Uuemõisa mõisakool võib põhikooliks kasvada


Avaldaja:Madli Leikop22. Juuli 2015

Ridala vallas Läänemaal on kaalumisel, kas Uuemõisa mõisahoones tegutsev lasteaed-algkool 2016. aasta sügisest põhikooliks kasvatada. Esimesse klassi tulijaid on tänavu 27 ja üle aastate avatakse koolis kaks esimest klassi.

Ridala vallavolikogus on arutlusel arengukava, mille kohaselt saaks algkool-lasteaia laiendada põhikooliks, kooli spordiväljaku korda teha ning Uuemõisa mõisahoonest kujundada nii valla haridus, kultuuri- ja seltsielukeskus. Uuemõisa loss väärib kordategemist ja miks ei või olla üks väike mõisakool ilusa pargi keskel, arutatakse. Et euroraha mõisakorrastuseks ja kooli laiendamiseks ei saa, plaanib vald oma soojusettevõtte võimalikku müügitulu kasutada sihtotstarbeliselt Uuemõisas kohapeal.

Praegu tegutseb Uuemõisa lasteaed-algkool mõisa läänetiivas. Põhikooli avamiseks tuleb korda teha tühjalt seisev idatiib. Remonti vajab ka läänetiib ise: puudub ventilatsioon, elektrijuhtmed tuleb välja vahetada, päästeamet on teinud koolile ettekirjutuse täiendavad tuletõkkeuksed paigaldada.

Lasteaia-algkooli muutmisest põhikooliks on Ridalas räägitud aastaid, nüüd kui lapsi on Uuemõisa kooli 1. klassi kahe klassi jagu, on isegi oht, et läänetiib võib hakata algkoolile kitsaks jääma.

Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul lootis vald esialgu toetusrahale, kuid Uuemõisa põhikooli ehituseks ehk uute koolikohtade loomiseks toetust ei saa. Samuti ei saa koolivõrgu korrastamise meetmest raha võimla jaoks, nii et mõlemad suured objektid peaks vald tegema oma rahaga.

_Vaana_rest_Ojaste_vaike.jpg

Vääna mõisakool restaureeritakse ulatuslikult Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi toetuse abil. Foto: Karin Ojaste.

Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmide abil on alates aastast 2002 restaureeritud ja kaasajastatud kümneid mõisakoole. „Koolide omanikud tajuvad mõisakoolide väärtust ja otsivad aktiivselt rahastusvõimalusi, EMP mõisakoolide programmi restaureerimistoetuste taotlusvooru esitati 2013. aastal 15 taotlust, sh ka Uuemõisa mõisa korrastamiseks. Kahjuks jagus seekord raha vaid neljale koolile (Vääna, Suuremõisa, Koeru Aruküla ja Illuka). Seda enam on hea meel, et Ridala vald on hoolikalt kaalunud mõisahoone potentsiaali ja liigub edasi uute rahastusvõimaluste otsimisel. Uuemõisa mõisakompleks on koolile igati sobiv keskkond,“ tõdes programmi „Mõisakoolid - säilitamine läbi kasutamise“ juht Riin Alatalu.

Mõisa renoveerimise põhiprojekt on vallavalitsusel eelmisest aastast olemas. Selle järgi saaks idatiivas taastada kaht korrust läbiva saali ja ehitada valmis põhikooli 7., 8. ja 9. klassi ruumid mõisa idatiivas. Saali saaks kasutada spordisaalina. „Üks võimalus on teha oma kulu ja kirjadega korda idatiib ja jätta läänetiib ootele, lootuses saada toetust kooli nõuetele vastavusse viimiseks,” ütles Schmidt Lääne Elule.

Kogu hoone kordategemine läheb hinnanguliselt maksma 2,8 miljonit eurot, ainult idatiiva kordategemine miljoni euro ringis.

_Ruila_P‰hikool_K.Tang_vaike.jpg

Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi toel arendatakse Ruila mõisast kohalik haridus-, kultuuri-, koolitus- ja turismikeskus. Eelkõige on aga tegu hubase ja sõbraliku maakooliga. Foto: Katrina Tang.

Mõisakoolide programmi juht Riin Alatalu kommenteeris, et Uuemõisa on väärika ja põneva ajalooga uhke mõisakompleks. „Uuemõisast meenub esmalt muidugi de la Gardie perekonna põnev lugu, aga siin on paiknenud ka Läänemaa Õpetajate Seminar ja muusikaharidust jaganud Cyrillus Kreek. Uhke mõisakompleks on täna selgelt alakasutatud ja siia põhikooli rajamine on mõistlik nii kohalike laste kui ka pärandi kaitse mõttes," ütles Alatalu.

Kui on olemas raha, saab vald idatiiva ehitushanke välja kuulutada. Kui vallale kuuluva vara müük õnnestuks selle aasta sees, saaks ehitama hakata uue aasta alguses ja siis võiks 2016. aasta 1. septembril Uuemõisa põhikool olemas olla, ütles Schmidt Lääne elule.

Clipboard01KohilaSiplane.jpg

2013. aastal Püha Miikaeli kooli filiaalina alustanud Kohila mõisakool on Eesti noorim mõisakool. Foto: Martin Siplane.

Riin Alatalu lisas, et Eesti mõisakoolid on maailmas üsna unikaalne nähtus, millele ulatuselt sarnast leiame vaid Lätist. Eesti Vabariigi alustala oli radikaalne maareform, mille käigus võõrandati ligi 1000 mõisa. Riik ja omavalitsused kasutasid vabanenud hooneid kaasaegse koolivõrgu väljaehitamiseks. Kunagisest 300 mõisakoolist tegutseb täna 68 ja need on ühed parimad näited mitte lihtsalt koolikeskkonnast vaid ka sellest, kuidas me hoiame ja kasutame oma pärandit. Läänemaal tegutseb mõisakool veel Vatla mõisas ning Pürksi mõisas Noarootsis.

***

Loo Uuemõisa mõisakoolist seadis kokku Epp Alatalu. Fotod on pressipildid Arhitektuurimuuseumi näituselt "Mõisate kadunud hiilgus". Autorid: Martin Siplane, Katrina Tang, Karin Ojaste.

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet