Konverentsi peaesineja oli Eurochildi endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczog, kelle ettekanne keskendus lapse õiguste arengule konventsiooniga ühinenud riikides. Kaks ettekannet ja esimene paneeldiskussioon olid pühendatud laste võrdsetele võimalustele hariduses ja laste olukorrale koolis.

Õiguskantsleri ja lasteombudsmani Ülle Madise ettekanne kandiski pealkirja „Võrdsed võimalused hariduses“. Ta nentis, et otsused, sh lapsi ja noori puudutavad otsused sünnivad ühiskonna erinevate huvirühmade võistluses. „Edukamate huvides on teisi kaasa tõmmata. Parim viis selleks on hariduses võrdsete võimaluste loomine kõikidele. Mida näeme tegelikkuses? Seos õpilase õppeedukuse ja koduste olude vahel kipub olema ilmne. Parema sotsiaal-majandusliku taustaga õpilase kodu suudab haridussüsteemi puudujääke korvata, maksta omaosalust, viia, tuua, julgustada. Edukaid ei tohi mitte mingil juhul takistada või tagasi kiskuda, aga me peame nõrgemaid järele aitama,“ rääkis Ülle Madise. Ta juhtis tähelepanu tulevikutrendile, et lihtsad tööd kaovad, vähese haridusega lihttöölistel tööturule asja ei ole. „Just sellepärast on ülioluline kõikide laste parim ettevalmistamine tulevikuks, me ei saa suhtuda nõnda, et las mõned lapsed jäävad oma tipust kaugele. Töid nendele, kes hariduses hästi edasi ei jõua, lihtsalt ei jagu,“ ütles Madise. „Eesmärk võiks olla, et vanem võib julgelt saata oma lapse lähimasse kooli, tundmata, et ta on lapse heaks midagi tegemata jätnud. Igast koolist peab saama igale lapsele just tema arengut kõige paremini toetava, tasuta ja kvaliteetse hariduse. See eeldab olemasoleva süsteemi ülevaatamist ja lisarahastust."

Ülle Madise peatus ka lapse huvide kaitsel ning tõstatas mõned küsimused, kutsudes kuulajaid kaasa mõtlema. „Kuidas kaitsta ja hoida poisse? Poisid kipuvad koolist kergemini välja langema. Aastaid on räägitud, midagi eriti muutunud ei ole. Võib-olla on vaja rohkem meesõpetajaid, soolist tasakaalu ka kooli,“ sõnas Ülle Madise. Veel tõstatas ta küsimuse, miks juba enne esimest klassi algab tohutu konkurents ja lasteaialapsi tassitakse tasulistesse eelkoolidesse-kursustele-ringidesse. „Ühiskondlikud institutsioonid peaksid ühiselt varases lapseeas algavale armutule konkurentsile laste huvides ikkagi piirid looma,“ sõnas Madise. Ta puudutas ka gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse probleemi. Sageli on noore inimese koolinädal pikem ja töörohkem kui tema vanemate töönädal, nii ei pea noore inimese tervis vastu. 

Mia Marta Ruus Lastekaitse Liit Noortekogust rääkis võrdsusest koolis. „Valisime noortekoguga selle teema, kuna põhikooliõpilastena on see meile oluline. Olukord klassis ja koolis on meile igapäevane reaalsus. Uurisime eakaaslastelt, mida arvavad nemad võrdsusest  koolis.“ Noortekogu viis läbi arvamusküsitluse viies koolis 7.-9. klasside õpilaste seas. Kokku vastasid 152 õpilast ja 56 õpetajat. Küsiti, kui tihti tunnevad õpilased või õpetajad end klassi- või töökollektiivis ebavõrdselt; kas õpilased on kogenud, et õpetajad kohtlevad õpilasi erinevalt ja kas õpetajad on kokku puutunud kolleegidega, kes tekitavad neis ebavõrdsuse tunnet; kui tihti võetakse nende arvamust kuulda koolielu korraldamisel. 

31,2% vastanud õpilastest tundis, et neid koheldakse klassis ebavõrdselt harva, 24% vastas, et nad ei taju ebavõrdset kohtlemist mitte kunagi, 28%  vastas, et vahel tunnetavad ebavõrdsust, ja iga kümnes vastaja nentis, et tunnetab ebavõrdset kohtlemist tihti. Küll vastas kolmveerand küsitluses osalenud õpilastest, et nad on tundnud ebavõrdset kohtlemist õpetaja poolt. 38% õpilastest vastas, et nad tunnevad mõnikord, et nende arvamusega on koolielu korraldamisel arvetstatud, veerand vastanutest tunnevad, et seda tehakse harva. Vaid 6% leidis, et seda tehakse alati. Õpetajate poolt oli pilt siiski rõõmsam, õpetajad tunnetavad kaasatust kooliellu märksa rohkem kui õpilased. 

Paneeldiskussioon osalesid Robert Pärnpuu Lastekaitse Liit Noortekogust, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Madis Reemann.

Kas tänane munitsipaalkool üldse õigustab ennast? Kas peaks andma võrdse rahastuse kõigile koolidele? Miks eelistavad lapsevanemad erakoole? Mida saab riik teha, et kõik harilikud koolid oleksid ühehead? Mõningaid kõlanud mõtteid paneeldiskussioonilt. 

-    Munitsipaalkoolidel on probleem siis, kui nad asuvad väikeses linnas, väikeses külas. Kust leiab väikelinn või küla selle raha, et kooli üleval pidada, et saada sinna hea kvalifikatsiooniga õpetajaid? Munitsipaalkool õigustab ennast, kui suudab anda õpilastele hea hariduse. 
-    Kas väikeses riigis õigustab end süsteem, kus kooli pidajaks on kohalik omavalitsus ja suure plaani juhtimine toimub haridus- ja teadusministeeriumist? Tasuta munitsipaalkooli kaudu peab realiseeruma võrdselt hea hariduse saamise põhimõte. 
-    Diskussioon eliitkoolidest ja tavakoolidest on üle pingutatud. See ei ole Eesti hariduse võtmeküsimus. Sa võid elus väga hästi edasi jõuda ka eliitkoolis käimata. 
-    Meil on praegu valdav munitsipaalkoolides saadud haridus. Milliseks kujuneb riigigümnaasiumite roll, näitab tulevik. 
-    Haldusreform on käinud käsikäes haridusreformiga. Põhikool peab olema kodulähedane, gümnaasiumi- ja kutseharidus peab olema kvaliteetne ja võimalusterohke. 

Eesti Lastekaitse Liit tähistab igal aastal novembrikuud kui laste õiguste kuud. Vaata lähemalt ELLi kodulehelt. Aastakonverents "Kuidas elad, Eestimaa laps?" toimus 22. novembril Tallinnas. 

Fotod: ekraanitõmmis, Postimehe veebiülekanne konverentsilt. 

Samal teemal:

• November on lapse õiguste kuu
• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed