetakse õppima tulla ja meil on enamik erialasid õppijatega täidetud,“ rääkis ametikooli direktor Neeme Rand. „Eriti palju oli taas täiskasvanuid, kes soovivad tsükli- või õhtuõppes uusi oskusi omandada. Kõik soovijad paraku kooli ei mahtunud, aga juba jaanuaris tuleb meil uus vastuvõtt.“

Kutsekeskhariduse erialades mahub veel õppima koka, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, majutusteeninduse ning väikelaevaehitaja erialadele. Lihtsustatud õppes on veel vabu kohti abikoka erialal.

Tsükliõppes saab veel õppima tulla väikelaevaehitaja, tegevusjuhendaja ja giidi erialale.

Õppekohad täidetaks sisseastumisavalduste laekumise järjekorras. Avaldusi võetakse vastu kuni 4. septembrini tööpäeviti kell 8-17 ametikooli linna õppehoones Kohtu 22/Vallimaa 5a. 

Lisainfo 452 4600 või info@ametikool.ee. 

Ametikool palub kõigil kooli sisse saanud õppijatel kinnitada oma õppimaasumine ametikool veebilehel.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis rohkem sisseastumisavaldusi kui mullu
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma

Põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevaks valminud filmis kommenteerivad meie põhiseaduse sündi ja käekäiku põhiseaduse loojad, aga ka õigusvaldkonna praktikud ja teoreetikud, Eesti endised ja tänased tipp-poliitikud ning põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Arhiivikaadreid kasutades on püütud luua Eesti riigiõiguse ajalugu ja selle loojaid jäädvustav püsiva väärtusega üldhuvitav ja eri põlvkondi kõnetav teos.

Koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga pöördus Sihtasutus Iuridicum kevadel Eesti juristkonna poole ettepanekuga toetada põhiseaduse olulisust jäädvustava filmi valmimist. TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks: „Lootsime, et juristid jagavad veendumust – Eesti riiki ja rahvast veerand sajandit tulemuslikult teeninud põhiseaduse rahvahääletuse aastapäev väärib tähistamist ning põhiseaduse tähtsus Eesti avalikkusele taaskord rõhutamist."

„Filmi idee on väga hea ja kõnetab nii tänast, homset kui ka aastakümnete tagust vaatajat," rääkis toetajate nimel Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

Filmi toimetaja ja produtsent on Tõnis Leht, režissöör Märten Vaher ja operaator Kristjan-Jaak Nuudi. Tootja Catapult Films OÜ.

Teleesilinastuse järgselt on film Eesti Rahvusringhäälingu portaalis kättesaadav järelvaatamiseks kogu Eesti avalikkusele.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

Infospetsialistid juhendavad, kuidas lugeda tasuta maailma tuntumaid ajalehti ja ajakirju nagu New York Post, Forbes, Vogue, Top Gear jne. Raamatutest on valikus viimase paari aasta jooksul Eesti ja maailma tunnustatud kirjastustes välja antud tootearenduse, reklaami, ettevõtluse, idufirmade, müügi, juhtimise, innovatsiooni, raamatupidamise ja personalijuhtimise valdkonna raamatud. Tegemist on Eesti raamatukogudest enamjaolt ainueksemplaridega, mida on võimalik eksklusiivselt pop-up raamatukogus laenutada kõikidel soovijatel tavapärase kolme päeva asemel kaheks nädalaks.

Lugejatel on võimalik kindla raamatu soovidest anda teada Facebookis ürituse “Pop-up raamatukogu Telliskivi Loomelinnakus” kommentaariumis. 

Pop-up raamatukogu asub F-Hoone kõrval muruplatsil ja kehvema ilma korral A-1 ja A-2 majade vahelises kangialuses. 

Järgmine pop-up raamatukogu toimub Telliskivi Loomelinnakus 31. augustil.

Allikas: RRi pressiteade. 

Samal teemal:

• Valik Mall Metsa viimase 10 aasta loomingust Rahvusraamatukogus
• Eesti Rahvusraamatukogus on pikem laenutusperiood

Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi Ülikool, millele järgnevad Stanfordi Ülikool ja Cambridge´i Ülikool. Tartu Ülikool pääses mainekasse edetabelisse esmakordselt 2016. aastal, asetudes möödunud aastal 401-500. kohale. Tänavu parandas TÜ kohta edetabelis saja koha võrra.  

TÜ õppeprorektor Anneli Saro: „Tõsiasi, et ülikooli positsioon erinevates mainekates edetabelites aasta-aastalt tõuseb, on kahtlemata tunnustus meie õppejõududele, teadlastele ja vilistlastele, kelle igapäevatööd rahvusvahelisel tasandil hinnatakse ja konkurentsivõimeliseks peetakse. Edetabelitesse pääsemine ei ole ülikooli jaoks eraldi eesmärk, kuid see annab tulevastele tudengitele kindlustunde, et siit saadav haridus on konkurentsivõimeline kõikjal maailmas ja Tartu ülikooli lõpudiplom on tööturul suure väärtusega.“

Shanghai Jiao Tongi Ülikool koostab alates 2003. aastast rahvusvahelist ülikoolide pingerida Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelit. Paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse igal aastal enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka pääsevad ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli preemia või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Lisaks on võimalik pääseda hinnatavate sekka, kui märkimisväärne hulk asutuse publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

Ülikoole reastatakse erinevate kriteeriumide alusel. Igal kriteeriumil on kindel kaal, mis kokku annab 100 protsenti. 

Kriteeriumid, mille alusel ülikoole hinnatakse, on järgmised:

1. Õppe kvaliteet (ülikooli vilistlaste pälvitud Nobeli preemiad ja erialapreemiad – (10%)
2. Töötajate kvaliteet (Nobeli preemia või Fieldsi medali võitjate arv töötajate hulgas – erineval perioodil preemia saanutel on erinev kaal) – (20%)
3. Mõjukate (highly cited – HiCi) teadlaste arv 21 teadusvaldkonnas (allikaks on Thomson Reutersi andmebaas) – (20%) 
4. Teadustulemused (ajakirjades Nature ja Science viimase viie aasta jooksul ilmunud publikatsioonid) – (20%) 
5. Eelmisel aastal SCIE-s ja SSCI-s tsiteeritud publikatsioonide arv – (20%)
6. Teadustulemused akadeemilise töötaja (FTE) kohta ehk eelmiste kriteeriumite osakaaludele vastavalt arvestatud punktisumma jagatud akadeemilise personali arvuga – (10%)

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool tõuseb maailma ülikoolide edetabelis järjest kõrgemale
• Edetabelite lõks - kuidas mõõta ülikoole?

Konverents keskendub praktilistele ja haridusfilosoofilistele teemadele ning õpetajaskonnal on võimalus otse- allikast teada saada, millised on ootused algavale kooliaastale, kuidas hakkavad mõjutama igapäevast hariduselu muutunud õigusaktid.

Neljapäeval, 24. augustil toimuv Valga hariduskonverents on kaheosaline: liikumisõpetajate lühiseminar viiakse läbi kell 9.00-10.25 kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis ning avamine ja põhiettekanded on teatrisaalis kell 10.30-16.15.

Konverentsile on oodatud kõik Valga linna ja maakonna pedagoogid ning teised huvilised. Osalemiseks palume registreerida konverentsile aadressil hariduskonverents@valgalv.ee kuni 22. augustini. Vabade kohtade olemasolul saavad osaleda ka need, kes on unustanud õigeaegselt registreeruda.

Konverentsi päevakava
•kell 9.00-10.25 lühiseminar liikumisõpetuse uutest suundadest - Maret Pihu, TÜ sporditeaduste instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor ja Helen Link, Eesti Ujumisliit
•kell 10.00-10.30 registreerumine põhikonverentsile
•kell 10.30-10.35 konverentsi avamine, tervitus Margus Lepikult - Valga maavanem
•kell 10.40-10.50 avakõne, Kalev Härk - Valga linnapea
•kell 10.55-11.30 „ Mida uut on HTM-s, suunad ja sihid", Mart Laidmets, HTMi asekantsler
•kell 11.35-12.15 „HEV õppe ja kaasava haridus", HTMi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand
•kell 12.20 -12.50 arutelu kaasava hariduse teemal, vestlusringis on Mart Laidmets ja Tiina Kivirand HTMist, Sirje Grossmann-Loot Eesti Lastefondist
•kell 12.55-13.45 lõuna (tasuta)
•kell 13.45-14.25 „Tähendus ja maine", Eesti Suhtekorraldajate Liidu president, PR Concept kommunikatsiooniekspert Aive Hiiepuu
•kell 14.30-.15.05 Tallinna Ülikooli teadur, psühholoog Grete Arro - ettekande pealkiri täpsustub
•kell 15.10-15.50 „Kompetentsimudelid praktikas", Aivo Adamson, Versobank AS juhatuse esimees
•kell 15.55-16.15 konverentsi lõpetamine

Päeva juhib Märt Treier. Konverentsipäeval tutvustavad ja müüvad uusi raamatuid ning õppekirjandust kirjastused Koolibri ja Atleks.

Allikas: Valga linnavalitsuse info. 

Samal teemal:

• Valga gümnasistid alustavad õppeaastat värskelt renoveeritud majas
• Valgas lükatakse uus haridusaasta käima konverentsiga