Digiturvalisus: üldised oskused


Avaldaja:Laura Vetik10. Veebruar 2017

Turvalise interneti nädalal avaldame Koolielus TLÜ digitehnoloogiate instituudi haridustehnolooga magistriõppe tudengite mõtteid ja arvamusi digiturvalisusest. Täna tuleb juttu üldistest oskustest.

Tänane reaalsus: ohvri süüdistamine arvutiturvalisuses

Viimastel aastatel on ohvri süüdistamine kui tabu tulnud esile eelkõige paarisuhte ja seksuaalse vägivalla kontekstis. On üsnagi mõistetav, et ohvrit ei saa süüdistada kallaletungis tema napi riietuse või provokatiivse käitumise pärast. Arvutiturvalisuses on üldiselt mindud teist teed pidi. Väga levinud on, et küberkurjategijate ohvrit ennast peetakse toimunus põhisüüdlaseks ja leitakse vaid lahendusi, kuidas ohver oleks saanud oma kontosid/infot/võrku paremini ja turvalisemalt kaitsta. Küberturvalisus on muutunud erinevate viirusetõrjete, pahavarade eest kaitsvate programmide, turvateenust pakkuvate ettevõtete ja ekspertide näol väga suureks äriks. Uuemate ja paremate turvatehnikate kasutuselevõtt tundub esmapilgul kergem lahendus kui reaalse probleemiga tegelemine, milleks on kurjategijad ise. Nagu on ütelnud küberturvalisuse ekspert George Kurtz, oleme me nagunii alati ühe sammu võrra kurjategijatest maas.

Kes tegi? Ise tegi!

Juhtum A: Kas oled postitanud internetti midagi, mida hiljem kahetsed ja oleks tahtnud end teisiti väljendada. Juba saadetud e-kirja tagasi võtta ei saa. Ainus, mida teha, on saata uus täpsustav/vabandav kiri, aga see pole ju eelneva päriselt olematuks tegemine. Juhtum B: Olen oma Google Drive keskkonnas, meetodil “Kõik lingiga saavad vaadata” välja jaganud ühe PDF-formaadis õppematerjali. Võhiklikule kasutajale jätab see mulje, nagu sellele dokumendile pääsebki ligi ainult seda pikka linki teades. Juhtum C: Me teame, kui osavasti taskuvargad oma “tööd” teevad. Paraku on see tänaval kõndides tavaline turvarisk. Vaevalt, et keegi on nõus vabatahtlikult oma raha ära andma. Aga nii juhtub, kui arvutit või nutiseadmeid läheb ostma tehniliselt võhiklik inimene. Ilmselt teeb ta oma otsuse seadme välise ilu järgi või laseb müügimehel midagi “soovitada”, makstes soolasemat hinda, kui sama jõudlusega seadmed tavaliselt väärt on.

Tõejärgne meedia

Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta sõnaks "tõejärgne" (post-truth). Lihtsustatult - võidab see, kes karjub kõige kõvemini (või kauem) ja kes teeb seda lihtsamalt. Olukorda utreerides võiks öelda, et paari tuhande aastaga oleme jõudnud Platoni teostest suvalise meeleoluka mõtteteraga kassipildini. Üks viis, kuidas sotsiaalmeedia kanalid manipuleerivad tarbijaga, on seegi, et näidatakse ainult neid uudiseid, mida tarbija soovib näha, ujutades ta nendega üle, ja varjates samal ajal kõik muu vastuvõtuküllastuse tõttu. Klikimeedia (clickbaits) püüab inimesi sensatsioonihõnguliste ja/või eksitavate pealkirjade ning värviliste piltidega enda lehekülgi külastama meelitada, et teenida raha. Kuid kõik see võtab aega ja seetõttu on nii laste kui täiskasvanute funktsionaalse lugemise ehk teksti (selle kõige laiemas tähenduses) mõistmise tähtsustamise kõrval eriti oluliseks muutunud iga meediatarbija (allika)kriitilisuse arendamine.

Küberturvalisuse aine igasse gümnaasiumisse?

Küberturvalisusest räägitakse üha enam seoses haridusvaldkonnaga. Tundub, et selles osas oleme innovaatilised ning nii mõnelegi riigile eeskujuks: meil on erinevad teavitusprogrammid, konverentsid kui parima praktika näide - küberkaitse õppesuund Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Selline internetiohtudest teavitav, õpilasi informeeriv, viimaseid maailmas toimunud juhtumeid käsitlev ning praktilisi ülesandeid sisaldav teemadering peaks olema iga gümnaasiumiõpilase kohustuslik haridusosa. Kas selline õpe toimub klassijuhatajatunni raames, mõne infotehnoloogia õppeainete raames, jaotatuna erinevate õppeainete vahel või eraldi kursusena - see on praegu iga kooli otsustada. Oluline on see, et küberhügeeni peaks õpetama igas koolis!

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Samal teemal: