Koolielu: Uudised

Kordusuuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”

Madli Leikop — Tue, 18 Apr 2017 11:48:48 +0300

Lastekaitse Liit koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga viib läbi kordusuuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”. Küsitluse eesmärk on analüüsida laste osaluse võimalusi ja kaasatust omavalitsustes, jälgida muutusi võrreldes 2006. ja 2013. aastaga.

Küsitlused viiakse läbi taas nii 7–18-aastaste laste ja noorte kui ka omavalitsuste seas.

Laste ja noorte elukvaliteeti mõjutab kogu ühiskonnakorraldus ning eelkõige elukorraldus nende kodukohas. Kas kooli- ja kodutee on turvaline, kas kohalik transpordikorraldus vastab laste ja noorte vajadustele, milliseid vaba-aja veetmise võimalusi soovitakse kasutada, kas koolikorraldus on lapsesõbralik, millised mänguväljakud on laste jaoks huvitavad jne – need on küsimused, millele on oluline saada vastuseid lastelt ja noortelt endilt.

MTÜ Lastekaitse Liidu juhatuse liikme Tõnu Poopuu sõnul on positiivne, et ühiskonna hoiakud laste ja noorte kaasamise osas on muutunud toetavamaks. "Siiski on senisest enam vaja juurutada põhimõtet, et lapsed ja noored on oma arengutasemest lähtuvalt kaasatud kohaliku elu kujundamisesse ja avaldavad oma arvamust," märkis Poopuu.

MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Linnade Liidu ja ENLiga viis ajavahemikul 2013–2016 läbi laiaulatusliku küsitluse „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”, millest selgus, et üle poole küsimustikule vastanud lastest ja noortest tahab, et tema arvamust kohaliku elu korraldamise kohta küsitakse. Uuringust selgus, et lastel ja noortel on rohkesti ettepanekuid oma kodukoha elukorralduse kohta ning nende mõtestatud kaasamise eelduseks on järjepidev koostöö laste ja noorte ning kohaliku omavalitsuse vahel.

Seega viib MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ajavahemikul aprill–august 2017 läbi kordusuuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides” eesmärgiga analüüsida laste osaluse võimalusi ja kaasatust omavalitsustes ning jälgida muutusi võrreldes 2006. ja 2013. aastaga.

Samuti on uuringu eesmärk leida ja levitada häid praktikaid ning tunnustada lapsesõbralikke omavalitsusi. Uuringu tulemused avalikustatakse septembri alguses, mis võimaldab laste ja noorte kaasatuse aspekti jälgida ka kohaliku tasandi valimisvõitluses, arvestades, et tegu on tulevaste, aga ka praeguste valijatega (võttes arvesse, et 2017 saavad omavalitsuse valimistel osaleda ka 16-aastased noored). Uuringu tulemustele põhinevalt koostatakse soovitused alustavatele omavalitsuste esindusorganitele laste ja noorte paremaks kaasamiseks ja osalusvõimaluste loomiseks.

Lastekaitse Liit kutsub kõiki omavalitsusi oma parimaid praktikaid laste ja noorte osaluse toetamisel jagama ja kõiki lapsi oma seisukohti avaldama!

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade.

Samal teemal:

35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone

Madli Leikop — Tue, 18 Apr 2017 11:30:53 +0300

Descartes'i kool, Descartes'i lütseum, 15. keskkool – erinevaid põlvkondi kõnetab erinev nimi, aga kooli hing on sama – ikka loovust ja loomingulisust, keeli ja kultuure, tervislikke eluviise ja koolirõõmu väärtustav. Sel nädalal tähistab kool 35. aastapäeva.

Loo ja foto saatis Koolielule kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur.

Kooli direktor Jaan Reinson ja õppealajuhataja Piret Paatsi ütlesid, et hoolimata aastatest on kool igavesti noor, sest iga aasta toob uued õpilased ja see hoiab ka õpetajad nooruslikud. „Meie kool on alati olnud tegutsemistahteline ja loominguline, sellest on välja kasvanud tugevad traditsioonid,“ sõnas Reinson.

Paatsi lisas, et samas on oluline kooli arenemine koos ajaga. „Kool peab ikka vaatama ettepoole. Traditsioonid ja uuendused peavad olema tasakaalus. Usun, et meil on need asjad päris hästi paigas,“ ütles ta.

Prantsuse keel muudab koolielu värvikamaks

Tartu Descartes'i Kooli üheks eripäraks on see, et prantsuse keelt õpitakse alates 4. klassist. Prantsuse keele õpetamist on peetud nii kooli edasiviivaks jõuks kui ka komistuskiviks. Ühest küljest sellist võimalust Eestis palju ei ole, teisalt peljatakse keele õppimist raskeks.

Descartes'i kooli elurütm on aga selline, et prantsuse keele õppimine käib läbi mängu – koolis tegutseb prantsuse keele koor, üle kümne aasta astusid õpilased prantsuse keele konkursil lavale näidenditega, sel kooliaastal sai alguse prantsuskeelsete kultuuridega seotud töötubade päev ja igal aastal kohtuvad õpilased eakaaslastega Prantsusmaal asuvast Carcassone'i koolist.

Suure kogemustepagasiga algklasside õpetaja Kaja Kivisikk ütles, et paljud Descartes'i kooli vilistlased on just tänu prantsuse keele oskusele elus väga palju saavutanud. „See kultuuriline ja keeleline pagas, mille õpilased siit saavad on hindamatu väärtusega. Minu arust on kooli suurim väärtus see, et me õpime ja õpetame iseseisvalt mõtlema, otsuseid langetama,“ sõnas ta.

Muutuv maailm toob järjest uusi väljakutseid

Kivisikk nentis, et 35 aastat on ühe kooli jaoks paras noorukiiga – pole enam poisikesed, et mõtlematult tegutsema tormata, aga samas on mõnikord on soov isepäine olla – kui vaja, siis ka eksida. „Kõik selleks, et ikka paremat otsida ja leida,“ ütles ta.

Kooli direktori Jaan Reinsoni sõnul on nii Descartes'i kui kõigi teiste koolide suur väljakutse kogu inimkonna ees see, kuidas tulla toime järjest kiiremini muutuvas maailmas.

„Kool on ja peab ka tulevikus olema koht, mis kätkeb endas kindlustunnet tänase ja homse suhtes, kus kehtivad teatud reeglid, mis ei muutu üleöö. Seetõttu ei saa ka kool minna kaasa iga uuendusega. Peame valima ja olema kindlad, et uuenduse elluviimisel muutub midagi paremaks. Kooli puudutab see eelkõige tehnoloogia ülikiire arenguga kaasaskäimisel,“ mõtiskles ta ja lisas, et üheks väljakutseks on ka lähiajal eesseisev võõrkeelte õpetamise süsteemi reformimine, et tagada ka teistele võõrkeeltele koht ja eluõigus inglise keele kõrval.

Kontsert-etendus toob lavale nii õpilased kui õpetajad

Muutuste üle mõtiskleb ka kooli 35. aastpäevaks loodud kontsert-etendus „Kool muutuvas ajas“, kus astuvad lavale nii koorid, iluvõimlejad, etlejad kui õpetajate ansambel. Vaatajateni tuuakse kolm vaatust erinevatest aegadest – 15. keskkoolist, Descartes'i lütseumist ja Descartes'i koolist.

Ajastute erinevustele saab kaasa elada kooli (Anne 65, Tartu) aulas reedel, 21. aprillil algusega kell 17.00 ja laupäeval, 22. aprillil algusega kell 16.00. Laupäeval jätkub õhtupoolik vilistlaste kokkutulekuga. Täpsem info leitav kooli kodulehelt www.tdk.ee või Facebookist.

Samal teemal:

Tallinna Ülikoolis esitletakse noorteseire aastaraamatut

Madli Leikop — Tue, 18 Apr 2017 11:15:28 +0300

20. aprillil esitletakse Tallinna Ülikoolis 2016. aasta noorteseire aastaraamatut, mille keskmes on mitte- ja informaalne õpe. Noorteseire aastaraamat loob aluse teadmuspõhiseks poliitikakujunduseks noorte eluolu puudutavates valdkondades.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on oluline rõhutada seda, mida osatakse ja teatakse, mitte kuskohast ja mis formaadis seda õpitakse. „Nii Euroopas kui Eestis on pikemat aega räägitud mitteformaalse õppe, sh noorsootöö arvestamise vajadusest nii formaalhariduses kui tööturul. On tõestatud, et mitteformaalne õpe annab inimesele 21. sajandi oskuseid. Nüüd püüamegi tuvastada, mida peame kõigi haridusala, tööturu ja noorsootöö osapooltega edasi tegema, et õpitu ja kogetu arvestamine oleks ka praktikas tasemel,“ selgitas ta teema aktuaalsust.

Kogumik koosneb kuuest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate mullu noorte eluolus toimunud muudatustest, järgnevad artiklid keskenduvad mitte- ja informaalse õppega seotud teemade analüüsimisele. Teine peatükk käsitleb arvestamist teoreetilises võtmes ning toob esile nii mitteformaalse õppe rahvusvahelised standardid kui Eesti võimalikud arengusuunad. Kolmas, neljas, viies ja kuues peatükk tuginevad Eestis läbi viidud uurimustele ning analüüsivad mitte- ja informaalse õppe erinevaid tahke.

Noorteseire aastaraamatu koostasid Tallinna Ülikooli teadlased Airi-Alina Allaste, Liisa Martma, Raili Nugin, Reelika Pirk, Marti Taru, Peeter Vihma ja Tartu Ülikoolist Mai Beilmann.

Kui esitluskonverentsi esimeses pooles tutvustatakse Noorteseire aastaraamatut, siis sellele järgneb arutelu laudades. Konverentsi lõpetab ettevõtjate, haridustöötajate ja noorte esindajate paneelarutelu teemal “Miks ja kuidas arvestada mitte- ja informaalset õppimist tööelus?”.

Konverentsi kava ja paneeldiskussioonis osalejad leiabTallinna Ülikooli koduleheküljelt. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste Instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

IKUMUMU õppekavale õppima!

Madli Leikop — Mon, 17 Apr 2017 12:59:22 +0300

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis alustab 22. aprillil ettevalmistuskursus integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia (lühendatult IKUMUMU) erialale õppima tulemiseks.

Kursuse eesmärk on pakkuda praktilist tuge sisseastumiseksamiteks kunsti moodulis IKUMUMU õppekaval. Keskendutakse joonistamisele ja kompositsioonile ning portfoolio koostamisele.

Kogu informatsiooni leiab siit.

Allikas: TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi info.

Samal teemal:

Huvitava Kooli parimate praktikate päev

Madli Leikop — Mon, 17 Apr 2017 12:29:59 +0300

Huvitava Kooli parimate praktikate päev toimub 19. aprillil kell 10.30–16.00 Tallinnas Öpiku konverentsikeskuses (Valukoja 8).

Seekord keskendutakse nii ettekannetes kui töötubades peamiselt kolmele teemale: andekus koolis, loovtööd põhikoolis ning valikute pakkumine. Millised võimalused on koolides andekate toetamiseks; milline roll on loovharjutustel ja -ülesannetel; mida reaalselt tähendab õpilase jaoks valikuvõimalus – need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse vastuseid koos praktikutega, kes tutvustavad, kuidas nad on oma koolis nimetatud teemat käsitlenud ja korraldanud. See on koht, kus kool saab õppida koolilt – töötubades jagavad oma kogemusi näiteks Võru Gümnaasium, Türi Põhikool, Tallinna 21. Keskkool, Kolga Kool, Tallinna Kivimäe Põhikool, Kadrina Keskkool jt.

Lisainfo ja registreerumine: http://bit.ly/HKPPP2017

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Täienduskoolituste keskkond uueneb

Laura Vetik — Mon, 17 Apr 2017 10:45:25 +0300

Alates aprillist saavad haridusasutuste juhid täienduskoolituste keskkonnas ülevaate, millistel koolitustel selle õppeasutuse õpetajad, õppejuhid, haridustehnoloogid osalevad.

Täienduskoolituste keskkond https://koolitus.hitsa.ee/ koondab suure osa Eesti õpetajatele suunatud täienduskoolitustest ja on heaks tööriistaks koolijuhile oma töötajate professionaalse arengu jälgimiseks ja planeerimiseks. Juht näeb, millistele täienduskoolitustele on asutuse töötajad registreerunud või millised koolitused on nad lõpetanud. Samuti teavitatakse juhti, kui töötaja kavatseb koolitusest loobuda ning see võib kaasa tuua arve esitamise tööandjale.

Töötajate koolitustel osalemisega seotud teated saadetakse alates aprilli algusest üks kord päevas automaatselt edasi haridusasutuse juhi e-postile, juhul kui juhil on selles keskkonnas kasutajakonto loodud. Kui kasutajatunnust loodud ei ole, palume haridusasutuse juhil oma töötajate täienduskoolitusinfo nägemiseks luua ID-kaardiga kasutajakonto https://koolitus.hitsa.ee ning anda loodud kontost teada e-postiaadressile tkis@hitsa.ee, misjärel kasutajale lisatakse vastavad õigused.

Kasutajate tagasiside ja märkused on süsteemi arenduste tellijale alati oodatud. Ühistellijateks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Sihtasutus Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Ave Rand
IT projektijuht
ave.rand@hitsa.ee

Tehnikaülikoolis võistlevad tulevased ehitusinsenerid müüriladumises ja saagimises

Madli Leikop — Mon, 17 Apr 2017 10:28:16 +0300

19. ja 20. aprillil kutsuvad Tehnikaülikooli ehitustudengid tasuta konverentsile „Lammutus ja renoveerimine“ ja ehitusmessile.

Samuti toimub üliõpilaste mõõduvõtmine müüriladumises, kahemehesae võistluses, pabersilla ehitamises, arhitektuurse mudeli valmistamises ning arvutijoonestamises.

19. aprilli konverentsil esinevad ehitusspetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt. Konverentsipäeva võtab kokku vestlusring "Should we renovate Soviet-era apartments or build new ones?".

20. aprill on ennekõike tudengite võistluspäev. Võistlejaid on nii TTÜ-st, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, aga ka Riia ning Kaunase Tehnikaülikoolidest. Sel päeval toimub ka TTÜ aulas mess, kus osalevad näiteks E-Betoonelement AS ja Purustaja OÜ. Gümnasistidele on 20. aprillil loengud ja töötoad 3D printimisest ning betoonist, samuti on üks töötuba ventilatsioonilaboris.

Ehitustudengite hariduslik ja rahvusvaheline suurüritus BuildIT 2017 toimub neljandat korda.

Üritust korraldab TTÜ inseneriteaduskonna üliõpilaskogu.

Lisainfo: http://2017.buildit-tallinn.eu/et/

Allikas: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

Konverents pakub sissevaadet Eesti siirdeühiskonna entsüklopeediasse

Madli Leikop — Mon, 17 Apr 2017 10:13:02 +0300

Hiljuti raamatukaante vahele saanud kaheteistkümne aasta pikkuse „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu autorid tõdevad, et Eestit iseloomustab elanikerühmade üha süvenev eristumine ning sotsiaalse aja kiirendajate ja aeglustajate vastasseis.

Mahuka uuringu järeldusi tutvustatakse lähemalt 18. aprillil Tallinnas toimuval konverentsil.

Uuringu ühe põhijäreldusena võib tõdeda, et vastassuunaliste toimejõudude mõjul on ühiskonnarühmade eristumine Eestis süvenenud. Eesti ühiskonna sisemises eristumises tuuakse esile kuus dimensiooni – sotsiaalne kihistumine, põlvkondlik dünaamika, etniline eristumine, ajaline asünkroonsus, erinev meediatarbimine ja erinev sotsiaalse sidustumise viis.

„Mõnel inimesel kujuneb valmisolek kiirete muutustega kaasas käia, neid koguni tagant tõugata. Teine, vastupidise suunaga ühiskondlik hoovus peegeldab aga nende kogemusi, kelle jaoks muutused on olnud valulised, toonud liiga suuri pingeid või kaotusi. Need inimesed püüavad muutusi pidurdada, ümber suunata, säilitada muutuste põhivoolule vastu seisvaid struktuure või kooslusi,” selgitas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm.

Uuringu tulemusi tutvustatakse üksikasjalikumalt 18. aprillil Tallinnas toimuval konverentsil „Eesti ühiskond kiirenevas ajas”, kus lisaks Peeter Vihalemmale esinevad professorid Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm, Halliki Harro-Loit ja teised raamatu kaasautorid. Külalistena Tallinna Ülikoolist diskuteerivad uuringu autoritele haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets ja võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.

Uuringu põhjal valminud raamat annab tervikliku ülevaate Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi pikaajalise Eesti ühiskonna muutumist käsitleva uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia” peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel aastal (2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014) korraldatud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab mitmeid tänapäevaseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

Täna algab koolides PISA 2018 eeltest

Madli Leikop — Mon, 17 Apr 2017 09:49:51 +0300

Täna, 17. aprillil algab Eesti koolides PISA 2018 eeltest. Kolme nädala jooksul teevad pea 3900 15-aastast õpilast testi, mille tulemuste põhjal pannakse kokku järgmise aasta kevadel toimuv põhitest. PISA 2018 põhiliseks hindamisvaldkonnaks on funktsionaalne lugemisoskus.

SA Innove PISA koordinaatori Gunda Tire sõnul mõõdab järgmisel aastal toimuv PISA 2018 põhitest seda, kui hästi saavad meie 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada: „PISA 2018 põhiliseks hindamisvaldkonnaks, sarnaselt PISA 2009 testile, on funktsionaalne lugemisoskus. 2009. aasta tulemustest selgus, et ehkki 61% Eesti noortest lugemist pigem naudib, loeb ilukirjandust meelsasti vaid veerand 15-aastastest õpilastest. Kas olukord on praeguseks muutunud ja millised on noorte lugemisharjumused aastal 2018, selgubki järgmisest PISA uuringust.“

Riigi jaoks on PISA 2018 põhiuuringus osalemise eelduseks eeltesti läbiviimine, mille raames katsetatakse läbi uued ülesanded ja protseduurid. Andmete alusel selekteeritakse välja vaid kõrge kvaliteediga ülesanded, millest pannakse kokku PISA 2018 põhitest. Eeltesti tegemine võtab aega 3 tundi ja test on elektroonne.

Eelmise, PISA 2015 uuringu põhiliseks hindamisvaldkonnaks olid küll loodusteadused, kuid siis näitasid Eesti noored, et oma lugemistulemustes ollakse maailmas 6. ning Euroopa riikide arvestuses Soome ja Iirimaa järel 3. kohal.

PISA uuringu läbiviimist Eestis korraldab SA Innove ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Henrik Roonemaa: lapiku maa lapsed

Madli Leikop — Mon, 17 Apr 2017 09:38:11 +0300

16. aprilli Postimehe arvamusrubriigis kirjutab Henrik Roonemaa sellest, et lapsed on internetiturvalisuse asjus teadlikumad kui täiskasvanud.

"Ma arvan, et need seminarid, konverentsid ja ümarlauad tuleks vahelduseks teistpidi pöörata. Ma väga tahaks, et kaheksa-aastane Liisa läheks ja räägiks seal saalitäiele täiskasvanutele, et kui prints Jones Dimka Nigeeriast kirjutab neile, et tal on 30 miljoni dollari kätte saamiseks hirmsasti abi vaja, siis see ei ole tõsi," kirjutab Henrik Roonemaa oma arvamusloos.

Loe artiklit täies pikkuses Postimehe veebist!

Samal teemal: